aitab kõige paremini saavutada jadapingevastuside. 7. Vastusidestatud võimendi töötab üldjuhul stabiilselt, sest vastuside vähendab ja stabiliseerib võimendust. Kuid signaaliahelas olevad reaktiivtakistused põhjustavad faasinihkeid, mis kasvavad sagedusala äärte poole. Näiteks sidestuskondensaatori reaktiivtakistus kasvab sageduse alanemisel ja võimnduselemendi sisendi ning väljundiga rööbitiste parasiitmahtuvuste takistus väheneb sageduste tõustes, muutudes võrreldavaiks ahela aktiivtakistustega. Mitmeastmelises võimendis faasinihked liituvad ja nende summa võib vastusidesilmuses ulatuda 180°-ni. Seetõttu tagasiside, mis võimendatava sagedusala keskel on negatiivne, võib selle piiridel osutuda positiivseks, sest vastuside normaalsele 180° faasinihkele lisandub veel parasiitne faasinihe 180°, mistõttu tagasisidepinge saabub võimendi sisendisse sisendpinge faasis ja
suuremat võimsust, sest: P = U²ωC; (3.2.8.). Seejuures saavutatakse ka seda, et suhteliselt väheneb mõõteviga seoses voolulekkega läbi isolatsiooni, väliste magnetväljade mõjul ja keskkonna temperatuuri mõjul. Mahtandurite heaks omaduseks on nende konstruktsiooni lihtsus, kõrge tundlikkus ja kiire reageerimine. Puudusteks on väliste magnetväljade, parasiitmahtuvuste, välistemperatuuri ja niiskuse mõjud mõõtetäpsusele. 12/27 jklng3.sxw Joonisel 0.2.13 on toodud mahtandurite karakteristikud. Termotakistusandurid. Termotakistusandurite talitus põhineb metallide ja pooljuhtide võimel muuta sõltuvalt temperatuurist oma elektritakistust. Termotakistustermomeeter joonisel 0.2.14., kujutab endast traati, mis on mähitud isolatsioonimaterjalist karkassile.
protsesside jälgimiseks kasutatakse pikema järelhelendusega ekraane. Eriti pika järelhelendusega ekraanidega ostsilloskoobitorusid saab kasutada kiirete, kuid väikese kordussagedusega või korrapäratute järgnevustega nähtuste jälgimiseks. Mäluga ostsilloskoopide kasutuseletulek on nende vajadust järsult vähendanud. Ostsilloskoobitoru ülemine sageduspiir on küllaltki kõrge. See on määratud elektronide lennuajaga hälvitussüsteemis ja samuti parasiitmahtuvuste ja juhtmete induktiivsuste toimega. Ülemine sageduspiir on tavalistel ostsilloskoobitorudel kuni 150 MHz ja eriti kõrgetele sagedustele konstrueeritud torudel kuni 1 GHz. Valmistatakse ka mitme kiirega ostsilloskoobitorusid, mida saab kasutada mitme üheaegse protsessi jälgimiseks. Mitme kiirega ostsilloskoobitorus on ühisesse kesta paigutatud mitu elektronikahurit ja hälvitussüsteemi, kiired aga juhitakse ühisele ekraanile, kus näemegi üheaegselt jälgitavaid protsesse. 4.3.8
mille mahtuvus on umbes 100µF, hoiab pinget aeglasemate voolumuutuste korral, kuid tingituna tema suurest induktiivsusest ei reageeri ta lühikestele voolumuutustele. Keraamiline kondensaator (umbes 1µF), mis on väikese induktiivsusega ja seetõttu reageerib just nendele. Samuti soovitatakse ühendada iga integraallülituse toitejalaga samuti keraamiline kondensaator mahruvusega vähemalt 1 F. Parasiitne tagasiside võib tekkida ka parasiitmahtuvuste ja puistemagnetvoogude toimel. Väljundjuhe i i C välj 01 Väljundjuhe Varje C0
võimsusest. Takistuse temperatuuritegur (TKR) näitab takistuse suhtelist muutust temperatuuri muutumisel l K võrra. Sõltuvalt takisti tüübist võib see tegur olla kas positiivne või negatiivne. Mürapinge on takistil tekkiva nn. soojusliku müra efektiivväärtus (uV) temale rakenduva alalispinge l V kohta. Piirsagedus on suurim töösagedus, mil antud takisti töötab ilma parasiitmahtuvuste ja -induktiivsuste toime olulise mõjuta. Piirsagedus sõltub konkreetsest takisti tüübist. Takistite olulisemad parameetrid nagu nimitakistus, tolerants ja mõnikord ka võimsus kantakse markeeringuga takistitele. Markeering võib olla kas arv-, arvtäht- või värvkoodis. Ridade E6...E24 korral koosneb takistuse kood kahest numbrist ja tähest, mis väljendab takistusühikut: oomi () tähistab R või E või puudub täht üldse, kilo-oomi K, megaoomi M
Ka võib tagaside olla kas pinge- või voolu tagasiside. Esimesel juhul on tagasiside pinge võrdeline väljundpingega teisel juhul aga väljundvooluga. Joonis 2.6.2 Veel jaguneb tagasiside tahkeliseks ja parasiidseks esimesel juhul on tekitatud tagasiside nii nimetatud tagasiside elementidega kindla eesmärgiga mõjutada võimenid omadusi soovitaval määral, teisel juhul tekib tagasiside parasiitelementide kaudu näiteks ahelate vaheliste parasiitmahtuvuste kaudu. Ja sel juhul ei ole tagasiside toime kuigi täpselt ennustatav. Tagasiside toime võimendi olulisemale parameetrile see on võimendustegurile avaldub järgmiste valemitega positiivse tagasiside korral Kts=K/1-BK, K on võimendustegur ilma tagasisideta ja beeta on tagasiside tegur mis näitab milline osa väljund pingest antakse tagasi sisendisse. B=Uts/Uvälj. Nagu valemist selgub suureneb positiivse tagasiside toimel võimendi võimendustegur.
