arengul Eesmärgiks: liikmete & toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ja esindamine Riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine Demokraatliku, iseseisva, sõltumatu õigusriigi ülesehitamine Alalhoidliku ellusuhtumise, sotsiaalse, majandusliku, ökoloogilise tasakaalu saavutamine säästva arengu põhimõtetel Oma eesmärkide saavutamiseks kasutab ERL tsiviilühiskonnale omaseid demokraatlikke ja parlamentaarseid võimalusi õigusriigi normide kohaselt. Erakonna juhid Arnold Rüütel juhtis alates 1994.a EME-t ja oli erakonna ümbernimetamise järel kuni ühinemisteni Rahvaliidu juht. 2000. aastal valiti erakonna esimeheks Villu Reiljan. 2007.a valiti erakonna esimeheks Jaanus Marrandi 2008.a Karel Rüütli Esindatus riigikogus Karel Rüütli – Riigikogu ERLi fraktsiooni esimees. Kuulub kultuuri-, julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonis.
EESTIMAA ERAKONDADE IDEOLOOGIATE TUTVUSTUSED Tallinn 2010 Reformierakond: Reformierakonna ideoloogia on parempoolne. Reformierakond kehastab liberaalset maailmavaadet, kaitsevad indiviidi vabadust. Ühiskond on kujundatud nii, et indiviididele on loodud maksimaalne tegevusvabadus. Nende poliitika rajaneb lihtsatel liberaalsetel väärtustel, nagu üksikisiku vabadus ise otsustada. Reformierakond pooldavab ühesugust maksumäära kõikidelt tuludelt, eeskätt aga tarbimiselt (madalama sissetulekuga inimeste kaitsmisel pooldab liberalism maksuvaba miinimumi kehtestamist, mille piiri tuleb järk-järgult tõsta). Liberalismi eetiliseks aluseks on partnerlus ja solidaarsus: turul saab edukalt tegutseda see inimene või firma, kes arvestab teiste huvide ning vajadustega. Kasumit saavad teenida vaid need tooted ja teenused, mida keegi vajab. Liberaalsete ideede sihtgrupiks on vabad omanikud, kes konkureerivad üksteisega erapoole...
tagajärgedega. Raha väärtus katastroofiliselt langenud. Väljapääsu nähti deflatsioonis-ringluses oleva paberraha hulga vähendamises. See plaan oli kasutu. Välisinvestorid lahkusid Saksamaalt. Saksamaa panku haaras pankrotilaine. Saksamaal oli suurim tööpuuduse tase. 8. Hitleri võimuletulek ja kujunemine ainuvalitsejaks- Pärast nurjunud õlleputsi võttis Hitleri juhitud parteri uue kursi- püüdes võimule tulla parlamentaarseid võitlusvahendeid kasutades. Suur Depressioon pakkus Hitlerile võimalust rahva seas jälle populaarsust koguda-lubades kõigile kõike. Kõigepealt valiti Hitler Saksamaa kantsleriks. Kui Hindenburg suri, kuulutati hitler rahva Juhiks. Hitler keelustas kohe kõik parteid ja algas natslik propaganda. Algas riigi ja rahva ettevalmistamine sõjaks, mida Hitler ammu ootas. Kes ei allunud käskudele, saadeti koonduslaagritesse. Kuna Hitler
mahajäänud. Kreeklased hakkasid rändama Venemaa kolooniatesse. 12. jaan 1848 REVOLUTSIOON Viini kongressi tulemus. SB revolutsiooni polnud, selle eest seal töölisliikumine, mis oli konstitutsiooniline. 1832. a toimus Inglismaal parlamendireform, millega rahvas polnud rahul. Juhtohjad võttis enda kätte William Lovett, kes koostas People's Charter (chartistlik liikumine) 10tunnine tööpäev, laste tööjõu kaotamine, vabakaubandusele minek jne. Nõudis parlamentaarseid ja demokraatseid õigusi, et kaotataks foodid parlamendis, võrdsed, valmisdistriktid jne. Parlament lükkas kõik nõudmised tagasi. Toimusid suured rahumeelsed massimiitingud. Koguti allkirju jne. Tulemiseks uus meeleavaldusvorm ehk massimiiting. Muud nõudmised jõustusid hiljem. Revolutsioon puhkes esimesena Itaalias Sitsiilias, kui käsitöölised nõudsid sotsiaalseid hüvesid. Sitsiiliast levis revolutsioon teistesse Itaalia piirkondadesse Veneetsiasse nt.
