peab tekkima kontaktialas, et tagada antud koormuse ülekandmise: kus liitele mõjuv ringjõud: Ft = 2T/d = 2200 * 103 / 90 = 24,4 kN Määratakse liite arvutuslik ping Narv seosest: , kus E1 ja E2 on võlli ja rummu materjali elastsusmoodulid; 1 ja 2 on võlli ja rummu materjali Poissoni tegurid. Teras E (21...22)104 MPa ; 0,3 Seega Narv : 0,041 mm C1 = 0,7 C2 = 3,76 Määratakse nõutud minimaalne arvutuslik parandiga ping seosest: 0,041 + 0,015 = 0,056 mm ISO 286 piirhälvete tabelitest sellise tõenäose pingu võib garanteerida ist Ø90 H7/t6, mille ES = 35 m; EI = 0 ning es = +113 m; ei = + 91 m. Nmintabel = 0,091 0,035 = 0,056 mm ja Nmaxtabel = 0,113 0 = 0,113 mm. Nmintabel = Nminarv Kontrollime, kas nõutud ping on tagatud, kui arvutada tõenäose pingu, P = 0,97. Arvutatakse tõenaosed minimaalsed ja maksimaalsed pingud:
viga f -0,0765 -0,0755 fs= 0,107515 0,0059 0,0057 Fslubat 0,063164 (1/5000) Fsprakt 0,000340 suhteline parand x -0,000242 suhteline parand y -0,000239 siinus 0,90383377 0,49974806 -0,55823594 -0,47482226 arvutatud parandid paranditega juurdekasvud koordinaadid parandiga X Y X Y X Y 1030,300 866,487 0,001 0,001 1,7195 1,6817 1032,019 868,169 0,018 0,018 -30,1883 68,4496 1001,831 936,618 0,028 0,027 -42,0081 106,1982 959,823 1042,816 0,014 0,013 -49,3968 26,2655 910,426 1069,082
ja rummu korral f = 0,1...0,2). Võtame, et f = 0,1 ja K =2. Määratakse pressliite kontakti survepinge p, mis peab tekkima kontaktialas, et tagada antud koormuse ülekandmise: kus liitele mõjuv ringjõud: 30 kN p Liite arvutuslik survepinge Määratakse liite arvutuslik ping Narv seosest: p= E1 ja E2 on võlli ja rummu materjali elastsusmoodulid; 1 ja 2 on võlli ja rummu materjali Poissoni tegurid. Teras E (21...22)104 MPa; 0,3 Seega Narv Nõutud minimaalne arvutuslik parandiga ping seosest u= see parand võtab arvesse temperatuuri muutmisega seotud deformatsiooni (meil võrdub see 0) - s.o parand, mis võtab arvesse, et liite pressimisel pinnakonarused osaliselt tasanduvad ISO 286 piirhälvete tabelitest sellise tõenäose pingu võib garanteerida ist Ø50 G7/s7, mille ES = 34 m; EI = 9 ning ei = +43 m; es = + 68 m. Nmintabel = 0,068 0,034 =0,034 mm ja Nmaxtabel = 0,043 9 = 0,034 mm. Siinkohal tuleb mainida, et
Laudvooder 25 0,12 Joonis 1 Tabel 1. Leia: a) müüritise korrigeeritud soojus-erijuhtivus (d, W/(m*K) arvestades temperatuuri mõju T1= 10 ning T2= 20 seejärel b) leia välisseina soojusjuhtivus U ( W/m2*K) c) korrigeerida seda õhupiludest tingitud parandiga ((U''=0 ( W/m2*K)) ja külmasillast tingitud parandiga( välisseina välissein = 0,2W/m*K; välissein- põrand = 0,3W/m*K; katus- välissein = 0,2W/m*K) Lahendus: a) d = D * FT d = sooja- erijuhtivus D = Silikaattellise lamda FT = temperatuuri mõju arvestav tegur : FT = eft *(T2-T1) Standard EVS 908-1:2010 lk 20 T1= 10=> 283,15 K T2= 20 => 293,15 K
