Vaid 10% inimestest vajab lühemat uneaega. Inimene talub keskmiselt kuni kahetunnist uneaja lühenemist ja seda ka vaid harva Uni on vajalik lõõgastumiseks ja enese mahalaadimiseks Une ajal toimub ka teatud "laadimistöö", näiteks aktiveerub immuunsüsteem. Une häire - kas terviserike? Unehäire on terviserike mille tõttu ei suuda inimene hästi magada ja välja puhata. Levinuimad unehäired on unelämbustõbi, unetus, parasomnia, liigunisus, öised lihastõmblused ja ööpäevarütmihäired. Unehäired võivad olla märk potentsiaalsest või juba olemasolevast haigusest. (Bioneer 2010) Kas oled kokkupuutunud unehäiretega? Millistega? ei julge magama jääda, näiteks une puudus olen väsinud, kuid ei suuda magama jääda unes rääkinud. vahel on raskusi magama jäämisega. on esinenud ka sellist nn rahutut und. magad küll, aga hommikul tunned ennast ikka väsinuna.
Vaid 10% inimestest vajab lühemat uneaega. Inimene talub keskmiselt kuni kahetunnist uneaja lühenemist ja seda ka vaid harva Uni on vajalik lõõgastumiseks ja enese mahalaadimiseks Une ajal toimub ka teatud “laadimistöö”, näiteks aktiveerub immuunsüsteem. Une häire - kas terviserike? Unehäire on terviserike mille tõttu ei suuda inimene hästi magada ja välja puhata. Levinuimad unehäired on unelämbustõbi, unetus, parasomnia, liigunisus, öised lihastõmblused ja ööpäevarütmihäired. Unehäired võivad olla märk potentsiaalsest või juba olemasolevast haigusest. (Bioneer 2010) Kas oled kokkupuutunud unehäiretega? Millistega? ei julge magama jääda, näiteks une puudus olen väsinud, kuid ei suuda magama jääda unes rääkinud. vahel on raskusi magama jäämisega. on esinenud ka sellist nn rahutut und. magad küll, aga hommikul
Kristel Naaris Unetus Click icon to add picture Unetus ehk insomnia on Click icon to add picture unehäire, mille korral esineb suutmatus ilma raskusteta magama jääda, katkendlik uni ja liigvarajane ärkamine. Unehäired Unehäired on väga lai mõiste, siia alla mahub nii unetus, parasomnia (sh unes kõndimine jmt), nn rahutud jalad e jalgade liigutamine unes ja paljud muud probleemid. Unetus on ohtlik, kuid paraku alatähtsustatud valdkond kogu maailmas. Eestis on unetus aladiagnoositud ning alaravitud haigus. Unetus jaguneb kaheks : *Primaarne ehk ilma selge põhjuseta unetus *Sekundaarne ehk kehalisest või psühiaatrilisest haigusest või ravimite kõrvaltoimetest tingitud unetus Click icon to add picture
Need on emotsionaalsed, ennekõike hirmust tulenevad häired, narkootikumide tarbimise või kasutamise tõttu, kas pärast või enne menustruatsiooni eelkõige puberteedi eas. 3 Parasomniad Parasomniad on tavapärase une juures esinevad magamishäired. Sellised häired esinevad unest ärkvelolekusse üleminekul (pea rütmiline liigutamine, pea raputamine, unes rääkimine) REM-une õudusunenäod ning unehalvatus ja viimaks arengule mitteomane parasomnia (väikelapse äkiline surm ning oma hädade voodisse tegemine ) Parasomniate alla kuuluvad ka ärkamishäired, näiteks unesegasus, unes kõndimine. Muud kõrvalekalded Muude kõrvalekallete puhul mõeldakse näiteks lühi- ja kauamagajaid, hüpnagoogseid hallutsinatsioone, rohket higistamist öösel, intelligentsi vähenemist (autismi pihul). Lühimagajate une kestus on umbes 75% normist. Kauamagajad seevastu magavad kuni 10 tundi järge mööda. Mõningad vähetuntud häired lastel
· Hüpersomniaks -liigunisus · Düssomniaks - une tsüklilisuse häire ja · Parasomniaks kõige keerulisem ja hõlmab une ajal ilmnevad psüühika, käitumise jm häired, nt uneskõndimise (somnambulism), hirmutavad unenäod, laste öised hirmuhood, öise hammaste krigistamise (bruksism), öise voodimärgamise jt. Mõnikord vajavad need häired asjatundlikku arstiabi. Öist voodimärgamist on sageli võimalik ravimitega kõrvaldada, kuid enamus parasomnia avaldusi vajab kannatlikku 5 ja mõistvat suhtumist. Ajapikku mööduvad nad sageli ise. · Bruksism - hammaste krigistamine ja unes rääkimine ei peaks erilist muret tekitama, eriti kui neile ei kaasne muid, otseselt haiguslikke nähte. Tähelepanu tuleb pöörata eluviisidele, olla kehaliselt aktiivne, vältida suitsetamist ja alkoholi ning olla ettevaatlik kofeiini sisaldavate jookide ja magusa, eriti sokolaadi tarvitamisega.
Hingamine võib olla lõrisev ja pindmine. Esineda võib verejooks keelest ja suust. Suus võib olla hulgaliselt sülge. Nahk ja limaskestad tsüanootilised. Esineb tahhükardia ja tahhüpnoe. Patsient võib tunda end väga väsinuna ja kaevata peavalu. Teadvus võib olla häiritud. 13. Epilepsiaga sarnased seisundid Hüpoksia transitoorsed isheemilised atakid Hüpoglükeemia Elektrolüütide tasakaalu häired Alkoholi ja narkootiliste ainete üledoseerimine Minestus ehk sünkoop Parasomnia Mõned psüühikahäired 14. Õendustegevus generaliseeritud krambihoo korral Oluline on situatsiooni ja patsiendi seisundi jälgimine. Väljaspool haiglat Kui epileptiline hoog tekib esmakordselt või võõral inimesel, kutsu alati kiirabi. Oluline on patsiendi rahustamine. Haiglakeskkonnas Generaliseeritud krambihoo ajal kui see tekib esmakordselt, tuleb tegutseda kiiresti ja oskuslikult. Kutsu abi. · Tõsta üles voodi küljekaitsed · Aseta voodi sobivale kõrgusele
· Hüpersomniaks -liigunisus · Düssomniaks - une tsüklilisuse häire ja · Parasomniaks kõige keerulisem ja hõlmab une ajal ilmnevad psüühika, käitumise jm häired, nt uneskõndimise (somnambulism), hirmutavad unenäod, laste öised hirmuhood, öise hammaste krigistamise (bruksism), öise voodimärgamise jt. Mõnikord vajavad need häired asjatundlikku arstiabi. Öist voodimärgamist on sageli võimalik ravimitega kõrvaldada, kuid enamus parasomnia avaldusi vajab kannatlikku ja mõistvat suhtumist. Ajapikku mööduvad nad sageli ise. · Bruksism - hammaste krigistamine ja unes rääkimine ei peaks erilist muret tekitama, eriti kui neile ei kaasne muid, otseselt haiguslikke nähte. Tähelepanu tuleb pöörata eluviisidele, olla kehaliselt aktiivne, vältida suitsetamist ja alkoholi ning olla ettevaatlik kofeiini sisaldavate jookide ja magusa, eriti sokolaadi tarvitamisega. (Mystika 2010) 7.2 Insomnia sagedased põhjused
annaabi.ee 
