Minule tundus just see viimane seaduspära kõige õigem ning sobilikum, sellepärast et need on käsitlused, mis puudutavad just inimese kasvu ja arengu üldisi seaduspärasid ning õpetavad lapsele kõige põhilisemaid ja tähtsamaid väärtusi ja olemuslikke inimlikkust kirjeldavaid jooni. Üks oluline osa kasvatusteaduses on ka kasvatusteaduslikud paradigmad. Väga tihti kui tuleb kõneleda kasvatusteaduslikkust uuringust tuleb tegemist teha ka erinevate paradigmadega. Näiteks, algajal teadusuurijal võib olla raske teadvustada endale oma teadusala kõige üldisemaid lähtekohti, n-ö teadust juhtivaid paradigmasid. Kokkuvõtteks võib öelda,et tegelikult koosnev kasvatusteadus paljudest erinevatest meetotidest ning valdkondadest. Kindlasti oleks igal lapsevanemal huvitav nendest natuke lähemalt teada saada. Iga lapsevanem, kes tahab enda last hästi kasvatada võiks uurida valdkondi, kuidas ta oma last
Operatsioonid ja mõõtmised, mida teadlase maboris ette võtab ei ole kogemustega antud, vaid pigem vaevaga kogetud. Märksa selgemini kui vahetu kogemus, millest nad osaliselt tulenavad, on operatioonid ja mõõtmised paradigmaga määratud. Teadus ei tegele kõikide võimalike laboratoorsete menetlustega. Selle asemel tuleb välja valida need, mis on olulised paradigma kõrvutamiseks vahetu kogemusega, mida too paradigma ise on osaliselt määratud. Ning sellepärast tegelevad erinevate paradigmadega seotud teadlased erinevate konkreetsete laboratoorsete menetlustega. Teadlastel ei saa olla mingisugust abiallikat selle üle, mida ta silmadega ja oma instrumentidega näeb. Kui eksisteeriks mingi kõrgem autoriteet, kelle poole pöördumisel võiks tõestada, et tema nägemisviis on muutunud, siis muutuks too autoriteet ise teadlase andmeteallikaks ja tema nägemisviisi käitumisest saaks probleemiallikas. Samalaadsed
l väldivad protseduurseid detaile 1.1. Mis on loogiline programmeerimine? (4) l Universaalne keel omaduste/seoste abstraktseks kirjeldamiseks on loogika l à LP on programmeerimine loogika keeles! l Prolog – programming in logic l LP ≠ Prolog 1.2 LP ajalugu l Prolog (1972) l Alain Colmerauer, Phillipe Roussel; l Edinburgh Prolog (1980 algus) l David Warren; l 1980 – 2015 – laiendamine teiste programmeerimis- paradigmadega l paralleelsus, OO, andmetüübid jm l palju Prologi dialekte 1.3 LP meetod l Piiritleda valdkond: l reaalse maailma modelleeritav situatsioon (domain, use-cases) l määratleda sellega seotud põhimõisted l defineerida mõisteid iseloomustavad attribuudid ja nende omadused l defineerida seosed attribuutide vahel l Formaliseerida valdkonna objektid ja seosed LP keeles
lähtuvad teooriatest, reeglid ilmnevad alles praktiseerimise käigus, kui teooriad on omaks võetud. Ja ainult teooriatest lähtuda saab täpselt nii kaua kuni antud teadlaskogukond aktsepteerib juba saavutatud probleemilahendusi. Seega, niikaua kuni teadlased on üksmeelel ning paradigmades pole põhjust kahelda, ei ole reeglid tähtsad, kuid kui paradigmade suhtes ollakse ebakindlad, on reeglite funktsioon oluline. Ja siinkohal peab Kuhn õigeks just reeglite asendamist paradigmadega, sest reeglid on ühesed väga laiale teadlasrühmale, kuid paradigmad ei pruugi seda olla. See tähendab, et reeglite kaudu saaks palju objektiivsema ülevaate uuritavast nähtusest. Näiteks nagu (lk 74) väljatoodud keemiku ja füüsiku näide, kus vastati sama asja kohta, kuid nende vastused ei langenud kokku, see tulenes paradigma erinevustest. Füüsik lähtus vastamisel enda teadusliku ettevalmistuse ja uurimispraktika põhjal ning keemik tegi sama enda
Kui enne kogeti maailma üle põlvkondade kestvates esemetes, siis selle asemele tulid ühekordsed tooted. Kui enne sündis inimene ühiskonnas oma kindlasse paika ja püsis selles kogu elu, siis sellel ajal sai identiteete vahetada nagu riideid. Kadusid eluaegsed tööpaigad, erinevad ametid ilmuvad tühjusest ja kaovad sinna. Elumängus muutuvad reeglid mängu jooksul pidevalt. Analüüsides oma kasvatust ja haridust puudutavaid vaateid, leidsin seose erinevate paradigmadega, ka nendega mida ma käesolevas essees maininud ei ole. Igas neis oli midagi, mida pean kasvatuse juures oluliseks ja mis minu meelest üheskoos aitavad luua pinnase, et sealt oleks võimalik edasi minna . Iga kasvatuse juhtum on ainukordne. Kui sageli me last kasvatades endalt küsime, milline on minu eesmärk vanemana? Ja kas minu valitud kasvatusviis viib meid soovitud suunas? Igapäevaelu on niivõrd pingeline, et
turundus (artikkel 8). Kuldsed sõnad, mida ei saa eirata ka praegusel hetkel. Kuid ühiskonna tormilise arengu juures võib nüüd rääkida olulistest muutusest turunduses. 90-ndate aastate keskel hakkas aset leidma põhimõtteline muutus turunduse fundamentaalsete aspektide käsitlemisel. Oluline on endale teadvustada, et kuigi turunduskompleksi mõistmine ja selle aluseks võtmine turundustegevuses on vajalik, tuleb samaaegselt olla kursis uute paradigmadega ja turunduse suundadadega, millest üheks on suhteturunduse kontseptsioon. Siinkohal tasub ära märkida, et ka suhteturunduse kontseptsiooni alustalad on võrreldes 90ndate alguse seisukohtadega tänaseks muutunud. (,,Turunduskompleksist suhteturunduseni: paradigma muutuseni turunduses", Hirvoja, M., 2003) Käesolevas referaadis tehakse ülevaade turunduse senisest arengust (paljud ettevõtted
informatsiooni või praktilisi teadmisi, millest õdedel võiks kasu olla oma teadusalal. Niisiis on selge, et õed kasutavad teiste teadusalade teadmisi, aga teevad seda, lähtudes oma professiooni praktikast ja distsipliini eripärast. Õed peavad olema kindlad, oskama tõestada ja oskama kaitsta seda, mida nad teavad ja kuidas nad selles saavad kindlad olla. Kaasajal on õendusel kindel teadmiste baas selgete paradigmadega ja õendusteadus on jõudnud kaugele embrüonaalsest staadiumist ja õigustanud oma eksistentsi kui ”kunst” ja ”teadus”olles võimeline neid kahte mõistet ka selgitama. Õendus kui distsipliin Varased õendusteadlased (1930-50) on püüdnud õendust kui distsipliini kirjeldada, et õenduse arengule suunda anda, kuna varases perioodis oli probleem sellega, et õenduse uuring oleks ikka õenduse uuring. Seetõttu oli distsipliinile sisu andmine pigem ”vaikiv kui sõnaselge”