Tartu lahing Tähtis punkt, mis oli vaenlase poolt hõivatud, oli Tartu. Seepärast otsustaski Kuperjanov Tartu vabastada punastest. Kuid enne Tartu vallutamist tahtis ta oma positsiooni kindlustada ja alustas partisanisõda Tartu ümbruses. Samal ajal sai ta teada, et soomusrongid on pealetunginud Jõgevale. Ta otsustas need ära oodata ja ühendada jõud Tartu vabastamiseks. 13.jaanuaril 1919 sai Kuperjanov Palamusel kokku soomusrongide üldjuhi kapten Partsiga. Otsustati, et hakkavad koos võitlema, ja see koostöö kestis kuni Vabadussõja lõpuni. Koos vallutati Kaarepere ja Voldi raudteejaamad ja läheneti Tartule. Viimane võitlus enne Tartut toimus Tähtvere mõisas. Punased koos läti küttidega osutasid vastupanu, aga eestlased olid arvuliselt ülekaalus. Ja varsti oligi kogu Tartu Eesti vägade käes. Tuli teade, et vaenlane tungib Reola poolt Tartu peale. Olukord muutus kriitiliseks,
10 aastat taastatud Eesti Kaitseväge 2.4 11 Juhan Parts Sündinud: 27. augustil 1966 Tallinnas [5] Erakond ja peaministri aastad: Res Publica 2003-2005 Isiklikku: Lapsepõlves tundis ta huvi tippspordi vastu. Mängib jalgpalli FC Toompea ridades. Peale selle mängib ta tennist, suusatab, sõidab jalgrattaga ning mängib korvpalli ja malet. Oli abielus kohtunik Merle Partsiga. Sellest abielust on tal poeg Toomas-Hendrik ja tütar Pille-Riin. Juhan Partsi vanaonu on Vabadussõja väejuht Karl Parts. Riigikontrolörina töötades kritiseeris Parts valitsuse poliitikat, kogudes populaarsust. Rahandusminister Siim Kallas süüdistas teda poliitikasse sekkumises. Partsi ametiaeg riigikontrolörina oleks kestnud 2003. aasta augustini, kuid 8. augustil 2002 esitas ta president Arnold Rüütlile lahkumisavalduse, põhjendades seda sooviga minna Res Publica
Selle täitmine aga võttis aega. Et seisukord rindel nõudis kiiret lahendust, jäi ainus väljapääs - taandumine -, mis teostuski ööl vastu 23. juunit. (---)Diviisi staabi ülem ja Võnnu grupi juht al.polk. N.Reek luges juba 22 juunil kell 14.00 olukorra küpseks üldiseks vastupealetungiks. Selle läbiviimiseks esines ta Volmarist vastava ettepanekuga diviisiülemale kindral E.Põdderile, kes asus Valgas. Saanud nõusoleku ja läbi rääkinud Soomusrongide divisjoni ülema kpt. K. Partsiga, kes asus ka Volmaris, andis al.-polk. N.Reek diviisiülema nimel kell 14.52 käsu 3.polgule ja 1.polgu II pataljonile vaenlane tagasi lüüa ja ühes soomusrongidega Võnnu ära võtta, misjuures 2.ratsapolk pidi julge löögiga vaenlasel seljataguse ära lõikama. Pealetungiva koondise üldjuhiks jäi 1.polgu ülema polk. O.Heinze. Eelmainitud korraldust peamegi lugema meie võiduka pealetungi alguseks Võnnu all. Siin oli aga ette nähtud vaid osaline vastupealetung
partisanisõda Tartu ümbruses. Tundes Tartus asetsevate punavägede nõrku külgi, tekkis Kuperjanovil hulljulge plaan vallutada Tartu ainuüksi oma jõududega. Samal ajal sai ta teada soomusrongide edasitungist Jõgeva peale. Nüüd otsustas ta need ära oodata, et siis ühendatud jõududega Tartu eest võitlema minna. 13. jaanuaril 1919 sai Kuperjanov Palamusel kokku soomusrongide üldjuhi kapten Partsiga. Sellest päevast algas partisanide ja soomusrongide koostöö, mis kestis kuni Vabadussõja lõpuni. Vallutanud Kaarepere ja Voldi raudteejaamad, jõuti järjest lähemale Tartule. Viimane linnaesine võitlus peeti Tähtvere mõisas. Punased koos läti küttidega osutasid küllalt visa vastupanu, ent Eesti mehed olid arvulises ülekaalus, samuti innustasid mehi teated punavägede terrorist. Lühikese ajaga oli kogu Tartu Eesti vägede käes
partisanisõda Tartu ümbruses. Tundes Tartus asetsevate punavägede nõrku külgi, tekkis Kuperjanovil hulljulge plaan vallutada Tartu ainuüksi oma jõududega. Samal ajal sai ta teada soomusrongide edasitungist Jõgeva peale. 15 Nüüd otsustas ta need ära oodata, et siis ühendatud jõududega Tartu eest võitlema minna. 13. jaanuaril 1919 sai Kuperjanov Palamusel kokku soomusrongide üldjuhi kapten Partsiga.16 Sellest päevast algas partisanide ja soomusrongide koostöö, mis kestis kuni Vabadussõja lõpuni. Vallutanud Kaarepere ja Voldi raudteejaamad, jõuti järjest lähemale Tartule. Viimane linnaesine võitlus peeti Tähtvere mõisas. Punased koos läti küttidega osutasid küllalt visa vastupanu, ent eesti mehed olid arvulises ülekaalus, samuti innustasid mehi teated punavägede terrorist. Lühikese ajaga oli kogu Tartu Eesti vägede käes. Ometi ei lubanud
2. märts (6). Läbirääkimiste tulemusena loodi Res Publica, Reformierakonna ja Rahvaliidu koalitsioon. Riigikogu uus koosseis alustas tööd 31. märtsil ja valis esimeheks Ene Ergma. USA ja Suurbritannia väed alustasid sõda Iraagis Saddam Husayni režiimi 20. märts kukutamiseks. 20. juunil läkitati sõjapiirkonda ka esimene Eesti sõjaväelaste üksus. 10. aprill Uus valitsus eesotsas Juhan Partsiga andis Riigikogu ees vande ja alustas tegevust. Eestlastest esimesena tõusis Alar Sikk maailma kõrgeima mäe, Džomolungma 22. mai (Mount Everesti) tippu. Tänu väliseestlase Olga Kistler-Ritso 35 miljoni krooni suurusele annetusele sai 27. juuni võimalikuks Tallinnas Okupatsioonide Muuseumi avamine. Rahvahääletusel Eesti Euroopa Liiduga ühinemise küsimuses osales 64,06% 14.
annaabi.ee 
