PEAMISED PROBLEEMID 1. Külarahvas saab teada peatselt lähenevast ja halastamatust katkust, mille vastu otsitakse pääseteed. Naaberküla Villu teatab rehepapile teel olevast katkust, mis oli just palju inimesi maha murdnud. Õnneks jagu rehepapil piisaval hulgal kavalust, et katk ära petta. 2. Räägu Liina armub mõisa kupjasse Hansu, kes omakorda on armunud parunipreilisse, kellega tal on aga vähe lootust kokku saada. Hans meisterdab lumest krati, et too talle parunipreili rööviks. Lumekratt osutub aga romantikuks mitte varavedajaks, kuid kahjuks sulab ta ära. Vanapagan keerab Hansu kaela kahekorra ning Liina tahab end selle peale ära uputada. 3. Sulane Jaan ei oska talle osaks saanud võimuga õigesti ümber käia, mis viib lausa traagiliste tagajärgedeni. Rumal sulane Jaan tulistab kirikuukse pihta, millest ta saab üheks päevaks tohutu võimu ja väe. Kahjuks ei oska ta selle jõuga oma lolli aru juures midagi tarka peale hakata. Esmalt
püsivateks tunneteks. Rehepapp oskas alati aidata ja halvast olukorrast välja tulla. Teda austati ja usaldati. Kui häda käes oli, tuldi ikka tema juurde abi ja nõu paluma. Tagataskus oli tal alati varuks mõni lisanipp, millega oht minema peletada, näiteks katku lollitamine. Tänapäeval võib teda pidada linnapeaks, valla- või külavanemaks. Kubjas Hans oli mõisatööline, kes armus parunipreilisse. Seepärast meisterdas ta oma esimese krati, lumest, et too talle parunipreili tooks. Lumekratt osutus aga romantikuks, kes jutustas Hansule erinevaid lugusid armastusest, kuni ära sulas. Hansul ei õnnestunud krati tegemisel Vanapaganat tüssata ja too saigi mehelt sõstramahla asemel kolm tilka verd. Seepärast keeras põrguline Hansul kaela kahekorra. Kuna Hansu oli omakorda armunud Liina, kes meest igal õhtul libahundina mõisa ääres metsas luuramas käis, kui mees preili akna taga aega viitis, tahtis neiu end peale kupja surma ära uputada
H. Tammsaare ,,Ma armastasin sakslast" Lugesin A. H. Tammsaare romaani ,,Ma armastasin sakslast", mis räägib traagilisest armastusloost kahe noore inimese vahel. Antud tekst on sõnastatud peategelase Oskari pihtimusena. Tammsaare kirjutas oma teoses: ,,Ma olen valmis neid põrandaidki suudlema, mida see käsi küürinud." See eesti talupoisist Oskari lausutud fraas annab edasi väga suurt kirge ja austust teise inimese vastu. Armastatuks osutub aga balti parunipreili Erika, kes oma seisuse poolest kuulub hoopiski kõrgemasse klassi. Kas selline armastus saab olla tõeline? Ühest küljest võib neid tundeid vaadelda kui rüütli ja daami vahelist armastust. Oskar näeb Erikas naist, kelle tasemele ta iialgi ei küündiks. Teoses toob Tammsaare nii mitmeidki võrdluseid: ,,Väike võib suuremat, alam ülemat armastada, mitte vastupidi. Hunt ulub kuu peale, aga kuu pole tänini ühegi hundi peale ulunud, niisugune on maailma kord." Undusk on
Kõrvalprobleemid: 1. Külarahvas saab teada peatselt lähenevast ja halastamatust katkust, mille vastu otsitakse pääseteed. Naaberküla Villu teatab rehepapile teel olevast katkust, mis oli just palju inimesi maha murdnud. Õnneks jagu rehepapil piisaval hulgal kavalust, et katk ära petta. 2. Räägu Liina armub mõisa kupjasse Hansu, kes omakorda on armunud parunipreilisse, kellega tal on aga vähe lootust kokku saada. Hans meisterdab lumest krati, et too talle parunipreili rööviks. Lumekratt osutub aga romantikuks mitte varavedajaks, kuid kahjuks sulab ta ära. Vanapagan keerab Hansu kaela kahekorra ning Liina tahab end selle peale ära uputada. 3. Sulane Jaan ei oska talle osaks saanud võimuga õigesti ümber käia, mis viib lausa traagiliste tagajärgedeni. Rumal sulane Jaan tulistab kirikuukse pihta, millest ta saab üheks päevaks tohutu võimu ja väe. Kahjuks ei oska ta selle jõuga oma lolli aru juures midagi tarka peale hakata
hüljatud. Draamas ,,Isa" on peategelasteks mees ja naine, kaks vastandlikku poolt, kes on muutnud perekonna võitlusareeniks. Selles naturalistlikus psühholoogilises näidendis saavutab triumfi naine. Eelmistele lähedane on aadlineiu ja toapoisi armastust kujutav ,,Preili Julie", mille alapealkirjaks on ,,naturalistlik kurbmäng". Ka selles teoses on kirjaniku eesmärgiks tegelaste sügav analüüs. Parunipreili Julie on kogu näidendi ideestiku ja mõtte kandja. Julie andub jaaniööl teener Jeanile. Seda situatsiooni põhjendab autor nii pärilike omaduste kui ka iseloomuga. Preili on vana sõjaväeaadli järeltulijana pärinud isalt türanliku valitsejavaistu, emalt meela tundevabaduse. Jäänud kriisiolukorras üksi, on preili enesetapp vältimatu lõpplahendus. Oma draamades uurib Strindberg mõistuse hälbeid. Ta ei häbimärgista mitte niivõrd ühiskondlikke,
Nõrgalt vilksatab kujukoomikat, enam küll aimamisi, mõne põgusa joonega Tammsaare omapäraste naiivsete naiselik-neitsilike tütarlaste man, kes harilikult pole mingid iludused, vaid köidavad peategelase meeli hoopis mõne meeldiva inetusega: pikkade inetute kätega (Kristi), suure suuga ja õhukeste kitsaste jäsemetega (Rimalda-Ramilda) lombakuse ja puusavigasusega (Kata, teenijatüdruk Tiina), töntsaka ümmarusega (Molli), suure kondiga ja vistrikulise näoga (parunipreili Erika). Puhtalt, ainult koomilise kujuga peab paratamatult mõjuma ,,koera söögimaja" lihav astmaline koer, muidugi ka koeramamma ise. Muidu aga ei armasta Tammsaare palju peatuda olendite kirjeldusel; ta otsib inimese sisejooni ja töötab kas monoloogi või dialoogiga. Teoses ,,Ma armastasin sakslast" ta ironiseerib meelega peategelaste välimuse kirjeldamise arvel (,,len keskmist kasvu ja siniste silmadega... Habemest ja vuntsidest ei maksa rääkida, sest et ajan ära...
annaabi.ee 
