sarnaselt · Hunnid ja ungarlasd ühendas ühisel jõul rahvatraditsioon ja ungari ajaloolaste spekulatsioon · Ungari kroonika kirjeldab, et valitsejasugu, Àrpàdi dünastia pärineb hunnidest · Idapoolsetest steppidest pärit ungarlased seostasid end kõige võimsama ja edukama hunnide valitseja Attilaga Hunnide pealik Attila · oli hunnide hõimuliidu juht 434453 · algul valitses koos venna Bledaga, aastast 445, pärast venna tapmist, üksi) · Asetses Pannoonias (praegune Ungari) · Laiendas hunnide hõimuliitu · 451 tungis Galliasse, sai Katalaunia lahingus lüüa · 452. aastal laastas Itaaliat, kust lahkus pärast suure lunaraha saamist paavst Leo I käest · Ööl pärast abiellumist langes Attila mürgitamise ohvriks (453.a) Hunnide pealik Attila · Pärast tema surma hunnide liit lagunes (454.a) · Kuna karismaatilist juhti enam polnud, siis asusid endised liitlased hunnide vastu. · Attila hauda pole leitud Attila
Seth on vanaegiptuse mütoloogias kurjuse kehastus. Sethi kujutati eesli peaga. Hellenismi ajal 4. sajandil eKr sai Isis müsteeriumiusundi keskseks kujuks ja talle tekkis hierarhiline preesterkond. 2. sajandil eKr jõudis Isise kultus Rooma ja jäi seal püsima, kuigi Senat oli sellele vastu ja käskis mitu korda kõik Isise pühamud hävitada. Tema austamine levis koos Serapise kultusega kõikjal Vana-Rooma riigis, kaasa arvatud Hispaanias, Gallias ja Britannias. Pannoonias oli Isise kultus eriti mõjukas. Isist kummardasid ka vanad germaanlased ja tema jumalateenistused toimusid paatidel või laevadel. Caligula ja Caracalla ajal ehitati talle Roomasse templeid. Isise kultus püsis Rooma riigis kuni 5. sajandini. Isist ülistati arvukates hümnides kõiksuse- ja taevajumalannana, kultuurihüvede andjana, saatuse valitsejana ja hädas aitajana. Isisele kirjutati rohkeid aretaloogiaid. Vanakreeka mütoloogias samastati Isist Demeteri (Demeter
, Pippin Lühike-Laskis frangi ülikkonnal end kuningaks kuulutada. Tekkis kirikuriik-756 võitis Pippin langobarde ja andis osa riigist Paavstile. Paavst pühitses ta uuesti kuningaks ja seadustas Karolingide dünastia., Karl Suur Võimule tulles ei osanud ei lugeda ega kirj. Ning kuni elu lõpuni ei osanud kirjutada. Vallutas langobardide riigi ja kuulutas end langobardide ja frankide kuningaks. Ristiusustas paganliku Saksimaa. Vallutas Baieri hertsogkonna 788. 791- 796 alistas ta Avaarid Pannoonias. Ründas Bütsantsi. Karolingide renessanss. 800 kroonis paavst Leo III ta Rooma keisriks(krahvid-provintside asevalitsejad, markkrahvid-piirialade asevalitsejad). Soosis kloostreid, Kultuurielu elavnes, kultuurikline ühtekuulustamine, ühtne teoloogia, liturgia võidukäik(kristlik ladina kultuur).Karolingide minuskel-uus kirjakeel. Rajas koole, Väärtustas antiikkultuuri. Suured kirikud, tähtis paik oli Achen-lossikabel.
