Elulugu Paulo Coelho on sündinud 24. augustil 1947. aastal Rio de Janeiros inseneri perekonnas. Lapsepõlvest peale on ta unistanud kirjanikukutsest. 1960. aastatel valitses aga Brasiilias sõjaline diktatuur, mis piiras karmilt igasugust loometegevust. Hoidmaks oma poega võimalike repressioonide eest, paigutavad vanemad 17-aastase Paulo psühhiaatriahaiglasse, kus ta oli sunnitud üle elama elektrisoki koledused . Ta on olnud vahi all poliitilise pantvangina ning selle tõttu on pidanud kannatama füüsilis piinu. Pärast piinamist tekkinud paanikasündroomist vabanemiseks kulus tal aastaid. Hirmuhood tabasid teda peaaegu iga päevaselt, nii et ta kartis, et läheb hulluks. Ta on olnud hipi kelle elu osaks olid seks, narkootikumid ja eriti rock´n´roll. Paulo on töötanud teatridirektorina, ajakirjanikuna, näitlejana, teleprogrammide produtsendina ja kirjutanud näidendeid ning laulusõnu kuulsatele Brasiilia lauljatele.
Säärased treeningud jäidki poiste, noorukite aga hiljem ka täiskasvanud meeste päevategevuse tavaosaks. Kasvatajateks ja järelvaatajateks olid vanad truud teenrid ja sõjamehed. Ükski neist sõdalastest polnud ju ette valmistatud õpetajaks. 10 aastaselt saadeti poiss kodust ära, mõne silmapaistva ja tunnustatud ning üldiselt austatud rüütli aga veel tavalisemalt isa senjööri lossi, näidates seega oma truudust (isa truudusetuse korral oli poeg pantvangina senjööri käes), kus poisike alustas oma rüütliks saamist paazina teenides. Seega 7 oli 10 aastane poisike nüüd praktiliselt üksi ja ise enda eest väljas. Isanda lossis teenis reeglina korraga mitmeid paaze, mõned vanemad, mõned nooremad. Sellega tekkis kohe konkurents aga samas oli poistel kergem üsna karmi praktilist õpetust läbida, olid nad ju enam-vähem üheealised ja parimad sõbrad ja mängukaaslased leiti just sellest seltskonnast. Paazidena jätkusid poiste
Mungad ei pidanud enam majapidamist ülal, ning nende ülesandeks oli oma elu pühendada kogu ühiskonna eest palvetamisele. MISJON PAGANATE SEAS o Germaanlased oli ristiusu vastu võtnud ariaanlikul kujul, ning enamus lihtrahvast olid endiselt paganad. Selle tõttu sai alguse misjon ehk usulevitamine. Sellele laialdaselt alusepanijaks oli püha Patrick Briti saartel, eelkõige Iirimaal. Ta oli sinna sattunud pantvangina, ent põgenes ning hakkas misjonärina ristiusku levitama. Ta oli selles äärmisel edukas, 6 sajandiks oli Iirimaa juba valdavalt kristlik piirkond, kuhu loodi kloostreid ja hakati edendama misjoneid ka Inglismaal, kuhu saatis misjonäre ka Gregorius Suur. 7 sajandiks oli Inglismaa valdavalt ristiusustatud, ning kristlikuks keskuseks sai Canterbury peapiiskopkond Kagu-Inglismaal. BRITI KLOOSTRIKULTUUR
kultuurikeskusena (Museion). Aleksandria luule (Kallisthenes, Apollonios Rhodoselt, Theokritos). Uus-Attika komöödia. Hellenistlik filosoofia: stoitsism (Zenon) ja Epikurose õpetus. Teadus (Eukleided; Eratosthenes; Archimedes). 19) Rooma ajaloo allikad: Annalistid: 2-1.saj ema varased Rooma ajaloolased, konsulite nimekirjad (annaalid) ja suulise pärimuse põhjal linna ja riigi ajalugu. Pole säilinud. Polybios: 2.saj ema Lõuna-Kreeka poliitik, kes tegev Ahhaia liidus, kuid viidi pantvangina Rooma ja hakkas sealset riiki kõrgelt hindama. ,,Maailma ajalugu" kuidas Roomast sai Vahemere valitseja: tasakaalustatud riigikord. Sellega üritas kreeklastele demonstreerida roomlaste edu põhjusi. Caesar: 1.saj ema kujundas Rooma saadetud aruannetest ,,Märkmed Gallia sõjast", kus näitas end heast küljest. Titus Livius: 1.saj ema - 1.saj ajaloolane, kes toetas Augustuse ideoloogiat, vabariigi toetaja.