p on pressliite kontakti survepinge; K1,5...2 on varutegur ja f on hoordetegur (terasvõlli ja rummu korral f = 0,1...0,2). Pressliitega ülekantav pöördemoment Pressliitega ülekantava pöördemomendi ja telgjõu koosmõju Võtan f = 0,1 ja K = 2 Määratakse liite arvutuslik ping Narv seosest ja E1 ja E2 on võlli ja rummu materjali elastsusmoodulid; 1 ja 2 on võlli ja rummu materjali Poissoni tegurid. Teras E (21...22)104 MPa; 0,3 Määratakse nõutud minimaalne arvutuslik parandiga ping seosest: ISO 286 piirhälvete tabelitest sellise tõenäose pingu võib garanteerida ist Ø80 H7/s7, mille ES = 35 m; EI = 0 ning ei = +71 m; es = + 106 m. Nmin.tabel = 0,071 0,035 = 0,036 mm ja Nmax.tabel = 0,106 0 = 0,106 mm. Siinkohal tuleb mainida, et Kontrollime, kas nõutud ping on tagatud, kui arvutada tõenäose pingu, P = 0,97. Arvutatakse tõenaosed minimaalsed ja maksimaalsed pingud: Tegur Cp sõltub tõrketa töö tõenäosusest:
d - d1 d2 - d 2 µ - Poissoni tegur, mis terase puhul on u 0.3, seega µ 0.3 E1 ja E2 on võlli ja rummu materjali elastsusmoodulid, mis meil terase puhul on (21...22) * 104 MPa ehk E1 = E2 210000 MPa C C 0.7 + 2 N arv = p * d 1 + 2 = 40 * 10 6 * 0,035 * 6 = 0.018mm E1 E 2 210000 * 10 4. Nõutud minimaalne arvutuslik parandiga ping See tuleb määrata seosest: Nmin,arv Narv + u kus u = ur = 1,2*(Ra +Ra) ehk u = 1,2 * (0,6 + 0,6) = 1,44 µm 0.0014 mm Nmin,arv 0.018 + 0.0014 = 0.0194 ~ 0,02 mm ISO 286 piirhälvete tabelist H6 s7 ES = 16 µm es = 68 µm EI = 0 µm ei = 43 µm Nmin tabel = ei - ES = 43 - 16 = 27µm Nmax tabel = es - EI = 27 - 0 = 68µm. Kontrollime, kas nõutud ping on tagatud. Tõenäone ping arvutatakse võttes töökindluse tegur P = 0,95.
4. Pakkuda laagrite tüübid. 5. Valida sobiv laager SKF katakoogist. Kirjutada lahti, mida tähendavad valitud SKF laagri tähistuse numbrid ja tähed. Laagri valikul SKF metoodika järgi pakkuda soovitatav laagri määrdeaine viskoossus. Määrdeaine viskoossuse valida laagri keskmise läbimõõdu ning laagri võru (võlli) pöörlemissageduse järgi. Laagri määrdeaine viskoossuse valikul arvestada töötemperatuuri kasvu parandiga. Pakkuda laagri määrimisviis. 6. Määratleda laagri sise- ja välisvõrude tolerantsid ning valida istud (laagri sisevõru võllil ja laagri välisvõru korpuses) . Milliseid asendi-, kuju-, viskumistolerantse ja pinnakaredusi tuleks kasutada reduktori võlli ja reduktori korpuse korral, et tagada laagri tõrkedeta töö. 7. Teostada analüütiline veerelaagri valik ja võrrelda saadud tulemus SKF arvutusprogrammi tulemusega. 8
vahel ei tohi olla alla 0,03 meeterradiaani - suuremate kui 30 kraadiste külgkaldenurkade juures peab püsutvusõla väärtus olema suurem kui 0,2 m - soovitavalt peaks püstvusõlg saaavutama suurima väärtuse külgkaldenurkadel üle 30°, kuid külgkaldenurkadel mitte alla 25° - algmetatsentri kõrgus GM0 koos vabapindade parandiga ei tohi olla alla 0,15 m. Kui tekilast ulatub tekiehitiste vahel poordist poordini ja lasti püsttoed jäävad paigale ka suurtel külgkaldenurkadel, võib laeva lipuriigi valitsus ülaltoodud kriteeriumid asendada järgmistega: - püstuvusõlgade kõvera ja külgkaldenurkade telje vahelise kujundi pindala 40o külgkaldenurgavõi üleujutusnurga ordinaadini, kui see on alla 40°, ei tohi olla alla 0,08 meeterradiaani
