Eristatakse nelja tüüpi papille. Keele selgmine pind jaguneb eesmiseks kaheks kolmandikuks ja tagumiseks kolmandikuks. Nende osade vahele jääb ettepoole avatud V-kujuline joon, millel paiknevad 6 – 12 vallpapilli. Keelepapillid - kõik keelepapillid on limaskesta derivaadid ja nende ehitus on sarnane. Papillide ülemine pind on kaetud mitmekihilise sarvestumata lameepiteeliga või osaliselt mitmekihilise sarvestuva lameepiteeliga (niitpapillides). Niitpapillid – papillae filiformis - kõige suurem papillide grupp, nad paiknevad keeleseljal. Suuruselt kõige väiksemad. Seenpapillid – papillae fungiformis – kõige vähem esindatud, asuvad niitpapillide vahel. Kõige rohkem keele tipus ja servades. Kuju meenutab seent – alumine osa on kitsas ja ülemine osa meenutab seenekübarat. Seenekübara piirkonnas võivad esineda maitsmispungad. Vallpapillid – papillae vallata - asuvad keelepära ja keelekeha piiril vahetult piirivao (sulcus
- Eeskeskjoonel huulekidad frenulum labii superioris et inferioris - foramen caecum kilpnäärme alge lähtekoht Cavitas oris propria - Seinad: - pars presulcalis ülal suulagi ja all suupõhi niitnäsad papillae filiformes sametjas välimus -> ees ja külgedel hambad ja igemed üldtundlikkuse ja mehaanilise tähtsusega taga ühendub kurgukitsuse kaudu neeluõõnega (õõnt täidab keel) vallnäsad papillae vallatae maitsmisnäsad -> sulcus - Palatum durum terminalise ees, suured ümbritsetud vaoga
Emassuguelundid Munasari (ovarium) Funktsioon: Emassugurakkude areng, emassuguhormoonide produtseerimine (algab puberteedieas, lõppeb eakatel loomadel) Koosneb: Munajuhamine ots e. tubaarots (kraniaalselt suunatud) (extremitas tubaria) Emakamine ots e. uteriinots (munasarja-pärissidemega emaka külge kinnituv) (extremitas uterina) Munasarjakinnitmine ots e. mesovaarserv (margo mesovaricus) dorsaalselt paiknev Vabaserv (margo liber) ventraalselt paiknev Mediaalne ja lateraalne pind (facies: lateralis et medialis) Munasarjavärat (hilus ovarii) jääb kinnitmise serva poole, selles kulgevad sooned ja närvid. Siseehitus: Pinnaepiteel (epithelium superficiale) Valkjaskest (tunica albuginea) – tihke sidekude Munasarjakoor (cortex ovarii), parenhüümvööde (zona parenchymatosa) koosneb folliikuleid, ko...
hoidesidemed, mis tulevad alveooli seinast Krooni ja kaela piirkonnas on hambaõõs, juurtes – juurekanalid. Kõiki õõsi hamba sees täidab hambasäsi e. pulp (pulpa) - kohev sidekude, milles on palju vere- ja lümfisooni ning (!)närviharusid. Keel (lingua, glossa) Osad: tipp, keha, juur (pära). Limaskest: ülapinna keskel - keskpidine vagu (selle all sees on vahesein); keha ja juure piiril – piirivagu. Piirivaost eespool on pind kaetud keelenäsade e. papillidega (papillae). Keelenäsade põhitüübid: a)Niitnäsad – mehaaniline ja temperatuuritundlikkus b)Vallnäsad (6-15) – maitsetundlikkus (järelmaitse) c)Seennäsad – põhilised maitsetundlikkuse kandjad d)Lehtnäsad – inimesel nõrgad, kibe maitse (mürgid!) Piirivaost tagapool on lümfifolliikulid – keelemandel! Keele lihased: Keele lihased kinnituvad keele vaheseinale ja –aponeuroosile (paksenenud submukoosa). A
kääbuskasv, vaimne alaareng. 8. Vall- ja niitpapilli ehituse võrdlus Vallpapill (papilla vallata) on pealt lame limaskesta kõrgend, mis asub keelepära ja -keha piiril. Vallpipilli ümbritsev ringjas süvend, papillivagu. Vagu väljastpoolt ümbritsevat kõrgenenud limaskesta nimetatakse papilli valliks. Vallpapillid moodustavad tihedast sidekoelisest proopriast, mida katab sarvestumata lameepiteel. Vallpapilli külgedel asuvad epiteelis maistmiskarikad ehk - pungad. Niitpapillid (papillae filiformes) on kõige arvukamad. Nad ei sisalda maitsmispungi. 9. Jukstaglomerulaarkompleks Jukstaglomerulaarne aparaat osaleb vererõhu ja -mahu tagamisel reniini produtseerimise tõttu. Tema moodustavad: 1) macula densa (ala distaalsete vääntuubulite seintes) - kontrollib Na+ ja Cl- ioonide taset, osmootset rõhku, verevoolu distaalsetes torudes. 2) arterioolide vahel paiknevad ebakorrapärased granulaarrakud, mis paikevad glomeerulit
stylopharyngeus 11.Kurgumandlite näärmete ja limaskesta tundlikkus: tonsilla rr. tonsillares pregangl. kiud gangl. inferior postgangl. kiud gangl. superior n. glossopharyngeus nucl. solitarius 12.Keele tagumise 1/3 limaskesta innervatsioon: nucl. salivatorius inferior n. glossopharyngeus gangl. superior gangl. inferior ül postgangl. kiud rr. linguales limaskest, näärmed 13.Keele tagumise 1/3 maitsetundlikkus: papillae vallatae et foliatae rr. linguales gangl. inferior (kehad) gangl. superior n. glossopharyngeus nucl. gustatorius 3.4 N. vagus (X), uitnärv Vistseraalkaarte närv, millele on lisandunud pars intestinalis: moodustab põimikuid ja innerveerib rinna- ja kõhuõõne elundeid. Tuumad: a) Nucl. ambiguus: eve, branhiomotoorne. Pehmesuulae, neelu ja kõri lihased (IV vists. kaare lihased) Pehmesuulagi: m. tensor veli palatini, m. palatoglossus, m.
annaabi.ee 
