*valimised- protsess, mille raames rahvas valib endale esindajad, tehes seda demokraatlike põhimõtete alusel *erakond- partei; kindla struktuuri, liikmeskonna ja ideoloogiaga organisatsioon, mis osaleb valimistel ja tahab võimule saada *programm- tegevuskava; püütakse koostada selliselt, et see ka vastaks laia valijaskonna huvidele *fraktsioon- saadikurühkm, mis esindab erakonda parlamendis (hetkel 4 tk) *koalitsioon- parlamendipartei, kellel on kohti ka valitsuses (hetkel Ref & IRL) *opositsioon- parlamendipartei, kes pole valitsusega seotud (hetkel Sots & Kesk) *lobism- kuluaarpoliitika; huvide tasakaalust.väljaspool parlamenti (mida rohkem lobitööd, seda parem parlamendi istung) *pluralism- mitmekesisus/paljusus *identiteet- samastumine, ühtekuuluvustunne *integratsioon- kooskõlastamine (ük või regiooni kujundamine tervikuks)
Liberalism- vaba Erakond ehk partei- ühesugust poliitilist ideoloogiat pooldavate inimeste organisatsioon, mille põhieesmärk on huvide realiseerimine riigivõimu kasutades. Totalitaarne riik Demokraatlik riik · Ainupartei · Üks ideoloogia · Partei kontroll Seaduseloome, sotsiaalsete suhete üle Parteide klassifitseerimine Tegevushaarde järgi · Kaadripartei väikesearvuline parlamendipartei · Massipartei - enamus aktiviste ja liikmeid on väljaspool parlamenti Laiahaarde partei e. Populistlik partei kaadri ja massipartei sümbioos, otseseid liikmeid on vähe, püütakse valijate toetust, ilma neid liikmeks värbamata. Eesmärk võita valimised, pakkuda midagi kogu rahvale, lubadused seinast- seina ja korruptsiooni materdamine. Ideoloogia järgi Erakonna vahendid oma eesmärkide saavutamiseks · Materialsed vahendid: 1. liikmemaksud 2
Tunnused: killustunud võrgustikud, mitte selge ülesehitusega, probleemipõhised, eelistavad otseseid aktsioone, edendavad teatud väärtusi. 4.3. Erakond ehk partei on üht poliitilist ideoloogiat pooldavate inimeste organisatsioon, mille põhieesmärk on oma huvide realiseerimine riigivõimu kasutades. Partei aluseks on suurem kogu ühiskonda haarav maailmavaade ja programm. Parteide klassifitseerimine a) tegevushaarde järgi kaadripartei - väikesearvuline parlamendipartei massipartei - enamus aktiviste ja liikmeid on väljaspool parlamenti laiahaardepartei (õpikus lk.81 kasutatud mõistet populistlik partei) kaadri- ja massipartei sümbioos, s.t. et otseseid liikmeid on vähe, püütakse valijate toetust, ilma neid liikmeteks värbamata. Eesmärk võita valimised, pakkuda midagi kogu rahvale, seinast-seina lubadused ja korruptsiooni materdamine. b) Parteide klassifitseerimine ideoloogiate alusel (vt. õpik lk. 82, 49): 5
Kuigi parajasti oli maailmasõda, oli osa inglise sõdureid ka Iirimaal. Nende abiga suruti ülestõus maha ja umbes 20 patriooti hukati. 1918 detsembris, kui esimene maailmasõda oli läbi, toimusid valimised Ühendkuningriikide parlamendi alamkotta. Ei valitud Iiri parlamenti. Iirimaale oli alamkojas eraldatud kas 105 või 106 kohta. Nende pärast konkureerisid kaks peamist rühmitust. Üks oli partei Sinn Fein, kelle eesmärk oli täielik iseseisvus. Teine oli Parlamendipartei, kes rahuldus Iiri autonoomiaga. Pärast valimisi selgus, et Sinn Fein sai 73 kohta. Tegelikkuses olid Sinn Feini liikmed enne kokku lepinud, et kui nad parlamenti valitakse, siis nad ei lähe Londonisse alamkotta. Paljud, kes valiti, olid ka vanglas. Näiteks Eamon de Valera, hispaania-iiri segavereline, oli vangis, kuid põgenes sealt. 1919 aasta alguses, jaanuaris, 29 tulid Sinn Feini poolt valitud saadikut kokku Dublini raekotta ja kuulutasid end Iiri parlamendiks ehk Dail'iks. 1919 aastat