19. sajandi II poolel sai marksism kasvavas sotsialistlikus liikumises kõige mõjukamaks vooluks. Sajandivahetusel hakkasid tooni andma ameti- ja kutseühingud, mis said sotsiaaldemokraatia toeks. 20. sajandi algul tekkis Venemaal bolševism ehk enamlus (tuntud kui leninism). Proletariaat on ainult siis võimeline võimu haarama, kui seda juhub väikesearvuline raudse distsipliiniga revolutsiooniline partei. Leninism kuulutas algusest peale, et demokraatiat ja parlamentaarseid põhimõtteid tuleb tunnustada ainult niivõrd, kuivõrd need on töölisklassi ja tema parteile kasulikud. 1917. a. oktoobris said nad seda rakendada. Samaaegselt bolševike võimuletulekuga Venemaal eraldusid üldisest sotsialistlikust joonest kommunistid. Kommunismini jõudmiseks peeti vajalikuks kapitalistliku tootmise arengutaset ning revolutsioon pidi toimuma kõigis arenenud maades enam-vähem samal ajal. Seetõttu leiti, et Nõukogude Venemaa peab omalt poolt kaasa
19. sajandi II poolel sai marksism kasvavas sotsialistlikus liikumises kõige mõjukamaks vooluks. Sajandivahetusel hakkasid tooni andma ameti- ja kutseühingud, mis said sotsiaaldemokraatia toeks. 20. sajandi algul tekkis Venemaal bolševism ehk enamlus (tuntud kui ka leninism). Proletariaat on ainult siis võimeline võimu haarama, kuid seda juhib väikesearvuline raudse distsipliiniga revolutsiooniline partei. Leninism kuulutas algusest peale, et demokraatiat ja parlamentaarseid põhimõtteid tuleb tunnustada ainult niivõrd, kuivõrd need on töölisklassi ja tema parteile kasulikud. 1917.a. oktoobris said nad seda rakendada. Samaaegselt bolševike võimuletulekuga Venemaal eraldusid üldisest sotsialistlikust joonest kommunistid. Kommunismini jõudmiseks peeti vajalikuks kapitalistliku tootmise arengutaset ning revolutsioon pidi toimuma kõigis arenenud maades enam-vähem samal ajal. Seetõttu leiti, et Nõukogude Venemaa peab omalt poolt kaasa aitama
13. Kelle ees vastutab valitsus presidentaalsetes riikides? 14. Presidentaalse riigi näiteid. 15. Kes moodustab valitsuse ja kellest sõltub valitsuse püsimine parlamentaarses riigis? 16. Kes valib parlamentaarses riigis üldjuhul presidendi? 17. Milline on presidendi funktsioon parlamentaarses riigis? 18. Millest sõltub see, kes valib presidendi? 19. Mis võib juhtuda, kui parlamendis pole ühel erakonnal selget enamust? 20. Millistes maailmajagudes on rohkem parlamentaarseid ja millistes presidentaalseid riike? Miks? 21. Näiteid parlamentaarsetest riikidest. 22. Enamusdemokraatia + näiteid. 23. Leppedemokraatia + näiteid. 24. Koalitsioon, opositsioon. 25. Millised erakonnad on Eesti Vabariigi Riigikogus koalitsioonis ja millised opositsioonis? 26. Vähemusvalitsus ja ametnikevalitsus. 27. Mis on reziim? 28. Demokraatia kui reziim. 29. Diktatuur + näiteid. 30. Autokraatia + näited. 31. Totalitarism + näiteid. 32
annaabi.ee 