võimendustegurit. Tagasiside TS2 on aga positiivne, kuna ta on samas faasis teise astmes, see tagasiside on ohtlik, kuna teise astme sisendis on signaal väike ning võimendi võib minna genereerima. Võimenduse valem tagasiside korral on: K K ts = 1 - K Selle tagasiside kõrvaldamiseks on lülitada toiteahelasse esimese ja teiseastme täiendav RC- filter. See filter summutab tagasiside signaali ja nii kaob positiivse tagasiside oht. Tagasiside parasiitmahtuvuste kaudu tekib siis kui väljund ja sisendahelate vahel on piisavalt suur parasiitmahtuvust. Joonis 1.51 sel juhul kandub osa väljundvoolust parasiitmahtuvuse kaudu väljundahelast sisendahelasse ja tekitab seal tagasiside. Tagasiside likviteerimiseks kõige odavam vahend on paigutada sisend ja väljund juhtmed teineteisest piisavalt kaugele, see ei ole aga alati teostatav. Teiseks võimaluseks on kasutada varjeid või ka varjestatud juhtmeid Joonis 1
Seetõttu on tänapäeval p-kanaliga MOP transistoridest praktiliselt loobutud n-kanaliga seadiste kasuks. Oluliselt õnnestus loogikaelementide voolutarvet vähendada, kui võeti tarvitusele komplementaarlülitused. Siin on loogikaelemendil koormustakistuseks teine, vastupidise juhtivustüübiga transistor. Tulemusena saadakse element, mis jõudeseisus üldse voolu ei tarbi (avatud on alati ainult üks transistoridest). Energiat kulub ainult parasiitmahtuvuste ümberlaadimiseks elemendi ümberlülituse hetkel. Komplementaarlülituse (CMOS) äärmiselt väike voolutarve võimaldab neid väga edukalt kasutada näiteks käekellades. Puuduseks on asjaolu, et transistore läheb vaja kaks korda rohkem, ka on töökiirus väiksem. Enamkasutatavaid kombinatsioonskeeme · välistav või (eXclusive-OR) Kui kaks signaali on võrdsed annab XOR element väljundsignaaliks 0 ja 1, siis kui signaalid ei ole võrdsed
Samuti soovitatakse ühendada iga mikrolülituse toite klemmiga üks keraamiline kondensaator mahtuvusega vähemalt 1F. Kahe kondensaatori kooskasutamise mõte on selles, et elektrolüütkondensaator, mille mahtuvus on umbes 100µF, hoiab pinget aeglasemate voolumuutuste korral, kuid tingituna tema suurest induktiivsusest ei reageeri ta lühikestele voolumuutustele. Parasiitne tagasiside võib tekkida ka parasiitmahtuvuste ja puistemagnetvoogude toimel. C0 Väljundjuhe Sisendjuhe ivälj ivälj tagasiside vool C01 Väljundjuhe Varje C02 Sisendjuhe i i JOONIS 7.31 JOONIS 7.32 Kui väljund- ja sisendahelad on lähestikku, siis võib osa väljundsignaalist kanduda parasiitmahtuvuse kaudu sisendisse (joon.7.31) ja tekitada tagasiside. Selle vältimiseks on kaks võimalust: 1) paigutada sisend- ja väljundahelad teineteisest võimalikult kaugele 2) varjestada sisendahelad
paralleelselt olevast keraamilisest kondensaatorist Samuti soovitatakse ühendada iga mikrolülituse toite klemmiga üks keraamiline kondensaator mahtuvusega vähemalt 1F. Kahe kondensaatori kooskasutamise mõte on selles, et elektrolüütkondensaator, mille mahtuvus on umbes 100µF, hoiab pinget aeglasemate voolumuutuste korral, kuid tingituna tema suurest induktiivsusest ei reageeri ta lühikestele voolumuutustele. Parasiitne tagasiside võib tekkida ka parasiitmahtuvuste ja puistemagnetvoogude toimel. Väljundjuhe i i C välj 01 Väljundjuhe Varje C0
Summutus-ja piirikahelad. Kõikidel türistoridel ja transistoridel tekkivate kõrgete pingete ja suurte voolude tõttu kasvavad lülitusprotsessi siirdetalitluses lülituskaod võrdeliselt muunduri lülitussageduse kasvuga. Lisaks suurenevatele lülituskadudele langeb muunduri kasutegur ja voolumuutus sI ning pingemuutus sU põhjustavad seadistes soojuslikke liigkoormusi ja elektromagnetilisi häireid. Ülalmainitud probleemid muutuvad teravamaks muunduri komponentides esinevate parasiitmahtuvuste ja induktiivsuste tõttu, mistõttu tuleb muunduri põhimõõtude ja maksumuse vähendamiseks ning kõrge kasuteguri tagamiseks kasutada energiat hajutavaid summutusahelaid. Summutusahelate ülesandeks on pooljuhtseadiste lülituskoormuse vähendamine lubatud tasemeni. Pinge piirikahelaid kasutatakse laviinläbilöögist põhjustatud rikete vältimiseks, juhul kui liigpingeimpulsid ületavad lülititele lubatud väärtuse.