konstantsena. Katse vältel lugesime 10-minutiliste vaheaegadega soojusvoomõõturi näitu, termopaaride termopinged ja ka nende külmliite temperatuuri. Temperatuure mõõtsime kuni termiliselt statsionaarse olukorra saabumiseni. Lisaks määrasime mõõtevöö keskpinna diameetri dk. 3. Katseandmete töötlemine: Mõõtmistulemused koondasime tabelisse 7.1. Temperatuurid leidsime gradueerimistabelist, arvestades külmliite temperatuuri parandit. Tabel 7.1 B= 761 mmHg Tabel 7.2 d1= 83 mm d2= 205 mm 0= 6 mm c= 12,66 W/(m2*mV) Soojusjuhtivusteguri arvutamine: c(d 2 + 0 ) E ln d 2 d 1 = W/(m*K) 2(t1 - t 2 ) =12,66*(0,205+0,006)*9,5*ln(0,205/0,083)/2*(102,225-29,35)=0,155 W/(m*K) Soojuskadu jooksva meetri kohta: q1=c(d2-0)*E W/m q1=12,66*3,14*(0,205+0,006)*9,5=79,724 W/m 4. Järeldus:
Katse vältel lugesime 10-minutiliste vaheaegadega soojusvoomõõturi näitu, termopaaride termopinged ja ka nende külmliite temperatuuri. Temperatuure mõõtsime kuni termiliselt statsionaarse olukorra saabumiseni. Lisaks määrasime mõõtevöö keskpinna diameetri dk. 3. Katseandmete töötlemine: Mõõtmistulemused koondasime tabelisse 7.1. Temperatuurid leidsime gradueerimistabelist, arvestades külmliite temperatuuri parandit. Tabel 7.1 Tabel 7.1 E Isolatsiooni all Mõõtevöö all Mõõtevöö peal Termopaarid e t1 t2 t3 külmliide o o o o
7. Elavhõbedatermomeeter 8. T-tüüpi (vask-konstantaat) termopaaride gradueerimistabel 3. Katseseadme skeem 4. Töö käik Katse vältel hoitakse torus auru rõhk konstantsena ligikaudu 10 kPa. Katse vältel loetakse 5 minutiliste vahedega soojusvoomõõturi näit, termopaaride termopinged ja nende külmliite temperatuur. Tulemused kantakse tabelisse. Temperatuurid leitakse gradueerimistabelist, arvestades külmliite temperatuuri parandit. 1 Silindrilise kihi soojusjuhtivusteguri määramine. 5. Mõõtmisandmed 6. Antud ja arvutatud suurused Soojusjuhtivustegur Ʌ0 on võetud soojustehnika käsiraamatust. 7. Järeldus 2 Silindrilise kihi soojusjuhtivusteguri määramine.
T(%) 7 A -absorptsioon - molaarne absorptsioon (neelduvustegur) (C=1 [mool], b=1 [cm]) T - läbipaistvus Krvalekalded Lambert - Beeri seadusest Kehtib lahjades lahustes. C<0.01 M. Suurtel kontsenratsioonidel tuleb arvestada ~ murdumisnäitaja parandit: ( 2) 2 2 Monokromaatsus ei ole absoluutne ( - on lainepikkusest sltuv). Vead tekivad laia piluga kitsaid neeldumisribasid mtes. Mtmisseeria käigus tuleb hoida instrumendi parameetrid konstantsed. Keemilised krvalekalded: happe-alus tasa-kaalulistes süsteemides Beeri seadus ei kehti, kui pHd ja ioonset judu ei hoita konstantsena
91. Katteteguri väärtus Katteteguri väärtus valitakse vastavalt vahemiku (y-U) kuni (y+U) vajalikule usaldatavusele p. Tavaliselt jääb k arvväärtus vahemikku 2...3. Mõnede erirakenduste korral võib k jääda ka väljaspoole seda vahemikku. Laialdased kogemused mõõtetulemuste kasutamisel ja nende võimaliku rakendusviisi täpne teadmine võib hõlbsustada k õige väärtuse valikut. Vahel võib juhtuda, et teadaoleva süstemaatilise mõõtehälbe elimineerimise parandit pole rakendatudesitatud mõõtetulemusele ,vaid selle asemel on seda parandit arvestatud mõõtetulemusele omistatud määramatuse suurendamise teel. Seda peaks üldiselt vältima. Mõõtetulemuse määramatuse hindamist ei tohi segi ajada ka mingi parameetri usaldusrajade kindlaksmääramisega. Ideaalsel juhul soovitatakse üheselt määrata katteteguri k väärtus nii, et see annaks vahemiku Y= y±U = y± k*u(y), mis vastaks mingile kindlale usaldatavusele p, näiteks 95%
