turses ja punetav · Turse ja erüteem taandub mõne päevaga, tekib ketendus · Ei loeta oki valemites "töötavaks haavaks" II Aastmepõletus · Põletuspinnal tekivad väikesed, terved villid (kuni 8 tundi peale traumat) · Villide sisu on kollakas, läbipaistev · Villi avamisel on haava põhi väga valulik, erepunane · Esineb positiivne kapillaarrefeleks · Haav paraneb soodsates tingimustes 7-10 päevaga arme jätmata II B astme põletus · Kahjustub derma papillaarkiht · Põletuspinnal tekivad suured villid, täidetud sültjaeksudaadiga; tihti on villid purunenud · Haavapõhi onvalkjas-kahvatu, marmoreeritud , hemorraagiliste täppidega · Puutetundlikkus on alanenud · Kapillaarreaktsioon on negatiivne · Paraneb 3-4 nädalaga karvanääpsudes ja näärmetes säilunud epiteliaalelementide arvel · Võib jätta paranedes armi III astme põletus -dermaalnepõletus · Nahk on kahjustunud kogu paksuses, hävinud on ka sügavamad
Sügavate teise astme põletuste puhul ville kattev nahk irdub ja haavapinnad on niisked.“ (Härmä 2007: 166). Teise astme põletused jagunevad villilisteks ja osaliselt dermaalseteks põletusteks. Villilise põletuse puhul tekivad väikesed teravad villid, mille sisu on kollakas ja läbipaistev. Need võivad ilmuda kuni 8 tundi peale traumat. Dermaalse põletuse korral kahjustub pärisnaha papillaarkiht ning põletuspinnale tekivad suured villid, mis on täidetud sültja eksudaadiga. Dermilise põletuse haava põhi on valkjas, kahvatu, marmoreeritud ning esinevad hemorraagilised täpid. Teise astme põletus paraneb 3-4 nädalaga karvanääpsudes ja näärmetes säilinud epiteliaalelementide arvel. Põletuse paranemisel võib jääda arm. (Kaha 2010: 24-25). Villide kirurgiline eemaldamine võimaldab paremat taastumist kui nende puutumata jätmine
Epidermis uueneb umbes 30 päevaga. Sarvkihi moodustavad tuumadeta keratiini sisaldavad rakud. See naha kiht on paksem taldadel ja peopesadel, õhem kulmudel ja suguelunditel. Põhjakihis eristatakse silindrilisi rakke ja dendriitilisi rakke. Silindrilised rakud paljunevad mitoosiga ja toodavad uut pealisnahka. Dendriitilised rakud toodavad naha pigmenti. Epidermises ei esine veresooni, kuid siia ulatuvad närvilõpmed. Pärisnahk koosneb kahest kihist. Kohe epidermise all on papillaarkiht ehk näsakiht ja seejärel retikulaarkiht ehk võrkkiht. Pärisnahas paiknevad veresoonte võrgustikud väikesed arterioolid ja kapillaarid ning venoosne - ehk äravoolusüsteem. Pärisnahka läbivad lümf, siin paiknevad karvafolliikulid, higinäärmete juhad ja rasunäärmed. Peopesadel ja jalataldadel rasunäärmeid ei ole. Higinäärmeid jaotatakse ekriinseteks ja apokriinseteks. Ekriinsed higinäärmed paiknevad igal pool nahal, välja arvatud huuled,
Kasvukihi rakkudel on paljunemisvõime, mille arvel toimub epidermise kõikide kihtide uuenemine. 10 Millest on tingitud naha värvus? Basaalkihi rakud melanotsüüdid valmistavad pruuni pigmenti melaniini, mis tingib naha värvuse. Kui kiiresti uueneb inimese nahk? 26-28 päevaga. Nimetage DERMA kihid ja nende funktsioonid: 1. Näsa- ehk papillaarkiht: - moodustab individuaalse papillaarjoonise - SÕRMEJÄLE - sisaldab silelihasrakkude kimpe, mis moodustavad karvapüstitajad, mille kokkutõmbel tekib kananahk - palju närvikiudude lõpmeid. 2. Võrkkiht - annab nahale tugevuse ja vastupidavuse - sisaldab higi- ja rasunäärmeid ning karvade juuri, siin on palju meelerakke - siin olevatel veresoontel on termoregulatsioonifunktsioon. Mis on naha tekised? Derivaadid. Küüned, karvad, higi- ja rasunäärmed.