Bütsantsi diplomaatia oskas impeeriumi ohustavad hõimud ära kasutada ja panna ennast teenima. Selleks võeti nende mehed oma palgalisse sõjaväkke. Ära tuli osta hõimupealikud, et nende sõjamehed sõdiksid Bütsantsi huvides. Riik maksis igal aastal palju raha piiritagustele hõimupealikele. Neile anti kõlavaid tiitleid, auastmeid, kuldseid diadeeme ja igasugust muud võimu atripuutikat. Barbaritele anti isegi maad, kus nad elasid vasallidena. Langobardid said maad Pannoonias (Ungaris), hunnid frankide riigis jne. Hõimupealikke püüti siduda Bütsantsi õukonnaga. Abikaasadeks anti mõjukate õukondlaste tütreid. Poegadega käituti vastupidiselt. Neid kutsuti õukonda ja kasvatati impeeriumile vajaliku patriotismi vaimus. Hoolega jälgiti vürstide või hõimupealike koduseid tülisid. Kui mõni võimur sai kaotuse osaliseks, siis anti talle tänapäeva mõistes poliitiline varjupaik. Temast
Varase keisririigi ajajärk Niinimetatud printsipaadi ajajärk 30 või 27 eKr 284 pKr. Keisri käes oli vabariigiaegsete magistraatide (konsuli, tsensori, rahvatribuuni) ametivõim ning sõjaväeline võim (impeerium). Vormiliselt oli kõrgeim võim senatil, kuid tegelikult kontrollis sedagi keiser. Peale Augustuse surma tugevnes senati opositsioon; selle mahasurumiseks rakendasid JuliusteClaudiuste dünastia keisrid terrorit. Puhkesid ülestõusud Pannoonias, Traakias, Gallias, Britannias ja Palestiinas. Peale Nero kukutamist tuli võimule Flaviuste dünastia. Provintside majandus edenes jõudsalt. Alates 1. sajandi lõpust hakkas Itaalia neile oma juhtpositsiooni kaotama. 3. sajandil elas Rooma riik üle sügava kriisi; algas linnade langus, kaubalis-rahalised suhted nõrgenesid, põllumajanduses sai valitsevaks latifundium. Impeeriumis hakkas levima kristlus, mille tõkestamiseks hakati kristlasi taga kiusama.
Saksid ei alistunud kergelt ning sõda venis pikale, sest peale sõdade oli vaja korda hoida ka teistes oma valdustes. Sõda Saksimaal lõppes alles 805. aastal, kui sakside alad lõplikult Frangi riigiga liideti. Sõja pöördepunktiks oli aga massilise küüditamise kasutamine, mis pani sakside vastupanule punkti. 778. aastal läks Karl esimesele sõjaretkele ka mauride vastu, kuid pidi leppima lõppkokkuvõttes ainult Barcelona krahvkonna vallutamisega. 790. aastatel purustas ta ka Pannoonias asunud avaarid. Peaaegu terve oma elu jooksul oli Karl Suur sõjaretkedel ning kaitses oma riigipiire. Kokku korrladas ta umbes 50 sõjakäiku. 772. aastal läks Karl Suur oma esimesele sõjakäigule Itaaliasse, et päästa langobardide haardest oma hädavajlik liitlane Rooma paavst. Pärast kaheaastast
Kestis 568-774, selle vallutas Karl Suur. Väiksemad riigid. Sueebide riik Hispaania loodenurgas (vallutatud läänegootide poolt). Burgundid rajasid algul riigi Wormsi lähedal, kuid selle hävitasid hunnid. Seejärel liikusid burgundid Galliasse ning V saj. keskel lõid oma riigi tänapäeva Burgundias (vallutati frankide poolt 543), alemannide riik Gallias (vallutati Frangi riigi poolt). Gepiidide riik Daakias (hävitati 567 langobardide ja avaaride poolt) Avaaride riik (565- u 800) Pannoonias (purustati Karl Suure poolt). Algselt oli barbarite riigi formaalselt (Lääne-)Rooma koosseisus föderaatidena. Odoaker (elas 433- 493; valitses 476-493 )Germaani väepealik, kes teenis Lääne-Rooma keisri ihukaitses. 476 kukutas viimase Lääne-Rooma keisri ja kuulutati germaani palgasõdurite toetusel Itaalia kuningaks. Alates 477 allus ta vormiliselt Ida-Roomale, kui Itaalia asevalitseja ja sõjaväe juht. 488-490 idagoodid vallutasid Theoderich I juhtimisel Itaalia
