Paralleele inimeste ja loomade vahel (0)

Paralleele inimeste ja loomade vahel Loomad võivad olla inimeste parimad sõbrad. Nad on intelligentsed, arukad ning tihti peale
on   just   koduloomad   need,   kes   meiega   seda   kõige   suuremat   soojust,   hellust,   õnne   ja
südamlikust   jagavad.   Nad   sarnanevad   paljude   omaduste   poolest   inimestega:   võrreldavad
iseloomud ja omavahelised suhted.  Suurepärane näide loomade läbisaamisest on Friedeberg Tuglase novellis “Popi ja Huhuu”,
kus peategelasteks on pelglik koer Popi ja elav ahv Huhuu. Ühel päeval lahkus loomade
peremees pikaks ajaks kodust. Popi ei sallinud oma kaaslast, ning ei suutnud oodata isanda
koju   naasmist.   Kuni   selle   hetkeni   puuris   olev   ahv   Huhuu   sealt   välja   pääses,   hakkas   ta
peremehe asjadega laamendama - proovis selga riideid, veeretas köögivilju mööda tuba ning
kiusas   Popit.   Koer   oli   väga   arg   ja   kartis   Huhuud   ning   nägi   öösiti   tema   kohta   õudus
unenägusid. Nende omavaheline suhe muutus aga   päeval, mil ahv käis majast väljas süüa
toomas.   Selle   peale   hakkas   Popi   teda   usaldama   kui   uut   peremeest.   Ajapikku   loomad
sõbrunesid ning hakkasid üksteisest hoolima.
 
Inimestega on täpselt samamoodi. Usaldus tekib ajapikku üksteist lähemalt tundma õppides
ning erinevatest situatsioonidest saadud kogemustest. On olemas väljend : ”Luurele läheksin
ma sinuga küll”. Just see lause peegeldab endas nii tugevat usaldust, kui ka head läbisaamist.  Koera nimetatakse inimese parimaks sõbraks, sest ta on ustav ja truu oma peremehele. Ta
liputab alati saba, kui isand  koju jõuab ja tunneb selle üle siirast rõõmu. Sama moodi oli ka
novellis. Popi koeralikus avaldub tema alluvuses ning usalduses peremehe vastu. Ta oli truu
oma isandale ning ootas teda õhinal koju, keda aga ei tulnudki. Vajadusest kellelegi alluda,
valis ta oma uueks peremeheks ahvi, kes teda toitis ja näljahädast välja aitas. Viimane oli aga
kiuslik ning isepäine, nagu ahvid ikka, ning Popi peitis end kaitseks kirstu alla. Ta lasi end
kiusata, sest koer ei hakka oma isandale vastu. Uhhuu iseloomustas suur uudishimu ja isepäisus, mis on omane ka inimestele. Ahvi pakkus
huvi tema asjades sorimises, tundmatu vedeliku proovimise ja uute tegevuste katsetamine. Ta
avastas maailma, mida seni oli näinud vaid läbi puurivõre nagu väike laps, kes avastab enda
jaoks seni tundmatut ümbrust.  Loomad ja inimesed on pealtnäha väga erinevad, kuid kui iseloomudesse lähemalt süüvida,
selgub, et meil on väga palju ühiseid omadusi ning  samasuguseid käitumise jooni.