valmistuda monarhia taastamiseks Saksamaal, jäädes sõjaväelaslikult truuks oma vandele Weimari vabariigi ees. Aastal 1932 sundisid Hindenburgi lähikondlased, eriti poeg Oskar von Hindenburg, teda uuesti presidendiks kandideerima, kuna ta oli ainus kandidaat, kes võinuks võita Hitlerit. Vana ja haige Hindenburg pidigi sellega nõustuma ning ta valiti uuesti presidendiks. Talle ei meeldinud Hitler, kuid 1933. aasta alguses oli Saksa parteipoliitika tupikusse jooksnud ning Hindenburgil ei jäänud muud üle, kui Hitler 1933 aasta jaanuaris riigikantsleriks määrata. Sama aasta 23.märtsil kirjutas Hindenburg alla lepingule, mis andis kogu võimu Hitleri kätte. Hindenburg jäi ametisse kuni oma surmani. Hindenburg suri 86-aastaselt kopsuvähki oma kodus Neudeckis, Ida-Preisimaal 2. augustil 1934. Hindenburg maeti Tannenbergi memoriaali , kuid Teise maailmasõja lõpus viidi ta säilmed Lääne-Saksamaale, et
Karjamaadel peetakse veiseid, lambaid ning kitsi. Svaasimaa Svaasimaa Kuningriik asub Lõuna-Aafrikas, ta piirneb kolmest küljest Lõuna-Aafrika Vabariigiga ja idas Mosambiigiga. Valdavad on kõrglavad ja mäestikud. Tugeva päritava monarhiaga Svaasimaa on riik, kus nüüdisaegse mitmeparteilise valitsuse nõudmine on minevikutavadele väljakutseks. 1986. aastal kuningaks kroonitud Mswati III on valimiskorda põhjalikult uuendanud, kuid parteipoliitika on ikka veel seadustamata. Svaasimaa jaguneb kolmeks piirkonnaks: mägine kõrgveld läänes, rohumaadega kaetud keskveld riigi keskosas ja madal põõsaveld idas. Kõrgveldil on niiske ja mõõdukas kliima sooja sademeterohke suve ja külma kuiva talvega. Algselt puudeta alal kasvavad nüüd suured piinia- ja eukalüptiistandused, kuna metsatööstus on majanduse oluline osa. Keskveldil on subtroopiline kliima ja kõige viljakamad mullad. Suurem osa rahvast elab just siin.
Põhjused: Võidurelvastumise kasv, Vietnami sõda (mis võttis eelarvest circa 150 mil $, Nafta hinna järsk kasv See kõik viis inflatsioonini, tööpuuduse suurenemisele, tootmise langus ja hinnatõusuni. Lahenduseks nähti sellele REAGANOOMIKAT- o Riigis alandati makse 25% võrra o Riigivõlga suurendati o Riigieelarveid koostati defitsiidiga o Raha juurdetrükk lõpetati o Vähendati sotsiaalkulutusi USA parteipoliitika Teise maailmasõja järel – KAHEPARTEISÜSTEEM Partei Demokraatlik Vabariiklik Maailmavaade Liberalism Konservatism Toetajaskond Vaesed, naised, noored, Rikkad, mehed, vanad, vähemusrahvased. kristlased Lihtrahvas Reformid Sotsiaalprogrammide Sotsiaalprogrammide
erijooni(pisiuudised, eripärase allikakasutusega uudised jne). Kõvad ja pehmed uudised 1. Esimene võimalus on jagada uudised teemade ja valdkondade järgi. Põhilised uudise teemad on: kõvad uudised(sõda, poliitika, välissuhted, riigikaitse, majandus); pehmed uudised(kultuur, haridus, teadus ja tehnika, sotsiaalsed sündmused, sport, usk jne). Kõva uudise tuum on poliitika ja diplomaatia: valimised, läbirääkimised, parteipoliitika jne. teine suur rõhm on majandusuudised oma harudega – rahandus, tarbijakaitse jne. Pehmete uudiste tuumaks on uudised ootamatustest sündmustest: õnnetused, katastroofid, kuriteod jne. teise rühma moodustavad valdkonnad, mida seotakse ühiskonnas eeskätt kultuuri ja meelelahutusega(haridus, sport, kino jne). kolmanda rühma moodustavad kollased uudised, mis pöörlevad teatud inimeste isiklike elude ümber. 2
Ometi oli Majori populaarsus oma valitsemisaja lõpul tublisti vähenenud. Majorile heideti ette võimetust kohaneda muutuva olukorraga, kalduvust näha tühistes poliitilistes tagasilöökides tõsist kriisi ning oskamatust seda lahendada. 1. V 1997.a. parlamendivalimised võitis ülekaalukalt Leiboristlik Partei, tänu oma karismaatilisele liidrile Tony Blair'ile. Ta oli tundmatuseni puhastanud partei põhikirja vasakpoolsetest vaadetest ning orienteeris parteipoliitika tublisti paremale. Ta kõrvaldas põhikirjast kõik viited riiklikule omandile, loobus isegi nõudest jaotada tulusid ümber maksude tõstmise kaudu. Blair kahandas ka ametiühingute mõju. Tulemuseks sai Tööpartei valimisplatvorm, mis oli äravahetamiseni sarnane konservatiivide omaga. Blair oli kujundanud välja täiesti uue vasakpoolse ideoloogia, mis ei seostu enam vähimalgi määral endisaegse marksistliku maailmavaatega
süvenemist. Ajaleheloojad teavad ka, et kui lugu tundub tavalugeja jaoks segane olevat, mõjutab see läbimüüki negatiivselt, sest puuduvad huvilised. Seepärast on kahju, kui sügav ja asjatundlik teemakäsitus ajalehes ilmumata jääb. 1.4. Ajakirjandus ja poliitika Publitsistikas on levinud mõiste kõvad uudised. See ongi valdkond, mis seob meedia ja poliitika igapäevaelu. Kõva uudise tuum on poliitika ja diplomaatia: uudised valimistest, rahvusvahelistest läbirääkimistest, parteipoliitika jms. Teine suur rühm on majandusuudised oma erinevate harudega (rahandus, tarbijakaitse, börs jms) (Hennoste 2008: 24). Kõvad uudised on inimeste jaoks väga olulised. Valimiste ajal on need ärevad, sest kõik erakonnad püüavad end teistele eelistada, saamaks valitud. Parimal juhul aitavad uudised tekkida arusaamadel, kelle kasuks otsustada, kujuneb mõttekeskkond, mille üle ühiselt arutleda: keda valida ja keda mitte. Niisuguste uudiste juures on tähtis värskus, sest
annaabi.ee 
