Oluline on allikate sõnade edasiandmine. • Tsiteerimine tähendab, et on täpselt tood see, mida kõneleja ütles või kirjalikult kirjutas. Tsitaat pannakse jutumärkidesse. Ülejäänud osa identifitseerib rääkija ja vajadusel mõni kõnelemissituatsioon. • Parafraas annab edasi allika teksti mõtte, kuid ilma omapoolse hinnanguta. Sõnu võib muuta vähe, kokku suruda. Millal eelistada tsitaati? Enamus inimeste jutust tuleb esitada parafraasina. Tsitaat on erand, mitte reegel. • Esmaseks otsustamise aluseks on info ja allika väärtus. Tsitaati kasutatakse, et anda edasi loo teema seisukohast olulist infot. Kuna tsitaat tõuseb esile, siis peab temas olema loo põhiteema seisukohast oluline. Otsetsitaat peaks esitama olulisi allikaid, kes tõstavad loo uudisväärtust. Tsitaat peab olema hästi sõnastatud. • Teine tsitaadi kasutamise põhjus on seotud uudise objektiivsusega. Et vältida
Head märkmed on selged, täpsed ja täielikud Kopeerimine on küll lihtne, aga läbimõeldud ümberkirjutus lihtsustab edasist tööd Jälgi, et mõte oleks õigesti edasi antud Viitamine ja plagiaat Iga mõte, mida sa ise välja ei mõtelnud, vajab viidet Üldteada entsüklopeedilisi fakte ei viidata Viiteta võõraste mõtete kasutamine on plagiaat, st intellektuaalomandi vargus Viidata võib: Tsiteerides (jutumärkides) Refereerides või parafraasina (oma sõnadega ümber jutustades) Uurimuse põhistruktuur I sissejuhatav osa tiitelleht, resümee, sisukord, eessõna II põhiosa, IMRD struktuur Introduction sissejuhatus ja taust, lühidalt probleem ja hüpoteesid (mida ja miks) Methods - meetodite käsitlus (kuidas, siin ka allikakriitika ja eelkäijate kriitiline analüüs) Results materjali ajalüüs ja tulemused (milleni jõudsin, tegelik põhiosa)
Nt kui ma õigesti aru sain, siis sa ütlesid, et.. Sa ütlesid, et.... See tähendab siis, et ... Ütle iseendale uuesti, mida klient sulle ütles, leia sõnumi sisu osa, leia oma parafraasile hea algus, mis sobiks hästi ka kliendi sensoorsete väljendustega, tõlgi kliendi poolt öeldu oma keelde, verbaliseeri see parafraasina kliendile. 6.3. Peegeldamine kliendi tunnete või tema sõnumi afektiivse osa kordamine. Teate saaja aeg-ajalt verbaliseerib rääkija emotsioone. Emotsionaalne empaatia ( näitamine , et oleme samal lainel, seega aru saanud, mida in tuuneb). Nt mulle näib, et sa oled vihane? sa oled kurb; kas ma mõistan õigesti, et see olukord solvas sind? jms
samuti loomuliku arutluseni, mis aitab leida lahendusi. Näiteks: kui ma õigesti aru sain, siis sa ütlesid, et...; Sa ütlesid, et .....; See tähendab siis, et .... jms ·ütle iseendale uuesti, midaklient sinule ütles, ·leia sõnumi sisu osa ·leia oma parafraasile hea algus, mis sobiks hästi ka kliendi sensoorsete väljendustega ·tõlgi kliendi poolt öeldu oma keelde ·verbaliseeri see parafraasina kliendile Peegeldamine on kliendi tunnete või tema sõnumi afektiivse osa kordamine. Teate saaja aeg-ajalt verbaliseerib rääkija emotsioone. See ei ole kerge, sest loomupärasem on meile reageerida teise tunnetele emotsioonide pinnal (tegelikult on ka see üks peegeldamise vorme-näitame, et oleme samal lainel, seega aru saanud, mida teine tunneb). Näiteks: mulle näib, et sa oled vihane?; sa oled kurb; kas ma mõistan õigesti, et see olukord solvas sind? Jms
situatsiooni, ideed või isikut, korratakse oma sõnadega, kasutades tema enda võtmesõnu. - Kasulik mõnede mõtete, sõnade rõhutamisel. - Näiteks: kui ma õigesti aru sain, siis sa ütlesid, et...; Sa ütlesid, et .....; See tähendab siis, et .... jms - ütle iseendale uuesti, mida partner sinule ütles, - leia sõnumi sisu osa - leia oma parafraasile hea algus, mis sobiks hästi ka partneri sensoorsete väljendustega - tõlgi partneri poolt öeldu oma keelde - verbaliseeri see parafraasina partnerile. 3. Peegeldamine - partneri tunnete või tema sõnumi afektiivse osa kordamine. Teate saaja aeg-ajalt verbaliseerib rääkija emotsioone. Emotsionaalne empaatia (üks peegeldamise vorme - näitame, et oleme samal lainel, seega aru saanud, mida teine tunneb). Näiteks: mulle näib, et sa oled vihane?; sa oled kurb; kas ma mõistan õigesti, et see olukord solvas sind? jms. - kuula nii verbaalset kui mitteverbaalset kommunikatsiooni - kasuta partnerist erinevaid sõnu
Näide 22 on täiesti ilus sisumääratlus, kus lähimaks üldmõisteks on meetod ja eristustunnuseks selle kasutamine hindamiseks. Mää- ratlusega on kõik korras, üksnes termin on väga hästi motiveeritud. Teise termini kasutamise korral kaoks teema kohe päevakorralt. Siiski tasub meeles hoida, et sõnastikust otsivad lugejad paraku siiski vastust küsimusele „mida see sõna tähendab” ja neile näib niisugune määratlus ikkagi väheinformatiivse parafraasina. Vormilt võiksid määratlused omavahel sobida. Peamine otsustus- koht sisumääratluste juures on lähima soomõiste paigutamine algusse (näide 23) või lõppu (24). (23) mootorratas – kaherattaline sõiduk, mis liigub mootori jõul (24) jalgratas – inimjõul liikuv kaherattaline sõiduk Selgitused, nagu muudki lugemiseks mõeldud tekstid, võiks olla kirjutatud loetavalt, ja seda just sõnastiku sihtrühma silmas pidades.
annaabi.ee 
