ei avane. Samas õies olevad tolmukad viljastavad emaka. Esineb üsna vähestel taimedel, tagab stabiilse seemnevaru 14. Missugused on kaks kõige tähtsamad tolmuterade ülekandumise meediumi risttolmlemisel? Putukad, tuul 15. Missugused on tähtsamad kohastumised taimedel isetolmlemise vältimiseks? Dihhogaamia - tolmukate ja emakate eriaegne valmimine Heterostüülia - osadel isenditel õied pika emakakaelaga ja lühikeste tolmukaniitidega ja vastupidi (nurmenukk) 16. Mis on partenokarpsus? Vilja arenemine ilma viljastumiseta 17. Mis on vili? Taime organ, mis sisaldab seemneid, koosneb viljakestast ja seemnetest 18. Mis on mikrosporogenees? Isassugurakkude tekke 19. Mis toimub tolmutera sattumisel emakasuudmele? Hakkab idanema tolmutoru, mille sees generativne rakk jaguneb kaheks. 20. Koosta tabel seemne ja eose võrdluseks? Seemne Eos Suur Väike Niiske Kuiv
peateljele ning liitõisiku õied paiknevad peatelje harudel. Sümpodiaalsed –telg lõpeb õitega, õied puhkevad tipust külgharude suunas või keskelt servade poole. Monopodiaalsed –telg kasvab piiramatult, õite avanemine alates alt üles või servadest keskosa poole. VILI Vili on elund, mille ülesandeks on seemnete kaitse ja nende levitamine. Koosneb viljakesest e. perikarbist ja seemnetest. Tekib õiest pärast viljastamist, peamine osa emakkonnal. Partenokarpsus – vili tekib ilma viljastumiseta. Vilikond –mitmest kokkukasvanud õiest või koguõisikust tekkinud viljad. Liigitamine: • Apokarpium –moodustunud lihtsast apokarpsest emakkonnast. • Tsönokarpium –moodustunud enamarenenud tsönokarpsest emakkonnast. • Lihtvili –moodustamisest võtab osa ainult üks emakas. o Jaguvili –laguneb pesadeks. o Lülivili –murdub üheseemnelisteks lülideks. • Kogu-e
Diferentseerumine eristumata rakud/koed muutuvad kindla morfoloogia või funktsiooniga rakuks/koeks 4. Taime regulaatorained (hormoonid). Auksiinid. Giberelliinid. Tsütokiniinid. Abtsiishape. Etüleen. Fenoolsed ühendid. Nende toime taimede arengule. Stimuleerivad: auksiinid, giberelliinid, tsütokiniinid Pärssivad: abtsiishape, etüleen, fenoolsed ühendid Auksiinid venimiskasv, kambiumi tegevus, tipupunga domineerimine, takistab lehtede ja viljade langemist, partenokarpsus, ensüümiaktiivsus Giberelliinid jagunemis- ja venimiskasv, kambiumi tegevus, pungade puhkusest väljumine, seemnepuhkuse katkemine, geeniaktiveerimine, partenokarpsus Tsütokiinid rakkude venimiskasv ja jagunemine, seemnete idanemipuhkuse katkestamine, tipupunda domineerivus, vananemise vältimine, ensüümide indutseerimine, tRNA koostisosad. Abtsiishape venimiskasvu ja rakujagunemise pidurdamine, puhkuse põhjustamine,
*mutatsioonilised ja illegitiim-rekombinatsioonilised muutused osutuvad fixeeritux *seemnete moodustumine ei sõltu ebasoodsatest ilmastikitingimustest õitsemise ajal Puudused *sugulisest rekombineerumisest tulenevatest eelistest ilmajäämine-"evolutsiooniline tupik" *looduslikud apomiktid on reeglina polüploidsed-endospermi normaalsex moodustumisex õistaimedel on vajalik kõrgem ploidsuse tase *polüploidide uniploidiseerimine(kromosoomide individualiseerimine) 36.Partenokarpsus-seemnetute viljade või kärbunud seemnealgmetega viljade moodustumine *autnoomne-tolmnemine pole vajalik(isaõied pole vajalikud)nt.banaan, kasvuhoonekurgid *stimulatiivne-tolmu ülekandmine on vajalik, viljastumist ei toimu, viljad moodustuvad nt.tsitruselised *indutseeritud-kunstlikult esile kutsutud(kasvuainete abil: auksiin) 37.Uuringud mis tõeatasid nukleiinhapete osa pärilikkuses- *1944 tõestasid Avery, MacLeod ja McCarty katsed, et transformatsioon bakteritel toimub DNA,
