Sotsrealistlik kunst kujutas ideoloogiliselt moonutatud minevikku ja loojate kaasaega ning ennustas utoopilist tulevikku, mida kunagi ei saabunud. juuli 1951 Kunst ja kirjandus olid stalinistlikus Nõukogude Liidus kuulutatud ideoloogilise võitluse eesliiniks (sotsialismi eest ja kapitalistliku imperialismi vastu). Teos ei saanud olla näiteks ,,lihtsalt" taies, vaid vastavalt ,,parteilisuse" printsiibile pidi olema kas proletaarne või kodanlik, kus juures viimase viljelemine võrdus kuriteoga. Nii kirjanduses, teatris kui kujutavas kunstis oli ainuõigeks zanriks kuulutatud sotsialistlik realism, mis tähendas terve rea jäikade kaanonite järgimist. Oluline oli näiteks rõhutada klassivõitlust, linnaproletariaadi juhtivat rolli ühiskonna ja vene rahva progressiivset panust maailma ja Eesti ajalukku. Tähtis oli ka Stalini isikukultus, tema kujutamine targa ja helde juhi ja
"Siuru" kirjastusmärgi all avaldasid nad ka albumit "Siuru" IIII (1917 1919). 4 sotsialistlik realism realismi nõukogulik erikuju, mis lähtub marksistlik-leninlikust õpetusest. Nõukogude kirjandusteaduse järgi kõige eesrindlikum kirjanduse kvalitatiivselt uus loominguline meetod, mida iseloomustab elu tõetruu kujutamine selle revolutsioonilises arenemises ning ajaloolises konkreetsuses. Sotsialistlik realism eeldab parteilisuse printsiibi rakendamist, inimeste ideelise ümberkujundamise ja kommunismi vaimus kasvatamise vajadust. Selle iseloomulik joon on elu jaatamine lahutamatus ühtsuses terava kriitikaga kõigi arenemist pidurdavate tegurite vastu. Sotsialistliku realismi peateemad on loova töö ülistamine ja inimese kujunemine teadlikuks ühiskonnaliikmeks. Sotsialistliku realismi novaatorlikkust iseloomustavad uuendatud zanrid, uudne positiivne kangelane, uued vormielemendid. Sotsialistlik realism tekkis 20
põhijoontes analoogiline vaevatee. Kunst nagu mõneks ajaks peaaegu ainuvalitsevaks. kirjanduski oli kõrgemalt poolt kuulutatud Totaalselt programmilise kunsti näidisena võib ideoloogilise võitluse eesliiniks, ja mistahes taies esile tõsta Roman Treumanni Viktor Karruse ei saanud olla “lihtsalt” kunst, vaid vastavalt maali “Traktoristide üleskutse sotsialistlikuks parteilisuse printsiibile pidi olema kas võistluseks” (1951), mille juures väärib ajastu proletaarne või kodanlik, kusjuures kodanliku märgina märkimist kahe autori olemasolu. kunsti viljelemine võrdunuks kuriteoga. Nõnda Üleüldine kollektiivsusnõue oli laienenud ka nii väitis valitsev kommunistlik partei oma teoorias intiimsesse valdkonda kui kunstiloome. 1950.
Nagu paljud muudki folkloorsed kompositsioonid, on needki tihti üles ehitatud kolmarvule. Paar näidet sotsialismiaegsest repertuaarist: · Enne revolutsiooni oli tsuktsidel kaks tunnet -- näljatunne ja külmatunne. Nüüd on neil kolm tunnet -- näljatunne, külmatunne ja sügav tänutunne Kommunistliku Partei vastu · Nõukogude korra kolm ajaloolist võitu: vähevõitu, kallivõitu ja sitavõitu · Jumal lõi kolm omadust: aususe, mõistuse ja parteilisuse, ent kellelegi ei andnud ta enam kui kaks omadust. Nii et kui inimene on tark ja aus, pole ta parteilane. Kui ta on aus ja parteilane, siis pole ta tark. Kui ta aga on tark ja parteilane, siis pole ta aus. Keerdküsimused, mida geneetiliselt võib pidada mõistatusanri perifeerseks, hilistekkeliseks osaks, on naljakad nii tunnuslikult, et neid liigitataksegi pigem naljade kui mõistatuste hulka. Keerdküsimused
kujutav romaan, näiteks Eduard Vilde (18651933) "Külmale maale". Vt ka romaan. sotsialistlik realism realismi nõukogulik erikuju, mis lähtub marksistlik- leninlikust õpetusest. Nõukogude kirjandusteaduse järgi kõige eesrindlikum kirjanduse kvalitatiivselt uus loominguline meetod, mida iseloomustab elu tõetruu kujutamine selle revolutsioonilises arenemises ning ajaloolises konkreetsuses. Sotsialistlik realism eeldab parteilisuse printsiibi rakendamist, inimeste ideelise ümberkujundamise ja kommunismi vaimus kasvatamise vajadust. Selle iseloomulik joon on elu jaatamine lahutamatus ühtsuses terava kriitikaga kõigi arenemist pidurdavate tegurite vastu. Sotsialistliku realismi peateemad on loova töö ülistamine ja inimese kujunemine teadlikuks ühiskonnaliikmeks. Sotsialistliku realismi novaatorlikkust iseloomustavad uuendatud zanrid, uudne positiivne kangelane, uued vormielemendid. Sotsialistlik realism tekkis 20
6. Igaühelt tohib nõuda seda, mille suhtes ta seda loodab ja ootab. Juriidiliste kriteeriumite hulka kuuluvad I. Tammelo arvates järgmised põhimõtted. 1. Igasuguse võimu kuritarvitamise vastu peab olema tagatud kaitse. 2. Igat inimest tuleb tunnustada õiguse subjektina. 3. Lepingutest peab kinni pidama. 4. Igasuguse juriidilise menetluse tingimused ja kulgemine peavad välistama otsustuse parteilisuse. 5. Kedagi ei tohi takistada ennast kaitsmast ebaõiglase ründe vastu. 6. Kellegi jaoks ei tohi korraline õigustee olla suletud või enneolematult raskeks tehtud. Tõeliste õigluse kriteeriumite hulka kuuluvad I. Tammelo arvates järgmised põhimõtted. 1. Igaühele peab andma kasutamiseks niipalju vahendeid, kuipalju ta teenib. 2. Igale teenele peab vastama vastuteene, mis on kohane vastavale suhtlemisevajadusele.
Nii, nagu elu võiks olla, mitte nagu ta on. See tähendas, et paljusid eluvaldkondi ajakirjanduse jaoks ei eksisteerinud või kirjutati ainult teatud aspektides, nii nagu valitsevale klikile vajalik ja meelepärane. Sama lugu on enesekriitikaga kriitika on tõesti edasiviiv jõud, aga kriitikal olid väga kitsad piirid ees. Väga paljusid valdkondi, nähtusi, isikuid, ei tohtinud ajakirjandus puutuda. Hea põhimõtte rakendamine jäi ühekülgseks. Need õnnetused juhtusid ,,parteilisuse" valesti tõlgendamisest. Kui Lenin selle idee välja käis, pidas ta silmas parteid kui organisatsiooni, kõik peavad olema partei häälekandjad. Praktikas hakati seda tõlgendama nii, et ajakirjandus peab kuuluma parteiorganitele, mitte organisatsioonile. See tähendab, et tähtsale kohale tõusid ka parteikontorid, ametiasutused oma tähtsate seltsimeestega. Partei ja tema töötajad olid meie oludes ,,pühad lehmad", keda nõuka ajakirjandus puutuda ei tohtinud
annaabi.ee 