488-490 idagoodid vallutasid Theoderich I juhtimisel Itaalia. 490-493 pidas Odoaker Ravenna (Lääne-Rooma pealinn) linnas idagootide piiramisele vastu. Lõpuks leppis Theoderich temaga kokku, et nad hakkavad Itaaliat ühiselt valitsema, kuid mõne päeva pärast lasi Theoderich Odoakeri tappa. Ihukaitse-kukutas476-IR-Theoderich-kokkulepe-mõrvamine Theoderich Suur (elas 454- 526;valitses 471-526)Oli pärit Amaalide suguvõsast ja üles kasvanud Ida-Rooma õukonnas pantvangina. Idagootide kuningas, kes omas võimu Illüürias, Pannoonias ja Reetias ning oli Ida-Rooma föderaat (Ida-Rooma keisri teenistuses). 488 tungis ta Bütsantsi keisri õhutusel Itaaliasse ja 493 vallutas selle lõplikult. 511 valiti ta ka läänegootide kuningaks (nende riik asus Hispaanias). Üritas kaasata mõjukaid roomlasi oma riigi poliitikasse, samas üritas ta goote ja roomlasi segunemast hoida (abielukeeld gootide ja roomlaset vahel). Tema ajal eksisteeris veel
(raidkirju), mis võimaldavad kohalikku olustikku vaadelda. Egiptusest pärit papüürosed, mis sisaldavad kirjandusteoseid ja ka olustikulisi dokumente. Ka arh leiumaterjal üsna rikkalik, sest keeklaste ehitustegevus oli väga laialt levinud ja pompöösne. Elamuarhitektuur palju suurejoonelisem kui varem. Oluline ajaloolane: kreeklane Polybios kirj II saj eKr, oli Ahhaia liidu liitriigis, aristokraatlikku päritolu ja üks liidreid. Ta viidi pantvangina Rooma, kui vabanes, siis jäi ka sinna, suhtles seal palju oma pol liidritega, oli nendega väga lähedastes suhetes, nägi seega Rooma pol telgitaguseid väga lähedalt pealt, osales sõjaretkedel (Kartaago vallutamine), temast sai Rooma riigikorra imetleja, pidas seda kuldsest keskteest lähtuvaks äärmusi vältivaks heaks riigikorraks. Nägi Rooma välispol edu põhjus just R heas korralduses. Tahtis seda ka kreeklastele selgitada, kirjutas ajalooraamatu (Historia), mis käsitles R
» Teineteisele veetlevalt naeratades lahkusid kaks naist.. Mileedi rääkis õigust, et ta pea oli raske. Ebaselged plaan,id keerlesid kaosena ta peas. Tal oli vaja olla üksi, et luua veidi korda oma mõtetes. Ta kujutles ainult ähmaselt tulevikku. Oli tarvis natuke vaikust ja rahu, et anda selge kuju kõigile veel ebamäärastele mõtetele ja luua kindel plaan. Esmajoones tuli nii kiiresti kui võimalik ära viia proua Bonacieux, paigutada ta kindlasse kohta ja seal teda parajal juhul pantvangina kasutada. Mileedi hakkas kartma selle hirmsa duelli lõppu, mille juures tema vaenlased osutasid niisama palju visadust kui tema ise metsikut viha. Pealegi ta aimas, nagu aimatakse puhkevat äikest, et lõpp oli lähedal ja et see tuleb paratamatult hirmus. Nagu juba ütlesime, peaasi tema jaoks oli hoida proua Bonacieux'd oma võimuses. Proua Bonacieux tähendas d'Artagnanile elu, see oli talle enam kui elu, see oli naise 633 elu, keda ta armastas
annaabi.ee 