IDA-EUROOPA Suur-Määri riik lääneslaavi riik 9. sajandil ja 10. sajandi alguses peamiselt. Tsehhimaa alal, pealinn Velehrad. Suur-Määri vürstiriik tekkis frankidevastases võitluses, esimene teada olev vürst oli Moimir I (836-846). Vürst Rostislav (846-870) tugevdas riiki poliitiliselt ja rajas u 869 Saksamaast sõltumatu Määri piiskopkonna. Umbes 874 liitis vürst Svatopluk (870-894) Suur-Määri vürstiriigiga Pannoonias asuva Blateni vürstiriigi. Pärast Svatopluki surma jagunes riik tema poegade vahel. 895 eraldus sellest Tsehhi ning 897 Luzica sorbide ala. Riigi hävitasid ungari hõimud 906. Tsehhi riigi algus 6. sajandil saabusid slaavlased. 623-658 kuulusid Tsehhi alad Samo riiki, hiljem Suur-Määri riiki. Vaclav I Püha (921-929) edendas ristiusu levikut läänest. 973 rajati Praha piiskopkond. Alates 10. sajandist olid Tsehhi kuningad Saksa keisri vasallid ja sõdisid Poola ja Ungariga
IDA-EUROOPA Suur-Määri riik lääneslaavi riik 9. sajandil ja 10. sajandi alguses peamiselt. Tsehhimaa alal, pealinn Velehrad. Suur-Määri vürstiriik tekkis frankidevastases võitluses, esimene teada olev vürst oli Moimir I (836-846). Vürst Rostislav (846-870) tugevdas riiki poliitiliselt ja rajas u 869 Saksamaast sõltumatu Määri piiskopkonna. Umbes 874 liitis vürst Svatopluk (870-894) Suur-Määri vürstiriigiga Pannoonias asuva Blateni vürstiriigi. Pärast Svatopluki surma jagunes riik tema poegade vahel. 895 eraldus sellest Tsehhi ning 897 Luzica sorbide ala. Riigi hävitasid ungari hõimud 906. Tsehhi riigi algus 6. sajandil saabusid slaavlased. 623-658 kuulusid Tsehhi alad Samo riiki, hiljem Suur- Määri riiki. Vaclav I Püha (921-929) edendas ristiusu levikut läänest. 973 rajati Praha piiskopkond. Alates 10. sajandist olid Tsehhi kuningad Saksa keisri vasallid ja sõdisid Poola ja Ungariga
Hiljem sai Serena väga mõjukaks, abielludes Stilichoga. Theodosius veetis lapsepõlve Hispaanias. Tema õpingutest on teada ainult niipalju, et ta tundis huvi ajaloo vastu ning oli ka muidu huvitatud õppija. Alates 368. aastast viibis ta isa kaaskonnas. Sõjaväelasena võttis ta koos isaga osa sõjakäikudest Britanniasse 368/369, sõjakäigust alemannide vastu 370 ja sarmaatide vastu 372/373. Aastal 373 kutsuti isa Africasse, et ta alistaks usurpaator Firmuse. 374 lõi Theodosius Pannoonias sarmaate, kes olid Doonaust üle tulnud. Sellega näitas ta end võimeka väejuhina ja võitid roomlaste lugupidamise, sest seni ei olnud ühelgi väejuhil õnnestunud sarmaate tagasi tõrjuda. 376 tegi Theodosius äkitselt oma sõjaväelisele karjäärile lõpu ning tõmbus tagasi oma valdustesse Hispaanias. Selle põhjused on keerulised; igal juhul oli asi seotud isa surmaga. Isa süüdistati riigireetmises ja ta mõisteti surma. Theodosius abiellus samal, 376
annaabi.ee 
