Targem kui 5B- Jõulueri Saatejuht Toomas Juut Saatekülaline Jõuluvana Aadolf Päkapikk Josie Põhjapõder Rudolf Päkapikk Anna Päkapikk Aadam Kava : Saatejuht Tere daamid ja härrad, mina olen Toomas Juut ja me alustame oma saatega '' Targem kui 5B jõulueri '', oleme otseeetris ja meie külaliseks on täna Lapimaalt pärit Jõuluvana Aadolf. Tere Aadolf ! Aadolf Tere tere ! Saatejuht No millega siis meie külaline tegeleb ? Aadolf No jõluvana olen juu, daaaaaaahh. Saatejuht Aa, oi jah . Aga oled mänguks valmis jõulumees ? Aadolf Muidugi olen. Saatejuht Sul on abivahendiks kaks õlekõrt Päästa või spikerda ja muidugi tuleb sul ka valida pinginaaber . On mängunõuded selged ? Aadolf On. Ma valin Anna. Saatejuht No nii, hästi, Küsimusi mille sa vastad on viis ja viiest erinevast teemast : Eesti keel ja kirjandus, Matemaatika, Loodus õp, Muusika, Inimese õp Saatejuht Mille te esimesena ...
M. Bulgakovi "Meistri ja Margarita" ülesehitus on mitmetasandiline. Autor on kujutanud kolme (kristluses sümboolne arv) maailma - oma kaasaega 20.-30. aastate Moskvas, iidset Jersalaimi ning igavikulist teispoolsust. Kõik nad on omavahel seotud läbi saatana. Igas maailmas on oma ajaskaala. Teispoolsuses on aeg igavene ja muutumatu, Jersalaimis valitseb minevik, Moskvas olevik. Sündmused Bulgakovi kodulinnas justkui kordavad seda, mis juhtus 1900 aastat tagasi kaugel Juudamaal, kuid parodeeritud kujul ning madaldatuna. Jesua oli tõekuulutaja Juudamaal, Meister (nagu Bulgakovki) püüdis seda teha kirjanikuna Venemaal. Kumbagi ei mõistetud ja mõlemad määrati hukule. Jesua lugu ja Moskva juhtumisi ühendab seegi, et mõlemal pool valitses türann, kes püsis võimul hirmu ja üldise kahtlustamise abil. Niisuguse korduse kaudu võimendab Bulgakov satiirilist pilti oma kaasajast. Romaani lõpus (epiloogis) ühinevad Moskva ja Jersalaimi maailm teispoolsuses,
muutumatu. Kordavad sündmusi, mis Jesua = tõekuulutaja, keda ei juhtusid 1900 aastat tagasi mõisteta ning määratakse Koostas õpetaja Ruth Maal 4 11. klass 20. sajandi kirjandus Puhja Gümnaasium Jersalaimis, kuid hulule. parodeeritud kujul. Meiter = tõekuulutaja, keda ei mõisteta ning määratakse hulule. Valitsejaks türann (võim) Valitsejaks türann (võim) Valitseb pimedusevürst esindab nõukogude võim = esindab Pilatus. Woland. Lõpuks kohtuvad Stalin seal kõik romaani kesksed tegelased. Moskava juhtumused sulanduvad kokku Meistri romaaniga
Seepärast võimaldab "Kevade" üha uusi tõlgendusi ja käsitlusi, eriti seoses teiste kunstivormidega. Korduvalt on teost seatud lavalaudadele. "Kevade" ainetel valmis samanimeline film alles 1970. aastal rezissöör Arvo Kruusemendi käe all. "Kevade" põhjal on loodud ka ballett. "Kevade" on ilmunud 21 trükis ja tõlgitud 13 keelde. (nt inglise, leedu, läti, poola) Tsitaadid ja fraasid Oskar Lutsu teosed on mõjutanud ka eesti keelepruuki. Arvukalt on tsiteeritud ja parodeeritud "Kevade" alguslauset: "Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud." Levinud on nii teisedki Lutsu tegelaste repliigid "Mis kinni ei jää, saab kinni löödud!" "Oleks ma teadnud, et sa tuled, ma oleks kodust ära läinud." "Mis sul seal kodus on?" "Lilled. Heinamaa. Päikesepaiste." kui ka fraasid nagu "tamasseri raud" ja "Lible tegi, Lible tegi!". Suuresti teatakse neid siiski filmide järgi. Mälestuste jäädvustamine
