Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"panoraamiks" - 6 õppematerjali

Renessanssiaegne kunst
13
ppt

Renessanssiaegne kunst

Michelangelo (1475-1564) oli 16. sajandi suurim skulptor ja ühtlasi ka kõigi aegade suurim skulptor. Samas on ta teinud ka hiiglaslikke seina- ja laemaalinguid. Michelangelo maalitud on ka Vatikanis asuva Sixtuse kabeli lagi ja idasein (lae suurus: 48 X 13 m). Leamaalingute süzeeks on Vana Testamendi lood. Michelangelo liigendas laepinna maalitud illusoorsete sammastega, paigutas nende vahele kompositsioonid ja figuurid. Sixtuse kabeli lagi muutus kristlike ideede illustratsioonist tohutuks panoraamiks. Üldmulje on jõuline ja dramaatiline. Kõrgrenessanss Veneetsias Suured kunstnikud töötasid 16. sajandil ka Veneetsias. Kui Firenze ja Rooma maalijate peapüüdluseks oli kompositsiooniline terviklikkus ja kehade joonistuslik ilu, siis veneetslaste tähelepanu keskendus eelkõige värvile. Kuulsaimad olid sealsetest kunstnikest noorena surnud Giorgione (1478-1510) ja tema õpingukaaslane Tizian (1477-1576). Hele-tumedus ja värvide erinevad varjundid olid nende peamised

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
43 allalaadimist
Renessanssi teoste iseloomustus
6
docx

Renessanssi teoste iseloomustus

Sixtuse kabeli lae ja idaseina kaunistamine freskodega, milleks tal kulus kokku neli aastat. Aastaid hiljem valmis ka idaseina kompositsioon Viimne kohtupäev. Maalingute motiivid on taas kord võetud Piiblist, kujutades stseene maailma loomisest, Aadama ja Eeva loomisest, pattulangemisest, Noast ja veeuputusest. Michelangelo suutis neile pelga illustratiivsuse asemel anda dramaatilise ja isegi vägivaldse iseloomu. Sixtuse kabeli lagi muutus kristlike ideede illustratsioonist tohutuks panoraamiks, kogu lage katavad täuslikud, hästiarenenud inimkehad, kelle poosid on aga ebatavalised ja kohati hirmutavad, luues nii vapustavalt jõulise ja dramaatilise üldmulje. Erinevaid stseene eraldavad alasti mehekujud, mis on eelkõige Michelangelo geniaalsuse ja väljendusrikkuse esindajaiks, kunst kunst pärast, kui kannavad mingit muud eritähendust. Kabeli kõige kuulsam stseen on Aadama loomine, milles Aadamat äratava Jumala väljasirutatud käest näib otsekui elektrilaeng välja paiskuvat

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
28 allalaadimist
RENESSANSS
7
docx

RENESSANSS

Leamaalingute süeeks on Vana Testamendi lood. Michelangelo liigendas laepinna maalitud illusoorsete sammastega, paigutas nende vahele kompositsioonid ja figuurid. Laevõlvile on maalitud ligikaudu 350 figuuri. Hoolimata oma tervisest töötas ta lae all 4 aastat ja täitis selle tellimuse üksinda. Vasari andmetel pidas Michelangelo end ise alati skulptoriks ja olevat vihasatnud, kui keegi teda maalijaks kutsus. Sixtuse kabeli lagi muutus kristlike ideede illustratsioonist tohutuks panoraamiks. Üldmulje on jõuline ja dramaatiline. Suured kunstnikud töötasid 16. sajandil ka Veneetsias. Kui Firenze ja Rooma maalijate peapüüdluseks oli kompositsiooniline terviklikkus ja kehade joonistuslik ilu, siis veneetslaste tähelepanu keskendus eelkõige värvile. Kuulsaimad olid sealsetest kunstnikest noorena surnud Giorgione (1478-1510) ja tema õpingukaaslane Tizian (1477-1576). Hele-tumedus ja värvide erinevad varjundid olid nende peamised väljendusvahendid.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
24 allalaadimist
Referaat-Renessanss
20
docx

