Metafoorid- sõna ülekantud tähenduses, aluseks on võrdlus. Mari on ingel ja Jüri on põrsas Fraseologism-metafoorses sõnaühendis üksiksõnad kaotavad oma tähenduse ja ülekantud tähendus muutub põhitähenduseks. Silma torkama, süda läigib. Polüseemia-sõnade mitmetähenduslikkus. Tee(autotee, joogitee). Homonüümia- mitme sõna-keelemärgi juhuslik häälikuline kokkulangemine. 1. täielikud(tolmune tee, kuum tee) 2. osalised(sadama kai, hakkas sadama) Paronüümia- algatamine, algatus, alge, algus, alustus- niisuguseid sõnaperekondi nim. paronüümideks Antonüümia- mees ja naine, punane ja sinine, täna ja homme, hommikul ja õhtul need on vastandsõnad, tähenduse ühstunnused. Sünonüümid- vasar, haamer- kõu, äike ja pikne. Samatähenduslikud sõnad. Aitavad vältida sõnakordusi Metafoorid- sõna ülekantud tähenduses, aluseks on võrdlus. Mari on ingel ja Jüri on põrsas
liigi sihteid. Alammõiste sõna on oma ülemmõiste suhtes hüponüüm, ülemmõiste sõna on oma alammõiste suhtes hüperonüüm. (kakk- leib, lind) Polüseemilised sõnad üks tähendus põhiline ja teised sellega seotud. (sulg) Paronüümid ehk sarnassõnad on kõlalt sarnased, sageli morfeemkoosseisu poolest osaliselt kattuvad sõnad, mis keeletarvitajal võivad segi minna. (käsitlema-käsitsema, imposantne-impotentne, logaritm-algoritm) Paronüümia sõnade segav kõlaline sarnasus sisulise erinevuse korral.
Euroopa keelte kohta). Seob nimisõnad, verbid ja adjektiivid sünohulkadesse. Võrdlevad e komparatiivsed sõnaväljauuringud on olulised arvutilingvistikas automaattõlke jaoks, kuna toovad välja eri keelte sõnavara sarnasused ja erinevused. Traditsiooniliselt on sõnaväljadel olemas seos ka keelefilosoofia ja antropoloogiaga, sest sõnaväljad võimaldavad analüüsida maailmapilti. 23. Paronüümia. Paronüümid e sarnassõnad sõnad, mis sarnanevad nii häälikkuju (kirjapildi) kui ka tähenduse poolest. Need on derivatsiooni kaasnähtuseks. Kuna derivatsioon on eesti keeles üks produktiivsemaid sõnaloomevõimalusi, on eesti keel paronüümirikas keel. Paronüümid moodustavad paronüümipesi häälikuliselt ja tähenduselt sarnaste sõnade kogumeid. Paronüümia teke: samale tüvele lisatakse erinevaid tuletussufikseid, nii et moodustub paronüümipesa, s.t sama
sõnadel buss, riik, sinine. • Sõnaväljadel on vormi- ja sisukülg. Sõnamoodustus leksikoloogia osana • sõnamoodustus kui lingvistiline distsipliin kirjeldab sõnade leksikaalset morfeemkoostist • sõnade saamist käsitleb leksikoloogia • konkreetsete sõnade saamislooga tegeleb ajalooline leksikoloogia • sõnade saamisviisidega tegeleb sünkrooniline leksikoloogia • sõnamoodustus ja sõnaloome eesti keeles Paronüümia • Paronüümid e. sarnassõnad – sõnad, mis sarnanevad nii häälikkuju (kirjapildi) kui ka tähenduse poolest. Derivatsiooni tülikas kaasnähtus. • H. Rätsep on uurinud paronüümia keeldetuleku põhjusi (KK 1986, nr. 11). Tema väitel on ÕSi (1976) 5500 lihttüvest umbes 200 suure paronüümiavõimalusega. • Tuletiste kuhjumist tüve juurde soodustab tüve teisenemine eri häälikkujuga variantideks. Paronüümia näiteid
mõttes puudustega. Puudused õigustekstides võivad esineda järgmisel kujul: I Tekst on ebatäpne 1) Tekst on ebaselge 2) Tekstis on semantiline ebamäärasus a) lahtine mõiste b) nõrk mõiste II Tekst on mitmetähenduslik 1) Süntaktiliselt mitmetähenduslik 2) Semantiliselt mitmetähenduslik a) homonüümia b) polüseemia c) sünonüümia d) paronüümia I Tekst on ebatäpne - ebatäpsuse puhul ei ole teada, missugused on võimalikud väljendi tähendused. Ebatäpsuse ületamine on väljendile mõtteka, ratsionaalse ja juriidiliselt siduva tähenduse andmine. 1) Tekst on ebaselge - tähendus ei ole teada. Ebaselguse probleem nt võõrkeelest otsetõlkega tõlgitud õiguslausetega. 2) Semantiline ebamäärasus - kui pole teada küllaldaselt tunnuseid väljendi täpseks mõistmiseks või kui väljend on nõrk
1) Homonüümia – sõnade samakujulisus; st erinevate mõistete tähistamisega sama sõna abil ühel samakujulisel sõnal on niitu tähendust (N: keel -elund suuõõne põhjas; suhtlemisvahend; sümbolite ja reeglite kogum jms.) 2) Sünonüümia – teisendsõnalisus; st ühe ja sama sõna mõiste tähistamisega erinevate sõnade abil – häälikuliselt erinevad sõnad on tähenduselt samased või väga lähedased; Mitu väljendit tähendavad sama mõistet. 3) Paronüümia – Paronüümid on kirjapildilt lähedased, kuid erineva tähendusega sõnad. väline sarnasus sunnib neid sageli segi ajama. Paronüümide tähendused on sageli lähedased, (tunnistama ja tunnustama; tõendama-tõestama jne.) Paronüüme võidakse käsutada kas ekslikult või sõnamänguks. Õiguskeeles peaks sõnamäng olema välistatud. Paronüümia situatsiooni saab ületada ainult teadmisega paronüümide tähendusest. Paronüüme võidakse
Hierarhia jätkub mõlemas suunas, nt võib koer ise olla imetaja hüponüüm. Meronüümia on seos osamõistet ja tervikumõistet väljendavate sõnade vahel. Koer on saba holonüüm, saba seevastu koera meronüüm. Puhtpraktilisest seisukohast võivad tähelepanu väärida veel kaashüponüümid ja kaas- meronüümid ehk kaasalluvaid mõisteid tähistavad sõnad – näiteks võib osutuda otstarbekaks nende ühetaoline käsitlemine tõlkimisel või sõnastikukoostamisel. Paronüümia on eelloetletutest lõdvemalt määratletud ja sõnastikes harva esitatav seos sõnade vahel, mis sarnanevad üksteisele nii väliskujult kui ka tä- henduselt. Paronüümid võivad oma sarnasuse tõttu inimesel segi minna ja sageli lähevadki, andes tööd keeletoimetajatele ja -pahandajatele ning lõpuks mõnikord ka Emakeele Seltsi keeletoimkonnale, kes on sunnitud sedastama tähendusvahe kadumise fakti. Mõiste- ja tähendusseosed 75 11
annaabi.ee 
