Rahvas muutus rahulolematuks. See andis aga tõuke äärmuslikele liikumistele. Näiteks Venemaal said võimule kommunistid 1917. aastal eetsotsas Leniniga. 1929. aastal tuli võimule Stalin. Ka Saksamaal hakkas diktatuur kujunema. 1933. aastal sai võimule Saksamaal Hitler. Kuid mõlemal on nii sarnaseid kui erinevaid tunnusjooni. Nõukogude liidus kontrollib riik kogu kultuurisfääri. Massiteabevahendid, samuti film ja teater kuulusid täielikult parteilis-riiklikule aparaadile. Kultuuriloominguga said tegeleda vaid need, kes kuulusid vastavatesse ametlikesse organisatsioonidesse: kirjanike, kunstnike või heliloojate liitu. Inimesed, kes tegelesid loominguga väljaspool neid liite, võrdsustati kontrrevolutiooni ja vaenuliku propaganadaga. Kahjulikuks kuulutatud raamatud võeti ära raamatukogudest ja hävitati ära. Ka Saksamaal olid kõik täielikult riigi valduses. Ametlikud loomeliidud kujundasid rahvussotsialistlikku kultuuri
terrorit. 1936 algas ,,suur terror". Kohtuprotsess 16 riigitegelase üle. Aasta hiljem mõisteti kohut 17 juhtiva riigitegelase üle. 1938. aastal protsess 21 riigitegelase üle. Enamjuhul süüdistati neid spionaazis, Stalini kõrvaldamise kavandamise eest. Enamik mõisteti surma 10. NSV Liidu ja Hitleri-aegse Saksamaa sarnased jooned ja erinevused a) Majanduses Majanduses: NSVL kõik tootmisvahendid ning kogu majanduse juhtimine riigi ehk parteilis-riikliku bürokraatiaaparaadi kätte. Endised mõisnikud, kapitalistid, jõukad talupojad, väike ettevõtjad, aadlikud, vaimulikud ning peaaegu kogu haritlaskond, kes olid saanud hariduse ENNE revolutsiooni hävitati või saadeti GULAGi. Alguses olid toidutalongid, peale näljahäda need tühistati ning muudeti pisut Kolhooside kohustusi, inimesed said osta toiduaineid ja muidu
Üldise momendina on oluline kriminaalseadusandluse uuendamine. Hrustsovi ajal hakati seda ümber vaatama, paljusid seniseid paragrahve pehmendati. See ei tähendanud seda, et vajadusena ei võidud rakendada üsna äärmuslikke karistusi. Väga tõsiselt Hrustsov vihastas ka igasuguste spekulantide vastu. Võimustruktuuri reorganiseerimine · Julgeolekuorganite mõju vähendamine · Rahvamajandusnõukogude loomine · Parteilise juhtimise ümberkorraldamine · Parteilis-riikliku kontrollikomisjoni loomine Kui üldises plaanis vaadata, siis üheks esmaseks muutuseks oli julgeolekuorganite mõju vähendamine ühiskonnas. Selle küsimuse juures on olulised mitu momenti. On selged, et 1953. aastani olid julgeolekuorganid NSVL ühiskonnas selgelt eristaatuses. Tegemist oli väga eraldi seisva ametkonnaga. Julgeolekuorganid olid Stalini jaoks olulised seetõttu, et nende kaudu sai ta kõige paremat informatsiooni ja teisest küljest olid nad olulised oma poliitika
tööliste likv.), 6% umbusaldus riigi vastu, tööjõupuudus. · Miks midagi ei tehtud? Inimesi ähvardati terve perekonna kaudu, pidi ,,kaassüüdlasi" üles andma, Inimesi arreteeriti väga jaburate asjade pärast, terror oli individuaalne ja seega inimestel ohutum seda mitte märgata, salastatus, paljude inimeste väga tugev usk Stalinisse. Massiteabevahendid allutatud riigi kontrollile : · Ajalehed, raadio, teatri- ja filmikunst allutatud parteilis-riiklikule aparatuurile. Samuti haridus ja teadus. · Vahetati välja endised ajalooõpetajad ja ülikoolide juhid. · Kirjanduse, filmi ja muusikaga said tegeleda vaid need, kes olid kommunistlikult meelestatud või allutatud ning kes kuulusid vastavatesse ametlikesse organisatsioonides. · Väljaspool seda võrdsustati loometegevust kontrrevolutsiooni ja vaenuliku propagandaga. Ringiliikumine oli piiratud: · 1934
Tööpuudust ei olnud. Vähe sellest, 1920. aastate lõpul ja 1930. aastate algul hakati Nõukogude ettevõtetes ja asutustes laialdaselt kasutama ka naiste tööjõudu. Töötasu vähenes kaks korda. 1933-1939 · Nõukogude Liit vastandas end avalikult ülejäänud, n-ö kapitalistlikule maailmale · Kõik tootmisvahendid ning kogu majanduse juhtimine oli koondatud riigi, s.t tegelikult parteilis- riikliku bürokraatiaaparaadi kätte · Endised mõisnikud ja kapitalistid, jõukad talupojad ja väikeettevõtjad, aadlikud ja vaimulikud ning peaaegu kogu haritlaskond, kes oli saanud hariduse enne revolutsiooni kõik reziimi poliitilised vastased, kõik nn klassivõõrad elemendid hävitati, s.t lasti maha või saadeti GULAG-i · 1934 tegi Nõukogude juhtkond mõningaid järeleandmisi majanduse valdkonnas. Selleks sundis 1932.- 1933. aasta nälg
Seega siis umbes midagi samalaadset, kuhu Gorbatšov lõpuks välja jõudis. Kuid läks teisiti. “Valla pääses natsionalistlik võimuiha. Rahvuslikud huvid asendusid natsionalistliku demagoogiaga. Tulemuseks olid sõjad ja konfliktid sotsiaalse rahu asemel. Separa- tism on võimeline viima iga ühiskonna konfliktide tupikusse, kus igaüks vaenutseb igaühega. See pole rahvusliku vabaduse, vaid sügava lõhenemise ja vastasseisu tee. Parteilis-riiklikule eliidile olid rahvuslikud liikumised esialgu sotsiaalse destabiliseerimise ja Moskvale surve avaldamise vahendid. Kuid järk-järgult väl- jusid need kontrolli alt, nende eesmärgid muutusid rahvuslikest separatistlikeks. Lokaalne kommunism eliidi tasandil hakkas kiiresti evolutsioneeruma agres- siivse suunaga lokaalseks natsionalismiks.”27 Jakovlev märgib, et tuntud vene kir- janiku Valentin Rasputini retooriline küsimus Venemaa Liidust väljaastumise kohta
äärmiselt napisõnaliselt, ent siiski negatiivse suhtumisega, näiteks vaimulikevastast määrust peetakse “ilmselgeks pahempoolseks veaks”, sama hinnangu saavad kirikutes toimunud kommunistlikud miitingud. Ateism EW päevil Peamiseks kirikuvastasust ja ateistlikku tegevust suunavaks jõuks EW ajal sai suurema osa ajast põranda all olnud EKP, mille tegevust omakorda koordineeriti Venemaalt (Anvelt) ja mis tegutses mitmete variorganisatsioonide kaudu. Siin võib rääkida juba parteilis-poliitilisest tellimusest, kus sotsiaaldemokraatlike ideede teostamiseks kasutati ateislikke vorme. Siiski oli EKP ateismialane tegevus EW ajal mõnevõrra stiihiline. Et propaganda oli endiselt suunatud lihtrahvale, pole sellegi perioodi puhul argumentatsiooni tõusust kuigivõrd põhjust rääkida. EKP ateism kajastas Venemaal toimuvat, mis sel perioodil oli jõhkram nii varasemast kui hilisemast - marksistlik-leninlik religioonikriitika võrdlemisi robustses kvaliteedis.
elus kui majanduses. Ülimat jäikust hakati Stalini surma järel ja H poolt järk-järgult muutma. Väga palju ministeeriume tegelikult Stalini surma järel likvideeriti, osa hiljem taastatakse, teatud riigiaparaadi uuendamine ka läbi vähendamise toimus. See oli põhimõtteliselt H jaoks oluline, et ka ametnikkonda vähendada. Rahvamajandusnõukogude loomine, parteilise juhtimise ümberkorraldamine ning valitsemisaja lõpuperioodil parteilis-riikliku kontrollikomisjoni loomine olid olulised. Julgeolekuorganite mõju vähendamine oli seotud 1953 sündmustega. 1953 kevadel kohe Stalini surma järel siseministeerium ja julgeolekuministeerium ühendati üheks siseministeeriumiks, mille etteotsa sai Lavrenti Beria ja sellest kujunes üks olulisemaid täitevvõimu institutsioone. Beria eestvedamisel tegeleti ka välispoliitikaga, sekkuti tugevalt sisepoliitikasse jne. H jaoks oli sellise võimsa ministeeriumi olemasolu selge ohu märk
annaabi.ee 
