Tõuraamatu põhiossa (A osa) kandmise tingimused: Lammas kantakse tõuraamatu põhiossa, kui ta: 1. vanemad ja vanavanemad on kantud sellesama tõu tõuraamatusse; 2. Kui lammas on vastavalt põllumajandusloomade aretuse seaduse (RT I 2002,96,566) §17p.1 ja loomatauditõrje seaduse (RT I 1999,57,598;2002,13,80)§11 nõuete kohaselt identifitseeritud ja põlvnemine on dokumentaalselt tõendatud. 3. Aretusprogrammis tunnustatud parandajate tõugude hulka kuuluva aretuslamba importimise korral Eestisse kantakse ta Eesti lammaste tõuraamatusse ja antakse tõuraamatu number, kusjuures märgitakse ära ka päritolu riik. Tõuraamatu lisasse ( B osa) kandmise tingimused: 1. Kantakse emasloomad kes ei vasta tõuraamatu põhiossa kandmise tingimustele, kuid kes on nõuete kohaselt identifitseeritud ja põlvnemine on dokumentaalselt tõendatud ja kelle isa on kantud tõuraamatusse 2
- ei avalda mõju kleepvalgule (ei sisalda valku lagundavaid preparaate); - tooted püsivad kauem värskena. Osa amülaasist ei kaota oma mõju küpsetamisel. Lagundab tärklist toodete säilitamise ajal. Lagunemise käigus vabanev vesi hoiab tooted värskena. - Suhkrustusproduktid tärklisesiirup, tärklisesuhkur, glükoos. Saadakse tärklise lagunemisel hapete või ensüümidega. Tärklise suhkrustusproduktid paljude parandajate koostises. - Rasvained mõningates parandajates toidurasvad koos emulgaatoritega. Toidurasvad parandavad kleepvalgu omadusi. - Emulgaatorid seovad nii rasva kui vett. Rasv jaotub ühtlaselt. 31. Emulgaatoritena kasutatakse parandajates: letsitiini (looduslik produkt sojaubadest) mono- ja diglütseriide (sarnanevad rasvaga). 15. Nisutaigna valmistamismeetodid 32
olid eesti maalammas ja sevioti (Cheviot) lihalambatõug. Nõukogude Eestis oli eesti tumedapealiste ja valgepealiste lammaste aretustöö edendajaks, tõuraamatute pidajaks, lammaste aretustöö kordineerijaks Eesti Liha- Villalammaste Riiklik Tõulava, mis eksisteeris kuni 1992. aastani (Piirsalu, 2003). 1990. a taastati Eesti Lambakasvatajate Selts, mille põhifunktsioonideks on jõudluskontrolli korraldamine, tõulammaste hindamine, tõukarjade hindamine, tõuraamatute pidamine, uute parandajate tõugude importimine ja levitamine Eestis, ühtse aretusprogrammi rakendamine eesti tumedapealiste ja eesti valgepealiste lambatõugude parandamisel. Kõrvuti puhasaretusega on pidevalt kasutatud eesti tumedapealite ja eesti valgepealiste lammaste aretuses parandajaid tõugusid, et jõudlusomadusi tõsta. Tänapäeval on välja jõutud lammaste aretusväärtuste hindamiseni e. tõelise geneetilise väärtuse määramiseni. Eesti maalammas
tooteid konkurentide omadega (ettevõtte jaoks tähtsustuvad konkurendi-analüüsid). Kvaliteedijuhtimise guru W.E.Demingi arvamuseks on, et kvaliteet on saavutatav mõistmise (arusaamise) ja statistilise protsessi kontrolli kasutuselevõtuga. Ta näitab, et kvaliteetsete kaupade tootmine on seotud märksa väiksemate kuludega. Sest tootes kvaliteetseid kaupu, elimineeritakse koheselt vajadus ebavajaliku tööjõu - ümbertegijate või parandajate järele, samuti kaovad defektse toodangu utiliseerimiskulud. 1.1. Toote kvaliteet Garvini järgi: Usaldusväärsus - mõõdetakse vea- või remonditihedusega või nende keskmisega. Jaapanlased on keskendunud eriti sellele omadusele Standardsus - tähendab, et toode on standardite ja jooniste kohaselt veatu Vastupidavus - toote eluiga Hooldatavus ja esteetilisus - hooldatavus on mõõdetav, esteetilisus peegeldab rohkem isiklikke meeldivusi
lihalambatõug. Nõukogude Eestis oli eesti tumedapealiste ja valgepealiste lammaste aretustöö edendajaks, tõuraamatute pidajaks, lammaste aretustöö kordineerijaks Eesti Liha- Villalammaste Riiklik Tõulava, mis eksisteeris kuni 1992.aastani (Piirsalu, 2003). 1990.a. taastati Eesti Lambakasvatajate Selts, mille põhifunktsioonideks on jõudluskontrolli korraldamine, tõulammaste hindamine, tõukarjade hindamine, tõuraamatute pidamine, uute parandajate tõugude importimine ja levitamine Eestis, ühtse aretusprogrammi rakendamine eesti tumedapealiste ja eesti valgepealiste lambatõugude parandamisel. Kõrvuti puhasaretusega on pidevalt kasutatud eesti tumedapealiste ja eesti valgepealiste lammaste aretuses parandajaid tõugusid, et jõudlusomadusi tõsta. Tänapäeval on välja jõutud lammaste aretusväärtuste hindamiseni e. tõelise geneetilise väärtuse määramiseni. 1.3.2. Eesti maalammas
«sügest venestusajast» --kujutada kirjanikku igasugusest loogikast ja kägakatsutavatest faktidest lugu pidamata... natsionalismi ideoloogina. See vale oli muidugi täesti jalutu, ja seepäast hakati otsima ning alla kriipsutama Bornhöe jutustuste kõkvõmalikke puudusi, mis muutus puhuti lausa halvustamiseks. Lõuks jõti seisukohani, et Bornhöe katse kujutada «Tasujas» .1343. a. südmusi «on äardunud autori sule alaeasuse tõtu», ja asuti samas «Kalevipoja» «parandajate» eeskujul ka 463 «Tasujat» «parandama». Sellise käbitud ja moonutatud väjaandena ilmuski teos 1935. a. Raamatu jäelsõas seletatakse, et Bornhöe olevat ekslikult kujutanud eestlaste seisukorda enne üestõsu liiga sügetes vävides. Puuduseks peetakse ka kirjaniku erapoolikust, kuna ta olevat näteks Jaanust liialt idealiseerinud, Oodot aga kujutanud üekügselt pahelisena, üdse polevat tegelasi esitanud «mitte külalt objektiivselt »
annaabi.ee 