taastub täielikult; paraneb ise, tekitamata vesiville. IIA astme põletus: põletuspinnal tekivad väikesed, terved villid kuni 8 tundi peale traumat (combustio bullosa); villide sisu on kollakas, läbipaistev; villi avamisel on haava põhi väga valulik, erepunane; esineb positiivne kapillaarrefleks; haav paraneb soodsates tingimustes 7-10 päevaga arme jätmata. IIB astme põletus: kahjustub derma papillaarkiht; põletuspinnal tekivad suured villid, täidetud sültja eksudaadiga, tihti on villid purunenud; haavapõhi on valkjas-kahvatu, marmoreeritud , hemorraagiliste täppidega; puutetundlikkus on alanenud; kapillaarreaktsioon on negatiivne; paraneb 3-4 nädalaga karvanääpsudes ja näärmetes säilinud epiteliaalelementide arvelt; võib jätta paranedes armi;
dermatoloogid või plastilised kirurgid. Koorimised jaotuvad: 1. Mõju järgi: füüsilised keemilised ensümaatilised 2. Sügavuse järgi: pindmised – (superpindmised/pindmised) haaratud on epidermis kuni basaalmembraanini keskmised – läbib basaalmembraani jõudes derma papillaarkihini sügavad – haaratud epidermis, basaalmembraan, papillaarkiht ja võrkkiht. 7 Keemiliste koorimiste jaotus tugevuse järgi Pindmised geelkoorijad – turvalised keemilised koorimised erinevatele nahanõudmistele. Geelikoorijates kasutatakse enamasti erinevaid puuviljahappeid (glükool-, piim-, sidrun, õun- ja mandlihapet). Hoolduse tugevuse annab happelise geeli toimimisaeg nahal. Geelkoorijad tekitavad ´´super´´ pindmise koorimise
Epidermises veresooned puuduvad, närvikiud kulgevad sinna pärisnahast ja moodustavad epidermise sügavamates kihtides vabu närvilõpmeid. Epidermisest ei tungi läbi tõvestavad mikroobid ja paljud kahjulikud ained. P ä r i s n a h k (derma, dermis) on umbes kolm korda paksem kui epidermis. Ta on sidekoeline, sisaldab rohkesti kollageenseid ja elastseid kiude , mistõttu on nahk sitke ja painduv. Pärisnahas eristatakse kaht selgelt piiritletud kihti - näsakihti ja võrkkihti. * Näsa- e. papillaarkiht koosneb kohevast kiulisest sidekoest. Selle kihi näsad ulatuvad epidermisesse, mistõttu selle pinnal moodustuvad harjad ja nende vahel vaod. Naha erinevates Koostanud M. Kolga 11 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2007sügis Meeleelundid. Nahk piirkondades ei ole harjad ja vaod ühtlaselt arenenud
kihti): kõige arvukamateks rakkudeks on keratinotsüüdid (nendel oluline roll epiteeli sarvestumise protsessis) Lisaks keratinotsüütidele leidub melanotsüüte, Langerhansi rakke, Merkeli rakke (peamiselt paksus nahas paiknevad erilised meelerakud, mis koos kettakujuliste närvilõpmetega moodustavad Merkeli diskid) Basaalkiht, ogakiht, sõmerkiht, läikekiht, sarvkiht Dermise moodustavad kaks kihti – papillaarkiht, selle all retikulaarkiht Hüpodermis ühendab nahka ja allpool paiknevaid organeid kaitstes neid samas mehaaniliste mõjutuste ja vigastuste ees – võib mõnes piirkonnas puududa KARVAD Naha derivaadid, katavad loomadel enamuse kehast Eristatakse kahte osa: nahast väljaulatuvat karvaroodu, mis lõpeb pügamata karvades terava karvatipuga ja karvafolliikulis paiknevat karvajuurt Kasv koosneb säsist, koorest ja karvakutiikulist
annaabi.ee 