algab aega, kus kõik piirud kahel otsal lausa lähvad lõkendama; lausa tuleleeki lõikab käe kaljukammitsasta küll siis Kalev jõuab koju oma lastel' õnne tooma, Eesti põlve uueks looma." "Kalevipoeg" on tõlgitud saksa, vene, ungari, läti, soome, leedu, rumeenia, ukraina, inglise, rootsi ja prantsuse keelde, lühendatud tõlked on taani, tsehhi, juudi, itaalia ja esperanto keelde. Eepose motiive on kasutatud kunstis ja kirjanduses, seda on ka parodeeritud. Paljud kriitikud on hiljem tähelepanu juhtinud "Kalevipoja" kunstlikkusele, küündimatusele ja vigadele (Johannes Aavik, Friedebert Tuglas jt). Helilooja Eugen Kapp on kirjutanud balleti ,,Kalevipoeg", Veljo Tormis samanimelise kantaadi. Lembit Vimb on kirjutanud eeposele järje "Kalevipoja tagasitulek". Enn Vetemaa on kirjutanud "Kalevipoja mälestused". Kalevipoeg Esimene lugu (Kalevi tulek. Salme ja Linda. Pulmad
eksisteerib teooria kahest marxist see oli käibel ka nõukogude ajal esimene periood on fikseeritud 1844 ilmunud pariisi käsikirjade perioodiga marxi majadusteoreetilised kirjutused marx räägib võõrandumise ideest kogu turuprotsess sisaldab võõrandumist, töö võõrandub inimesest karl marxi järgi on töö inimese olemuslik joon marxi järgi on inimene loomult ühiskondlik loom ja seetõttu on töö inimese kui liigi olemus. siit ka parodeeritud lause : töö tegi ahvist inimese. tööprotsessi kaudu inimese loomus võõrandub ja tööst saab inimese jaoks sunduslik tegevus, erinevalt söömisest või seksimisest. see võõrandab inimese ennekõik teistest inimestest see tuleb ületada. kommunismi all marx mõistis midagi, mis peaks lõpetama töö müümise : seega peaks ka kommunism olema midagi inimesele omast. küll aga on turusuhete loogika midagi, mis on inimloomusele võõras
Need lood olid väga teravaks kriitikaobjektiks. See oli nähtav, et Puskini kirjanduslik tee oli langusel. Puskin võttis enda peale vahendaja rolli. Puskin peidab oma võtteid, ent siiski annab ta signaale, et me neist mööda ei läheks. Moto on võetud ,,Äbarikust" loomatalitaja jutustab Mitrofanile lugusid. Motodega näitab Puskin, et kirjandus on lugude allikas ja et see on mäng kirjandustraditsiooniga, kirjandusega. See on tuntud süzeede ümbermängimine. Juttudes on parodeeritud maailmaklassikat (nt ,,Talutüdruk- preili" vastab ,,Vaesele Liisale" ja ,,Romeole ja Juliale"). Me peame aru saama, et paroodia ei ole mahategemine. Paroodia ja iroonia ei tähenda alati midagi halvustavat, aga need on ühele ja samale situatsioonile/objektile teisitivaatamine. Ta annab võimalust vaadata seda sama lugu hoopis teisest vaatevinklist. Ta annab võõrandumist. Väga tõsised lood muutuvad koomiliseks ja koomilistes lugudes on midagi traagilist
annaabi.ee 