tulemusi. Kui nende erinevus on suurem lubatavast veast, siis tehakse ka kolmas mõõtmine ja seejärel otsustatakse, milline mõõtmine oli vale. Jämedat viga sisaldav mõõtetulemus peab olema õigeaegselt avastatud ja kõrvaldatud järgnevatest arvutustest. 23. Tasandamise tingimused 24. Joone pikkuse mõõtmine · Mõõdulindiga: Tuleb arvestada mõõdulindi kalibreerimisparandiga, temperatuuriparandiga, ,,läbivajumise" parandiga ja kaldeparandiga. Enne mõõtmist tuleb joon maastikul tähistada. Joone fikseerivad maastikul tema otspunktid. Punktide märgistamine toimub vaiadega. Mõõdetava joone siht puhastatakse - kõrvaldatakse puud, põõsad, kõrvalised esemed jne. Kui on nõutav suur mõõtmistäpsus, võidakse taandada mättaid, niita rohtu jne. Vahetult mõõtmise ajaks tuleb joon tähistada. Tähised on silmatorkavad (näit
Kui nende erinevus on suurem lubatavast veast, siis tehakse ka kolmas mõõtmine ja seejärel otsustatakse, milline mõõtmine oli vale. Jämedat viga sisaldav mõõtetulemus peab olema õigeaegselt avastatud ja kõrvaldatud järgnevatest arvutustest. 23. Tasandamise tingimused 24. Joone pikkuse mõõtmine Mõõdulindiga: Tuleb arvestada mõõdulindi kalibreerimisparandiga, temperatuuriparandiga, „läbivajumise“ parandiga ja kaldeparandiga. Enne mõõtmist tuleb joon maastikul tähistada. Joone fikseerivad maastikul tema otspunktid. Punktide märgistamine toimub vaiadega. Mõõdetava joone siht puhastatakse - kõrvaldatakse puud, põõsad, kõrvalised esemed jne. Kui on nõutav suur mõõtmistäpsus, võidakse taandada mättaid, niita rohtu jne. Vahetult mõõtmise ajaks tuleb joon tähistada. Tähised on silmatorkavad (näit.:
Kui lasti veetakse kas kõrgemal või madalamal temperatuuril, tuleb arvestada tanki paisumist või kokkutõmbumist. Selleks antakse tankide jaoks paisumise või kokkutõmbumise tegur (shrinkage factor). Põhimõtteliselt määratakse vedelgaasi mass valemi abil M = Vv × v , kus V V on vedeliku ruumala, V- vedeliku tihedus. Vedeliku ruumala määratakse järgmiselt: mõõdetakse taseme kõrgus tankis, lugemit õiendatakse trimmi parandiga ja määratakse tabelite abil vedeliku ruumala, mida õiendatakse paisumisteguriga. Paisumisteguriga õiendatud ruumala on vedeliku tegelik ruumala. Et vedelike ruumala ja tihedus sõltuvad temperatuurist, siis lasti massi määramiseks peavad nii ruumala kui ka tihedus olema mõõdetud ühel ja samal temperatuuril. 46 Selleks et erinevate vedelike tihedust oleks võimalik võrrelda, antakse nende tihedus temperatuuril +15 °C, mida vahel nimetatakse ka standardtemperatuuriks, nt. etaani
annaabi.ee 