Laiendmääramatus U on arvutatav valemiga: U = k . u, kus k on kattetegur. Katteteguri k väärtus tuleb valida sõltuvalt konkreetsest tingimusest, soovitav on võimaluse korral kasutada k = 2. 23. MÕÕTEMÄÄRAMATUSE KOMPONENDID PIKKUSTE MÕÕTMISEL Mõõtemudel: LREAL=LMI+ KREAD+ KMET+ KENV+ KOBJ, kus: - LREAL on tõeline mõõtetulemus, - LMI on mõõtevahendi näit arvestades kalibreerimisel saadud parandit, - KREAD on parand lugemi võtmisest (ümmardamine ning parallaks), - KMET on parand meetodist, - KENV on parand keskkonnatingimustest, - KOBJ on parand mõõdetavast objektist. Parandite hinnangud: LMI = LI + KI, kus LI on mõõtevahendi esmane näit ja on samal näidul olev parand KI kalibreerimistunnistuselt, KREAD= 0, kui ümmardamine on jaotiseväärtuse ulatuses ning parallaksihälve on välditud,
Rõhtne viseerimiskiir kujutab endast lühemate õlgade puhul sirgjoont, mis on paralleelne instrumendi seisupunkti nivoopinna puutujaga AB0. Et kõrguskasv on tegelikult kahe punkti nivoopindade vahe, siis suuremate kauguste puhul on vaja lõiku BB0 suurendada suuruse k võrra, mida nimetatakse Maa kumerusest tingitud parandiks. Olgu O maakera keskpunkt, AO=OB1=R selle raadius. Maa kumerusest tingitud parandit k=B0B1 saab arvutada täisnurksest kolmnurgast AOB0. Pythagorase teoreemi järgi saame: ehk , kus s=AB0 on nivelleeritavate punktide vahekaugus. Avaldisest saame valemi Maa kumerusest tingitud parandi arvutamiseks: . Peale selle avaldub kõrguskasvule mõju ka valguskiire refraktsioon. Õhu tihedus sõltub õhutemperatuurist, mis sõltub maapinnalähedastes õhukihtides omakorda pinnase temperatuurist. Sellepärast asetsevad ühesuguse tihedusega õhukihid
mõju elimineerimiseks. Rõhtne viseerimiskiir kujutab endast lühemate õlgade puhul sirgjoont, mis on paralleelne instrumendi seisupunkti nivoopinna puutujaga AB0. Et kõrguskasv on tegelikult kahe punkti nivoopindade vahe, siis suuremate kauguste puhul on vaja lõiku BB0 suurendada suuruse ∆k võrra, mida nimetatakse Maa kumerusest tingitud parandiks. Olgu O maakera keskpunkt, AO=OB1=R selle raadius. Maa kumerusest tingitud parandit ∆k=B0B1 saab arvutada täisnurksest kolmnurgast AOB0. Pythagorase teoreemi järgi saame: 2 2 2 2 2 2 R +s =(R+∆ k ) =R +2 R ∆ k + ∆ k ehk s =∆ k ×(2 R+ ∆ k ) , kus s=AB0 on nivelleeritavate punktide vahekaugus. Avaldisest saame valemi Maa kumerusest tingitud parandi s2 arvutamiseks: ∆k= . 2R
Foreesiruum · Viimane ruum, siin analüüsitakse PCR tulemusi · Tuubid avatakse, kantakse reaktsiooniprodukt agaroosgeelile · Suuremad DNA produktid jooksevad aeglasemalt, väiksemad kiiremini produktide lahutamine · DNA amplifikatsiooni produkt tehakse nähtavaks UV valguses, tulemus pildistatakse Külmkapp: · Defineerida, mis temperatuuril peab olema · Igapäevane kontroll termomeetriga, mis on kalibreeritud referentstermomeetri vastu. Temp. Näitu vaadates tuleb võttes arvesse parandit. Üldtõed · Iga etapp analüüsi käigus peab olema kontrollitud ja dokumenteeritud! Kirja, millise lot nr. kemikaali kasutati, mis kell ja kes viis analüüsi läbi. · Töö kindla reeglistiku järgi - töökirjeldused · Lõpliku vastuse kinnitab alati kõrgema astme spetsialist oma allkirjaga. · Soovitus! Võta igat proovi kui võimalikku kohtulahendit 2.Millised ja millal tehtud avastused olid eelduseks molekulaardiagnostika meetodite väljaarendamisele
annaabi.ee 
