Jean de La Fontaine - ,,Kingsepp ja pankur" Analüüs Kuigi La Fontaine, järgides iidset valmitraditsiooni, esitas enamasti loomalugusid, on antud valmi tegelasteks siiski mitte iseloomulikud karakterid loomanahkades vaid inimesed ise. ,,Kingsepp ja pankur" räägib kahest mehest: nagu pealkirigi ütleb - elurõõmsast kingsepast ning rikkast ning rahajanulisest pankurist. Tahes näidata, kui vähe on rahal sidemeid õnnega ning et see toob ellu pigem negatiivsust kui positiivsust, iseloomustab ta pankurit tänapäeva mõistes kui närvilist, rahutut ning õnnetut meest. See eest aga kingsepp, kellel pole hinge taga sentigi, tunneb rõõmu elust endast, väljendades seda oma lauluhääle ja muretu kõneviisiga. Tundes muret enda õnnetuse üle, milleks on elu nautimise oskuse puudumine, tahab pankur sama saatust ka oma lõbusale naabrile
poliitikaelu tegelastest. Tema graafilise ajakirjanduse perioodi kulminatsiooniks sai 300-osaline Nadari Pantheon, kus kujutati litograafilise meetodiga prantsuse intelligentsi. Kuigi antud seeria ei olnud majanduslikus mõttes väga edukas, tegi see Nadarist kuulsuse. Töö Pantheonis kujutatute fotodega karikatuuride loomiseks tekitas Gaspard-Félix Tournachonis sügava huvi fotograafia vastu. See huvi sai suurema hoo, kui 1854. aasta alguses soovitas Nadari üks pankurist sõber rajada Nadaril portreefoto äri, mida ta lubas rahaliselt toetada - portreefotode valmistamist peeti tollal väga tulusaks sissetulekuallikaks. Kuna Nadar oli juba hõivatud karikaturisti tööga, veenis ta oma nooremat venda Adrieni, kes alatasa abirahast elas, et too oleks äri peaorganisaator. Kui Nadar oli kinni maksnud Adrieni fotokoolituse, mille viis läbi Gustave Le Gray, jättis noorem vend Nadari ning avas üksinda stuudio. Samal ajal võttis
Marie, kellega koos ta iga päev algkoolis käis ja Rose. Kümneaastaselt läks Paul Saint Joseph'i internaatkooli, kus ta õppis joonistamist hispaania munga Joseph Gibert'i all. 1852. aastal astus Cezanne Bourboni kolledzisse ( nüüd Mignet' kolledz ), kus ta tutvus ja sai sõbraks Emile Zolaga. Ta jäi sinna kuueks aastaks, kuigi viimased kaks aastat oli ta õpetaja. 1859. - 1861. aastani käis ta isa soovil Aix' ülikoolis juurat õppimas ning sai samal ajal joonistamistunde. Vaatamata pankurist isa vastuväidetele pühendas ta end oma kunsti arendamisele ja lahkus 1861. aastal Aix'st Pariisi. Tema otsust õhutas Zola, kes sel hetkel juba elas pealinnas. Lõpuks tema isa leppis Pauliga ning toetas tema karjääriotsust. Hiljem sai ta oma isa käest päranduseks 400 00 franki, mis vabastas ta kõigist rahamuredest. Cezanne kunstnik Pariisis kohtus Cezanne impressionist Camille Pisarroga. Alguses oli 1860-ndate keskpaigas
- Jutt röövlipealikust, kelle tütar armub õilsast soost vangi, isa on selle vastu ja lükkab vangi kaljult merre, mille peale tütar talle järele hüppab. - Haldjatütar. Eesti muistend. (Hiljem tuntud „Kalevipoja“ Salme kosimisloona). Kanamunast koorunud Salmele tulevad kosja päike kuu ja täht, Salme valib viimase. Seega läheb ta taevalootusesse elama ja paneb tähena enda poole vaatavad noormehed armuvalu tundma. - Jutt kurikuulsast pankurist, kes võrgutab tütarlapsi ja jätab nad siis maha häbisse ning kuidas ta tõmbab kuradilgi naha üle kõrvade. Lisaks eesti muistendid baltisaksa luules ( hiiumuistendid-näiteks Suurest Tõllust, Faehlmanni müüdid-Koit ja Hämarik, Kreutzwaldi ennemuistsed jutud) ja Rändava järve muistendi motiivid. 17. Kirjelda J. Hurda tegevust rahvaluule kogumisel ja publitseerimisel. Avaldas ajakirjanduses folklooriteemalisi artikleid, kutsus inimesi üles rahvaluulet jagama ja väärtustama
raudaeg. 1819 toimus selle süsteemi alusel näitus. 1836 ilmus tema sulest "Põhjamaiste muististe juht". Raamat on arheoloogia klassika, ilmus igal pool erinevates keeltes. Tähtis, et ta oma teooria pani praktikasse, teistel -eelnevatel nt antiigis- oli ainult teooria. 3. Jens-Jacob Worsaae oli abiks Thomsonile muuseumis, teda huvitas uute muististe otsimine. Käis kaevas tuttavatega uusi leide. Pankurist isa surres ei saanud enam kaevamas käia, Thomsoni juures ei saanud palka kui palus tasu, siis Thomsen solvus. Worsaae sai Taani kuningalt raha, et kaevamistel käia. Taani kuninganna Margarete oli hariduselt arheoloog/kunstiajaloolane. Taani ja Rootsi kuningad üldiselt olnud arheoloogia huvilised. Worasaae võrdlevaarheoloogia rajaja, stratigraafilise meetodi edasiarendaja. 4
Hugo, Jules Verne'i ja teiste portreede jäädvustajana ning esimese fotograafina, kes pildistas objekte õhust (aerofotograafia) kuumaõhupalli abil. Nadar töötas graafilises ajakirjanduses, kus ta lõi satiirilise pressi jaoks karikatuure ning koomikseid tuntud prantsuse kultuuri- ja poliitikaelu tegelastest, mis tegi ta väga edukaks ja kuulsaks. See tekitas tas sügava huvi fotograafia vastu. Üks pankurist sõber soovtas tal rajada l portreefoto äri(tol ajal suur sissetulekuallikas).Nadar saatis venna fotot õpma Le Gary juurde, kust ta hljem avas ise studio. Peagi Nadar lõi ise oma kodus pimiku. Pildistas teravalt täpselt, silade ja kehakeel. Esimesena kasutas VÄLKLAMPI, pildstas katakompides. Julia Cameron-briti fotograaf, kes pldistas tol aja kuulsuste stuudoportred. Ta fotograaf aastad olid lühiksesed, kuna alustas 48aastaselt, kui sa kingtuseks kaamera
annaabi.ee 
