Haiguse süvenedes teevad haiged tavaliselt paljusid asju endiselt iseseisvalt, kuid nad võivad vajada abi kohnitiivselt kõige nõudlikumate tegevuste juures. Keskmise raskusastmega staadium. Haiguse süvenedes kaob lõpuks haigete iseseisev, nii et nad pole võimelised sooritama kõige tavalisemaidki igapäevatoiminguid. Võimetuse tõttu sõnu meenutada tekivad sagedased ebaõiged sõnaasendused (parafaasiad). Ka kirjutamis- ja lugemisoskus aina halvenevad. Haiguse süvenedes halveneb keerukate tegevuste koordinatsioon, näiteks suureneb kukkumisoht. Mälu halveneb veelgi ja haige võib mitte ära tunda oma lähedasi sugulasi. Halveneb ka pikaajaline mälu, mis varasematel staadiumidel säilis. Rohkem hakkavad ilmnema käitumuslikud ja neuropsühhiaatrilised muutused. Tavalised ilmingud on uitamine, ärrituvus ning emotsionaalne labiilsus, mis ilmneb nutus, ettekavatsemata
väli (Broca, kõnelise planeerimise häired). Iga psüühiline tegevus jaotub vähemalt neljaks alaliigiks. Aferentsed afaasiad: 8 1. Sensoorne: foneemikuulmise ja taju häire. T (temporaalsagara) sekundaarsed väljad (22, 41, 41). kõne spetsiifiline hääliku eristamise häire. Keskne on kõne mõistmise häire. a. Literaalsed parafaasiad – ühe hääliku asemel näiteks teine, puudulik alusinformatsioon. b. „sõnasalat“ (sekundaarselt) – puudub mõtestatud terviklik üksus. c. Dikteeritava kirja häire – mõistmise raskused. 2. Akustiko-mnestiline: kuulmismälu oluline langus (10-st jääb meelde 2-3 sõna tavalise ~7 asemel). T tertsiaarsed väljad (21, 37). a. Verbaalsed parafaasiad – sõnad sassis.
o Hüperoraalsus o Söömisharjumuste muutumine Söövad lõputult Pole ülekaalulised verbaaselt “Kõht täis” Apaatia Rahutus + Mälu Primaarselt progresseeruv afaasia (PPA) PPA - mitte-voolav, agrammatiline (25%) Peamised kliinilised sümptomid Mitte voolav kõne Anoomia - üheselt mõistetavate seaduste ja õigusnormide puudumine. Foneemilised parafaasiad Alguses – sotsiaalsed oskused säiluvad Näo apraksia Hilised käitumishäired Parkinsonism Semantiline variant PPA (20-25%) Logopeeniline variant PPA (ebatavaline) Parkinsoni haigus Ja sellele sarnased sündroomid: MSA - Multisüsteemne atroofia PSP - Progresseeruv supranukleaarne halvatus CBD - Kortikobasaalne degeneratsioon Huntingtoni haigus Mäluhäired, psüühikahäired ja liigutushäired Kliiniline pilt:
Hüperoraalsus, söömishäired. Kontsentratsioonivõime langus. Ehholaalia, spontaanse kõne kadumine. Võib olla parkinsonistlik. Inkontinents. Kliiniliselt: parem peaaju poolkera (eufooria; hüperoraalsus; söömisharjumuste muutmine söövad lõputult, pole ülekaalulised verbaalselt, ,,kõht täis"; apaatia; rahutus; + mälu). Primaarselt progresseeruv afaasia (PPA) mitte-voolav, agrammatiline (25%): peamised kliinilised sümptomid mitte voolav kõne, anoomia, foneemilised parafaasiad. Alguses sotsiaalsed oskused säiluvad. Näo apraksia. Hilised käitumishäired. Parkinsonism. Semantiline variant PPA (20-25%) Logopeeniline variant PPA (ebatavaline) Parkinsoni haigus: Sellele sarnased sündroomid: MSA multisüsteemne atroofia; PSP progresseeruv supranukleaarne halvatus; CBD kortickobasaalne degeneratsioon. ,,Üks haigus" läheb ,,teiseks" üle üks asi tekitab veel kolme erinevat haigust, kasvab üle teiseks.
• agrammatiline telegramm- kõne, 32 • laulmine/lugemine kergem • teavad oma häiret – Wernicke- (gyr.temporalis sup.tagumine pk.) • kõne mõistmise ja arusaadavalt rääkimise häire: mitte-sõnad, neologismid, parafaasiad, • kõne sorav, artikuleeritud, vahetavad häälikuid • ei tea midagi oma häirest • 40% ajuinsuldi haigetest • dementsusega kaasuv : (Pick, Alzheimer) • ajutraumade järgselt Afaasiad 3. • Gyrus angularise pk.e.nurkkäär – W taga ühendab W-B, seob O P F sagaraid, kahjustusel • kirjutatud sõnade mõistmise/ lugemine häire Primaarne progresseeruv afaasia PPA • G
Afaasia – keele ja kõne kasutamise häire ajukahjustuse tagajärjel. Vaja eristada kõne kasutamist häirest mis juhtuvad IQ defitsiidist, sensoorsetest häiretest, suu paralüüsist. Jaguneb: - Voolav e sensoorne – kõne tekitamine korras, häiritud mõistmine. Kahjsutus posterioorses piirkondades, ülemine temporaalkäär - Mittevoolav e motoorne – raskused artikuleerimistel, hea arusaamine. Kahjustus anterioorsetes piirkondades, alumine frontaalkäär. - Parafaasiad – valede silpide, sõnade või fraaside kasutamine kõnelemisel. VOOLAVAD: - Wernicke - sõnade mõistmine häiritud, kordamine on voolav kuid häiritud, lisatakse omalt poolt sõnu, spontaanne kõne ja kiri arusaamatu - Transkortikaalne – sõnade mõistmine häiritud, suudavad korrata. Ei suuda kõnet seirata, häired nimetamisel - Konduktsiooni – ei suuda korrata, spontaanne kõne voolav, kirjutavad ladusalt, eksivad tähtede kasutamisel
annaabi.ee 