*mutatsioonilised ja illegitiim-rekombinatsioonilised muutused osutuvad fixeeritux *seemnete moodustumine ei sõltu ebasoodsatest ilmastikitingimustest õitsemise ajal Puudused *sugulisest rekombineerumisest tulenevatest eelistest ilmajäämine-"evolutsiooniline tupik" *looduslikud apomiktid on reeglina polüploidsed-endospermi normaalsex moodustumisex õistaimedel on vajalik kõrgem ploidsuse tase *polüploidide uniploidiseerimine(kromosoomide individualiseerimine) 36.Partenokarpsus-seemnetute viljade või kärbunud seemnealgmetega viljade moodustumine *autnoomne-tolmnemine pole vajalik(isaõied pole vajalikud)nt.banaan, kasvuhoonekurgid *stimulatiivne-tolmu ülekandmine on vajalik, viljastumist ei toimu, viljad moodustuvad nt.tsitruselised *indutseeritud-kunstlikult esile kutsutud(kasvuainete abil: auksiin) 37.Uuringud mis tõeatasid nukleiinhapete osa pärilikkuses-
kromosoomide arv. Partenogenees on sage ka mitmetel loomadel, nt putukatel vahelduvad partenogeneetilised ja sugulised põlvkonnad (mesilased, lehetäid jt.) 35. Apomiktilise paljunemise eelised ja puudused- Apomiksise kasulikkus-selleks, et kinnistada häid mutatsioone ja paljuneda tingimustes, kus sug.paljunemine raskendatud. Viljad ei taga seemnete tekkimist.Emased lehetäid munevad viljastamata mune millest arenevad jälle emased isendid. 36.Partenokarpsus- seemnetute viljade moodustumine. partenokarpsus on nähtus kus viljad moodustuvad ilma tolmlemata 37.Uuringud mis tõestasid nukleiinhapete osa pärilikkuses --- Nukleiinhape nukleotiidide ahel, on kahte tüüpi DNA ja RNA. Eristatakse neis sisalduvate suhkrute alusel. Täpsustan järgmisel loengul 38. DNA sisaldab pärilikku geneetilist informatsiooni, mis kontrollib organismi struktuuri, arengut ja ainevahetust. Seda leidub kõigis keha rakkudes, k.a.
isasgameet väike ja liikuv Tolmutera idaneb ja areneb tolmutoruks, generatiivne rakk jaguneb kaheks spermiumiks - kaheliviljastumine Üks spermium ühineb munarakuga, tekib sügooot Teine spermium ühineb lootekoti teistuumaga, tekib toitekude sügoodile Apomiksis – loote areng viljastumiseta Vili Elund, mille ülesandeks on seemnete kaitse ja nende levitamine. Tekib õiest pärast viljastamist, peamine osa emakkonnal. Partenokarpsus – vili tekib ilma viljastumiseta. Vilikond – mitmest kokkukasvanud õiest või koguõisikust tekkinud viljad. Koosneb viljakesest e. perikarbist ja seemnetest. Viljade liigitus • Apokarpium – moodustunud lihtsast apokarpsest emakkonnast • Tsönokarpium – moodustunud enamarenenud tsönokarpsest emakkonnast • Lihtvili – moodustamisest võtab osa ainult üks emakas ▫ Jaguvili – laguneb pesadeks ▫ Lülivili – murdub üheseemnelisteks lülideks • Kogu- e. Liitvili –
annaabi.ee 