poolt. Tulemuseks on olukord, kus kõik parteid püüavad hääletajaid enda poolele meelitada. See aga tähendab, et rahvale tuleb anda palju lubadusi, ja nii hakkavad parteide programmid sarnanema. Laiahaardepartei liikmeskond ei ole eriti arvukas, kuid need parteid on aktiivsed rahvahulkade mõjutajad. Enamik demokraatlike riikide parteisid on laiahaardeparteid. o kaadripartei - väikesearvuline parlamendipartei Sotsiaalne liikumine erineb survegrupist, kuna liikmeskond on piiritlemata, on lühiajaline ja probleemipõhine. Sageli riigiülesed. feministide liikumine, gei- ja lesbiliikumine, globaliseerumisvastased. Tunnused: killustunud võrgustikud, mitte selge ülesehitusega, probleemipõhised, eelistavad otseseid aktsioone, edendavad teatud väärtusi. Survegrupid on inimeste ühendused, mis tekivad parteidega samal ajal, kuid survegrupid ei
globaliseerumisvastased. Tunnused killustunud võrgustikud, mitte selge ülesehitusega, probleemipõhised, eelistavad otseseid aktsioone, edendavad teatud väärtusi. Erakond ehk partei on üht poliitilist ideoloogiat pooldavate inimeste organisatsioon, mille põhieesmärk on oma huvide realiseerimine riigivõimu kasutades. Partei aluseks on suurem kogu ühiskonda haarav maailmavaade ja programm. Parteide klassifitseerimine a) tegevushaarde järgi · kaadripartei - väikesearvuline parlamendipartei · massipartei - enamus aktiviste ja liikmeid on väljaspool parlamenti · laiahaardepartei, populistlik partei - kaadri- ja massipartei sümbioos, s.t. et otseseid liikmeid on vähe, püütakse valijate toetust, ilma neid liikmeteks värbamata. Eesmärk võita valimised, pakkuda midagi kogu rahvale, seinast-seina lubadused ja korruptsiooni materdamine. b) ideoloogiate järgi Ideoloogia on korrastatud ideedesüsteem, mis propageerib teatud kindlaid väärtusi. I
Tunnused: killustunud võrgustikud, mitte selge ülesehitusega, probleemipõhised, eelistavad otseseid aktsioone, edendavad teatud väärtusi. 4.3. Erakond ehk partei on üht poliitilist ideoloogiat pooldavate inimeste organisatsioon, mille põhieesmärk on oma huvide realiseerimine riigivõimu kasutades. Partei aluseks on suurem kogu ühiskonda haarav maailmavaade ja programm. Parteide klassifitseerimine a) tegevushaarde järgi kaadripartei - väikesearvuline parlamendipartei massipartei - enamus aktiviste ja liikmeid on väljaspool parlamenti laiahaardepartei (õpikus lk.81 kasutatud mõistet populistlik partei) kaadri- ja massipartei sümbioos, s.t. et otseseid liikmeid on vähe, püütakse valijate toetust, ilma neid liikmeteks värbamata. Eesmärk võita valimised, pakkuda midagi kogu rahvale, seinast-seina lubadused ja korruptsiooni materdamine. b) Parteide klassifitseerimine ideoloogiate alusel (vt. õpik lk. 82, 49): 5