Veinid on kerged so vähese parkhappesisalduse ja täidlusega. Nebbiolo Itaalia Valmistatakse niisugused kuulsad Piemonte veinid nagu Barolo ja Barbaresco. Need on tumepunased, parkainerikkad ja täidlased veinid, mille aroomis leidub ploomi, sokolaadi, tubaka, tõrva ja mõnikord mustsõstra(Gaja Barbaresco) lõhna. Sangiovese Itaalia Florence linna Peamiselt õhuke, kerge,
Praegu on ümber kolimas Californiasse. Aroomis mustsõstart ja ploomi, maitselt pehmem ja täidlasem kaberneest, seejuures vähem parkhappene. Mourvèdre- Vähe tuntud viinamari Lõuna- Prantsusmaal ja Hispaanias, sagely kasutatakse parkainesuse suurendamiseks segudes. Nebbiolo- Kuulub Itaalia kahe kõige väärikama punase viinamarjasordi hulka, millest valmistatakse niisugused kuulsad Piemonte veinid nagu Barolo ja Barbaresco. Need on tumepunased, parkainerikkad ja täidlased veinid, mille aroomis leidub ploomi, sokolaadi, tubaka, tõrva ja mõnikord mustsõstra lõhna. Petit Verdot- Kõrvaline, kuid väga kvliteetne koostisosa bordooveinisegus; selle vastu tuntakse huvi ka arenevates veininduspiirkondades. Pinotage- Lõuna- Aafrika oma sort, viljaka Cinsault´i ja kindla maitsega Pinot Noiri ristand. Pinot Meunier- Kõige vähem tuntud, kuid kõige laialdasemalt kasvatatud viinamari Champagne´is
lihatoitudega ja on ka suhteliselt universaalsed erinevatest juustudest juustuvaliku juurde. Tugevad (rasked) veinid - täidlased ja suure parkaine sisaldusega veinid Selliseid veine maailmas just palju ei tehta ja enamasti on nende hind väga kõrge. Hispaanias valmivad need veinid Ribera del Duero (Valduero veinikelder) ja väikeses Priorato (Mas d'en Gil veinikelder) piirkonnas. Täidlased veinid on tavaliselt ka parkainerikkad ja seetõttu sobivad tugevamaitseliste lihatoitudega, eriti kui need on poolküpsed. Ka ulukilihast toitude juurde sobib enamasti täidlane vein. PUNASED VEINID T ä RASKED
juurevõsude abil(eestis). On kasvukiiruselt Eestis II kohal. Vanus 80-100 a. Keskmine boniteet 1,3. On külmakindel ja valgusnõudlik, kasvab viljakatel kasvukohtadel. Kasvatamise peamiseks probleemiks on seenhaigused eriti just haavataelik. Kasutatakse nt saunade siseviimistlusel ja katuselaastude valmistamiselja paberitööstuses. Harilik tamm kasvab 30-40 m kõrguseks. Tugevate okstega puu, koor on noorelt pruunikas, hiljem peaaegu must. Lehed on 7-15 cm pikad ja nahkjad. Lehed parkainerikkad seega kõdunevad halvasti. Õitseb mais, juunis. Tõrud 1,5-3,5 cm pikad, peamiselt paljuneb tõrudest. Kasvab Euroopas, Kaukaasias, Väike-Aasias. Keskmine tammikute boniteet Eestis on III. On valgusnõudlik, ei talu ülavarju, aga talub külgvarju. Eelistab huumusrikkaid liivsavimuldi. Ei talu liigniiskust, talub lühiajalist üleujutust. Kõige tormikindlam puuliik Eestis. Võib saada kuni 1500 a. Puit on kõrgelt hinnatud, on
Vein küpseb kiiremini soojas ning aeglasemalt madalal temperatuuril. Püsiv temperatuur on väga oluline. Heledad veinid muutuvad aastatega kollakamaks ja punased veinid heledamaks. ENAM LEVINUD VIINAMARJA SORDID CABERBET SAUVIGNON See tuntuim tumeda viinamarja liik maailmas. Koos Merlo´tiga, millega teda sageli segatakse, on see kõige olulisem Bordeaux´s, mis on edukas ka Uues Maalimas. Marjad on parkainerikkad. CARDONNAY Chardonnay on kahtlemata kõige populaarsem hele viinamarjasort, seda tänu oma pretensioonitule iseloomule ja tõsiasjale, et ta on hõlpsasti veiniks muudetav. Chardonnayst tehakse klassikalist valget burgunderit ja see on üks kolmest sordist, millest harilikult sampanjat valmistatakse. CHENIN BLANC Seda sorti iseloomustab väga suur happelisus ja ta vajab palju päikest, et korralikult küpseda, vastasel korral jääb vein kirbeks
parkaineid ja P-vitamiini), kibuvitsamarjad (erakordselt palju C-vitamiini 2000... 3000 mg 100 g kohta), kuslapuu marjad (tegelikult põõsas, marjad on piklikud, tumesinised, kaetud vahakorraga, maitselt lähedased mustikatele), aktiniidia (sugulane kiiviga, väga maitsev ja C-vitamiini rikas kuni 1300 mg 100 g kohta, mari kaalub ca 3 g), must leeder (suurte viljakobaratega, väikeste punaste või mustade kivi sisaldavate marjadega), lodjapuu marjad (punased, sinised või mustad, väga parkainerikkad, magusamad on kanada lodjapuu mustad viljad, enamus liike ei ole söödavad), põldmari ehk pampel (ehk aedmurakas, liitmari, vili sinakasmust või must) ja murakas (liitmari, liigid on rabamurakas mesikollane, kitsemurakas tumepruun ja soomurakas ehk mesimurakas punane). 6.4. Pähklid Pähklid on kõrge kalorsusega, kuna sisaldavad 30...75% rasva ning 15...25% valku. Neid tarvitatakse toiduks toorelt, röstitult, valmistatakse õlisid ning kasutatakse
annaabi.ee 