Referaat: Renessanss

Idaseina kompositsioon "Viimne kohtupäev" sai valmis hiljem (1534-1541). Maalingute motiivid on võetud Piiblist. Michelangelole aga ei piisanud illustratiivsest ülesandest. Kogu tema loomingut, nii maale kui ka skulptuure ja isegi ehitisi läbib eriline dramaatiline ja vägivaldne joon - selgemalt ja varem kui teised kunstnikud tajus Michelangelo oma ajastu vastuolusid ning raskusi. Sixtuse kabeli lagi muutus kristlike ideede illustratsioonist tohutuks panoraamiks, mis on renessansiideaalide kõrgpunkt, aga kus on ka juba tunda ummiku lähedust, nagu mingit meeleheitlikku üliinimliku pingutuse varjundit. Kogu lage katavad täiuslikud, hästiarenenud inimkehad, kuid nende poosid on vägivaldsed ja kohati lausa ebatavalised. Silmatorkav on loobumine Kristuse traditsioonilisest kujutamisviisist. Üldmulje on vapustavalt jõuline ja dramaatiline. Oma maalidel käsitles Michelangelo inimesi "skulpturaalselt", inimkeha plastilisi vorme vaju ja valgusega

Ajalugu → Ajalugu
6 allalaadimist
Renessanss - kokkuvõte
23
doc

Renessanss - kokkuvõte

m). Leamaalingute süeeks on Vana Testamendi lood. Michelangelo liigendas laepinna maalitud illusoorsete sammastega, paigutas nende vahele kompositsioonid ja figuurid. Laevõlvile on maalitud ligikaudu 350 figuuri. Hoolimata oma tervisest töötas ta lae all 4 aastat ja täitis selle tellimuse üksinda. Vasari andmetel pidas Michelangelo end ise alati skulptoriks ja olevat vihasatnud, kui keegi teda maalijaks kutsus. Sixtuse kabeli lagi muutus kristlike ideede illustratsioonist tohutuks panoraamiks. Üldmulje on jõuline ja dramaatiline.Suured kunstnikud töötasid 16. sajandil ka Veneetsias. Kui Firenze ja Rooma maalijate peapüüdluseks oli kompositsiooniline terviklikkus ja kehade joonistuslik ilu, siis veneetslaste tähelepanu keskendus eelkõige värvile. Kuulsaimad olid sealsetest kunstnikest noorena surnudGiorgione (1478-1510) ja tema õpingukaaslane Tizian (1477-1576). Hele-tumedus ja värvide erinevad varjundid olid nende

Muusika → Muusikaajalugu
80 allalaadimist
Egiptusest Futurismini
35
docx

Egiptusest Futurismini

Leamaalingute süeeks on Vana Testamendi lood. Michelangelo liigendas laepinna maalitud illusoorsete sammastega, paigutas nende vahele kompositsioonid ja figuurid. Laevõlvile on maalitud ligikaudu 350 figuuri. Hoolimata oma tervisest töötas ta lae all 4 aastat ja täitis selle tellimuse üksinda. Vasari andmetel pidas Michelangelo end ise alati skulptoriks ja olevat vihasatnud, kui keegi teda maalijaks kutsus. Sixtuse kabeli lagi muutus kristlike ideede illustratsioonist tohutuks panoraamiks. Üldmulje on jõuline ja dramaatiline. Suured kunstnikud töötasid 16. sajandil ka Veneetsias. Kui Firenze ja Rooma maalijate peapüüdluseks oli kompositsiooniline terviklikkus ja kehade joonistuslik ilu, siis veneetslaste tähelepanu keskendus eelkõige värvile. Kuulsaimad olid sealsetest kunstnikest noorena surnud Giorgione (1478-1510) ja tema õpingukaaslane Tizian (1477-1576). Hele-tumedus ja värvide erinevad varjundid olid nende peamised väljendusvahendid.

Kultuur-Kunst → Kunst
37 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun