liikmed olid hukatud, vangistatud või saadetud sunnitööle. Sõjatehnika – ja varustus aga ülevõetud punaarmee poolt. Üheks valikuks oli metsavendlus, teiseks valikuks oli astuda punaarmeesse, kolmandaks asutda Saksa armeesse ja neljandaks astuda Soome armeesse. I valik Kui algas sõda NSVLi ja Saksamaa vahel, läksid väga paljud eesti mehed metsa, kus koondusid endiste Eesti sõjaväelaste ja Kaitseliidu liikmete juhitud partisanisalkadesse. Osa meestest oli metsas ka lihtsalt Nõukogude mobilisatsioonist kõrvalehoidmiseks, kuid aktiivseid metsavendi oli umbes 12 000. Tegemist oli spontaanse rahvaliikumisega, millel ei olnud keskset juhtimist ega organisatsiooni. Kahtlemata oli see võitlus Eesti eest, kuigi soveti juhindus suur osa mehi ka isiklikust kättemaksust. II valik Punaarmeesse läks väga vähe vabatahtlikke, seetõttu saadeti sundkorras Venemaale üle 33000 mobiliseeritu, kes hajutati üle kogu Nõukogude Liidu
Eesti meeste valikud teises maailmasõjas Eesti mehed asusid teises maailmasõjas väga halval positsioonil. Valikuid oli neil väga vähe. Valida oli, kas jääda Eestisse ja oodat kas sind saadetakse NSV-liidu armeesse või Saksa armeesse, põgeneda Soome, või hoopis minna metsavennaks. Väga palju Eesti mehed põgenesid metsa, kui algas sõda NSV-liidu ja Saksamaa vahel. Metsas koondusid endiste Eesti sõjaväelaste ja Kaitseliidu liikmete juhitud partisanisalkadesse. See oli loomulik vastureaktsioon bolsevike terrorile. Pigem oleks olnud üsna kummaline, kui eesti mees ei oleks nüüd võidelnud. Osa meestest oli metsas ka lihtsalt Nõukogude mobilisatsioonist kõrvalehoidmiseks. Mitmel pool riigis üritasid metsavennad, enne Saksa vägede saabumist, võimu enda kätte võtta.Tartus kaitsesid tuhatkond eesti meest Tartu Linna Partisanide Pataljonist üheksa või kümne kilomeetri pikkust rindejoont mitme Nõukogude
sunniti neid Punaarmeega ühinema ning Saksa võimu all saksa vägedega ühinema. Eesti oli veel liialt väike ja nõrk riik, et luua oma tugev sõjaväe armee, et vaenlaste üle võitu saada ning iseseisvust säilitada. Kokkuvõtteks eelnevale toon välja erinevad valikud kaitsmaks oma kodumaad: 1)Metsavendlus. Kui algas sõda N. Liidu ja Saksamaa vahel, läksid väga paljud eesti mehed metsa, kus koondusid endiste Eesti sõjaväelaste ja Kaitseliidu liikmete juhitud partisanisalkadesse. See oli loomulik vastureaktsioon bolsevike terrorile. Erinevatele andmetele tuginedes võis neid olla kokku 12000. Just kaitsetahe kui selline olidki Saksa ja N.Liidu armeele pinnuks, sellepärast nad ei tahtnudki ,et ,,liiga palju eestlasi" hakkaks ühes väeosa moodustama. Usun, et kui meil oleks rohkem relvi olnud ,siis oleksime ikka kõvasti kauema partisanisõda pidades vastu pidanud. 2) Punaarmees.Põhja-Eestis õnnestus Nõukogude okupatsioonireziimil läbi viia sundmobilisatsioon
senine kõrgem väejuhatus kõrvaldati ametist. Eesti sõjavägi korraldati ümber Punaarmee 22. territoriaalseks laskurkorpuseks, paljud vanemohvitserid represseeriti. Tsiviilelanikkonna vastu rakendati terrorit, mis tipnes küüditamisega 14-16. juunil 1941, mil Siberisse deporteeriti ca 10 tuhat isikut. Kui algas sõda N. Liidu ja Saksamaa vahel, läksid väga paljud eesti mehed metsa, kus koondusid endiste Eesti sõjaväelaste ja Kaitseliidu liikmete juhitud partisanisalkadesse. See oli loomulik vastureaktsioon bolsevike terrorile. Pigem oleks olnud üsna kummaline, kui eesti mees ei oleks nüüd võidelnud. Osa meestest oli metsas ka lihtsalt Nõukogude mobilisatsioonist kõrvalehoidmiseks, kuid aktiivseid metsavendi oli sõjaajaloolase Tiit Noormetsa hinnangul ca 12 000. Mitmel pool riigis võtsid sissid võimu enda kätte enne Saksa vägede saabumist. Tartus kaitsesid tuhatkond eesti meest Tartu Linna Partisanide Pataljonist üheksa
olnud nõukogude ideoloogia toetaja. | Kuuldavasti on sinu klassivend seotud küüditamistega 1941. aastal, aga täpselt sa ei tea. | Hakkate meenutama noorusaegu ja jõuate sõjateemani. Kuidas sellest rääkida - kas õigustad ennast ja süüdistaksid sõpra? Valik: metsavendlus 1941 Kui algas sõda N. Liidu ja Saksamaa vahel, läksid väga paljud eesti mehed metsa, kus koondusid endiste Eesti sõjaväelaste ja Kaitseliidu liikmete juhitud partisanisalkadesse. See oli loomulik vastureaktsioon bolševike terrorile. Pigem oleks olnud üsna kummaline, kui eesti mees ei oleks nüüd võidelnud. Osa meestest oli metsas ka lihtsalt Nõukogude mobilisatsioonist kõrvalehoidmiseks, kuid aktiivseid metsavendi oli sõjaajaloolase Tiit Noormetsa hinnangul ca 12 000. Mitmel pool riigis võtsid sissid võimu enda kätte enne Saksa vägede saabumist. Tartus kaitsesid tuhatkond eesti meest Tartu Linna Partisanide Pataljonist üheksa või kümne
valmistatud Punaarmee üksustest löödi puruks või sunniti taganema. Mõni päev hiljem alustati Eestis tagala julgestamiseks ja Stalini nõutud "põletatud maa" taktika rakendamiseks ette nähtud nn. hävituspataljonide loomist. Kui rinne 7. juulil Lätist Eestisse jõudis, oli metsades repressioonide eest paos mitukümmend tuhat inimest. Kõikjal Eestis koondusid endised Eesti sõjaväelased ja Kaitseliidu liikmed okupatsioonireziimile relvastatud vastupanu osutavatesse partisanisalkadesse; mitmel pool riigis võtsid sissid -- metsavennad -- võimu enda kätte enne Saksa vägede saabumist. Nn. Suvesõja (mis kestis läänesaartel küll sügiseni) lõpul oli vastupanu koordineerimiseks loodud üle-eestilise relvaorganisatsiooniga Omakaitse liitunud üle 25 000 mehe. Juuli keskel õnnestus suurtel Punaarmee üksustel vastupanuliikumise toel kiiresti edasi tunginud Saksa vägede eelsalgad Kesk-Eestis pooleks kuuks peatada. See andis Nõukogude okupatsioonireziimile aega
annaabi.ee 
