musta huumorit, nad taotlevad mõnusat ütlemist, kuid saavutavad selle tihti väga kuiva ja vaese keelega. Kõige omasem on Ehinile meetriliselt organiseerimata kirjutusviis; värsimõõt võib sundida ta kõne ühetooniliseks, rääkimata riimist, mis võib muuta ka süntaksi puiseks ja tühistada kogu ütlemismõnu. See eest on aga Ehinile suurepäraselt sobinud mitmesugused sõna ja tähemängud, tähenduslik kahemõttelises, parafraasid ja paragrammid. Ehinile on iseloomulik ka fragmenteeritus, mistõttu mõni tema luuleraamat koosnebki lihtsalt kildudest, mille omavahelisi seoseid on raske märgata. +- + + - on trohheus tõusis tuul - + on jamb - + +- +- + - - + - - on daktül ja viis põllult ära traktori - + - on amfibrahh
ühtesattuvus. Nt ,,SAPARD saabub, mure laabub," kõlab põllumajandusministri loo pealkiri 10.06.01 Postimehes. Onomatopöa ehk helijäljendus põnnadi-põnnadi, mull-mull-mull, karplauhti. Anagramm ehk tähemäng, teiste sõnade loomine sõnade või nimede häälikute või silpide ümbertõstmine. Nt Ilmar Laabani sõnamäng Juhan Liivi nimega: Hilja, vinu, / nuhi vilja, / vihja linu / hilju, vina ... / (Ahjul viin.); Uno Laht onu Thal Paragrammid ehk näivad teisiti- või väärkirjutised, kus väljendites tõstetakse ümber (A. Alliksaar ,,Alternatiive") või asendatakse üksikuid häälikuid või silpe, loomaks üllatavaid kõla- ja tähendusseoseid (A. Ehin ,,Kimbuke sinilolli"). Nt Kas hinnata kogemusi või koguda hindamisi? / Kas minna lootuseta või loota minemata? Piltkujundid Tähtede ja sõnade erilise paigutuse, mitmetäheliste sümbolite tarvituse või kirja ning pildi ühendamisega taotletakse kunstilist mõju
Ristlaused Paradoksid Riim ( algriim e alliteratsioon, lõppriim ) Helimaalingud, jäljendused onomatopöa Pahakõla e kakafoonia, mis koondab raskesti hääldatavaid häälikuid, silpe või sõnu Häälikud võivad seostuda ka sisulise tähenduse e häälikusümboolikaga, nt pikk uu võibtähedada tuule ulgumist Anagrammid e teiste sõnade loomine sõnade või nimede häälikute või silipde ümbertõstmise teel Paragrammid e näivad teisiti- või väärkirjutused, kus väljendites tõstetakse ümber või asendatakse üksikuid häälikuid või silpe, loomaks üllatavaid kõla- ja tähendusseoseid. 8. Graafilised kujundid. Tekivad tähtede ja sõnade erilise paigutuse, mittetäheliste sümbolite tarvituse või kirja ning pildi ühendamisega. 1. Akrostihhonid värsside algul, sees või lõpus asuvate sõnade esitähtedest moodustatakse teisi sõnu või nimesid. 2
See tähistab värsi ja salmi piire, aitab kujundada rütmi. Võib kohata ka siseriimi. Hääliku- ja sõnakordused iseloomulikud on täishäälikute (eriti pikkade ja ülipikkade) ning heliliste kaashäälikute kordused. Helimaalingud ja onomatopöad Kakofoonia pahakõla, koondab raskestihääldatavaid häälikuid, silpe ja sõnu Häälikusümboolika Anagrammid sõnade moodustamine teistes sõnades esinevate tähtede ümberpaigutamisel Paragrammid näivad teisiti- või väärkirjutused Need on aluseks kõlaluulele ähmane piir luule ja muusika vahel häälutus Salmid stroofid, kuhu on koondunud sarnase ehitusega värsid Näivsalmid värsside arv või ehitus muutub korrapäratult Kinnisvormid Luuletused jagunevad zanriteks kas sisu ja temaatika või värsimõõdu ja salmide järgi. Poeem lüüriline või eepiline jutustav luuletus Ballaad dramaatiline lüroeepiline luuletus
..). Heakõlua saavutavad ka muud hääliku- ja sõnakordused. Helimaalingud (tril-lal-la) ja helijäljendused (e onomatopöoa; põmdi) pakuvad tundeväljenduslikke kõlavärve ja rütme. Kakofoonia (e pahakõla) koondab raskesti hääldatavaid häälikuid, silpe ja sõnu. Häälikusümboolika seob häälikuid sisulise tähenduse alusel. Anagrammid loovad teisi sõnu üksuste ümbertõstmise teel. Paragrammid on näiliselt teisiti- või väärkirjutised, mis tõstab ümber/asendab häälikuid ja silpe. Helimaalingud ona kõlaluule aluseks. Luule kinnisvormid: Ballaad. Sonett. Mõlema kinnisvormi puhul on vaja teada seda, mis on kinnisvormi põhitunnused (on need värsimõõdulised, riimilised, stroofilised?). Kas ballaadil ja sonetil on iseloomulikke tunnuseid ka temaatiliselt, millised need on? Kas tegemist on luule lüürika või lüroeepika alažanritega?
Vahane vahvel. Lahtine laht. Kahvatu tahvel..." ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! -A. Alliksaar Häälikud võivad seostuda ka sisulise tähenduse ehk HÄÄLIKUSÜMBOOLIKAGA: pikk uu võib seostuda tuule ulgumisega, pikk ss lainete mäslemisega jne. Kõlamängu seovad kirjapiltkujundiga ANAGRAMMID e teiste sõnade loomine sõnade või nimede häälikute või silpide ümbertõstmise teel. ! ! Hilja, vinu, ! ! nuhi vilja, ! ! vihja linu ! ! hilju, vina... ! ! (Ahjul viin.) Sellele lähedased on PARAGRAMMID ehk näivad teisiti- või väärkirjutused, kus väljendites tõstetakse ümber üksikuid häälikuid või silpe (Kimbuke sinilolli). SALMID Sarnase ehitusega rühmadeks liitunud värsse nimetatakse SALMIDEKS e STROOFIDEKS. Luuletused võivad koosneda ühesugustest või korrapärase ehitusega erisugustest salmidest. Kui värsside arv või ehitus värsirühmades muutub korrapäratult, ei ole tegu salmide või näivsalmidega. Stroofi eristab: ! *kirjapilt: salmivahe, taandrida, suurtähed;
annaabi.ee 
