e) Vastandprotsesside mõju seletamiseks värvipimeduse korral 25. Mida uurib biheiviorism kõige üldisemas mõttes? a) Viisakat käitumist b) Vaadeldavat käitumist c) Valetamist d) Varjatud käitumist e) Inetut käitumist 26. Milline järgnevatest EI ole üks Paul Eksmani välja pakutud kuuest baasemotsioonist? a) Õnnelikkus b) Kurbus c) Häbi d) Viha e) Üllatus 27.Milline järgnevatest EI ole üks Jaak Panksepa välja pakutud seitsmest aju emotsionaalsest süsteemist? a) Ootus/otsimine b) Viha/raev c) Häbi/eemaldumine d) Mäng/rõõm e) Paanika/eraldus 28. Dopamiinil / dopamiinergilisel süsteemil kesknärvisüsteemis on kõige vähem pistmist...? a) ...kokaiinisõltuvusega b) ...amfetamiinisõltuvusega c) ...õppimiskäitumisega d) ...Parkinsoni tõvega e) ...a ja b, mõlemad ei sobi 29. Erinevate gliiarakkude üheks arvestatavaks ülesandeks EI OLE ?
Emotsioonid lisa Teisi seisukohti ja kinnitusi põhiemotsioonide olemasolule: 17.saj keskpaigas kirjeldas René Descartes (1596-1650) oma raamatus ,,Hinge kired" kuut põhiemotsiooni: üllatus, soov, armastus, rõõm, viha ja kurbus. Kõik ülejäänud emotsioonid olid tema arvates nimetatute kombinatsioonid. Emotsiooniteooria pooldajad arvavad, et põhiemotsioonide näol on tegemist alusmehhanismidega, mis võivad ajus peidus olla ja avaldada ennast pinnal emotsioonide kujul. Jaak Panksepa (snd 1943) arvates on alust kõnelda vähemalt neljast anatoomiliselt ja keemiliselt eristuvast närviringest : hirmu-, huvi-, viha- ja seotuseringe. Üks esimesi uurijaid, kes püüdis vastata küsimusele, kas emotsioonide näoväljendused on eri kultuurides universaalsed, oli Charles Darwin (1809-1882). Kogudes andmeid oma raamatu ,,Emotsioonide väljendumine inimestel ja loomadel" (1872) tarbeks, saatis ta küsimustikud
2. Stabiilsus e α-metaomadus ja plastilisus e β-metaomadus. 3. Eysencki isiksusemudel ja tõusva retikulaarse aktivatsioonisüsteemi aktiveeritavus ekstravertsuseintrovertsuse äraseletamisel. 4. Gray Käitumusliku inhibitsiooni ja aktivatsiooni süsteemid (BIS ja BAS), paralleel Eysencki ekstravertsuse ja neurootilisusega. 5. Isiksust mõjutavad olulisemad neurotransmittersüsteemid. 6 6. Baastasandi emotsiooniringete omadused (neurokeemiat pole vaja) Panksepa järgi, sh kust me teame, et nad imetajatel sarnased on. 7. Miks on isiksuse uurimisel vaja lisada isiksuse Suure Viisiku lähenemisele afektiivse neuroteaduse lähenemine? 8. Vanemad ja uuemad ajuosad, nende roll afektiivses neuroteaduses ja isiksuse uurimisel. 9. Positiivsete ja negatiivsete emotsioonide/afektide seosed Suure Viisiku, Panksepa Super Seitsme ja Gray BIS/BAS-ga. Kuidas seostub impulsiivsus eelnimetatutega? V LOENG Millised on küsimusele vastamise etapid
Tulving, E. & Wiseman, S. (1975). Relation between recognition and recognition failure of recallable words. Bulletin of the Psychonomic Society, 6, 79-82. Warrington, E. K., & Weiskrantz, L. (1968). New method of testing long-term retention with special reference to amnesic patients. Nature, 217, 972-974. Eesti psühholooge 11 Lisa 1 Eesti psühholooge Jaak panksepp J. Panksepa peamiseks panuseks psühholoogiateaduses on aju opioidsete süsteemide osa selgitamine sotsiaalse käitumise arengus ja säilitamises, uute andmete tootmine autismi tekkepõhjuste seletamiseks, emotsioonide psühhobioloogilise originaalse teooria loomine, afektiivse neuroteaduse kui teadusdistsipliini arendamine, teadvuse ja emotsioonide vahekorra uurimine, psühhobioloogilise seletuse andmine lõbu- (sh naeru) ja mängunähtustele,
Dopamiin - Mida suurem BAS seda impuls. Kõrge BIS ja madal BAS-> depressioon. Kõrge BAS madal BIS-> antisots isiksus - ekstravertsematel inimestel on paremaks soorituseks vaja rohkem virgutust/stimulatsiooni paralleel Eysencki ekstravertsuse ja neurootilisusega- Kõrge ärevus= kõrge neur ja madal ekstraverts 5. Isiksust mõjutavad olulisemad neurotransmittersüsteemid. - limbiline süsteem, amügdala - monoamiinide närviteed, suguhormoonid - Panksepa närviringed: otsimine, raev, hirm, lust, hoolitsemine, paanika/lein, mängimine 6. Baastasandi emotsiooniringete omadused (neurokeemiat pole vaja) Panksepa järgi, sh kust me teame, et nad imetajatel sarnased on. - Emotsionaalsed tunded e afektid on loomuomased väärtushinnangud, mille kaudu elusolend saab infot ellujäämise/hakkamasaamise kohta. - Loomade abil on võimalik tundma õppida ka inimese emotsioonidega seotud ajustruktuure ning leida lahendusi
Oletatakse, et positiivsete emotsioonide töötlus leiab aset pigem aju vasakus poolkeras ja negatiivsete emotsioonide töötlus valdavalt aju paremas poolkeras. Lisaks on paljud uurijad rõhutanud aju parema poolkera erilist rolli emotsioonide kogemisel ja reguleerimisel, millest tulenevalt näiteks kalduvad inimesed emotsionaalsetele küsimustele vastates pilku vasakule pöörama. Nimeta tuntud emotsioonide uurijaid. Jaak Panksepa - Eestlane Paul Ekman Richard Davidson Charles Darwin Milline on kultuuri mõju emotsioonide väljendamisele? Rääkida võib universaalsetest emotsioonidest, mis on kõigile omased ja kultuurispetsiifilistest aspektidest. Näiteks head ja halvad uudised, suhted teiste inimestega, lühi- või pikemaajaline kodust eemal viibimine jne. Nt kui meie jaoks on hea olla paar tundi üksi kodus, siis utku eskimote jaoks Kanada-Artikas tähendab see
veehoidlast. Veeproove võeti kokku 10 korda. Proovid võeti veehoidla juures olevalt sillalt. Uuriti vee läbipaistvust, värvust, pH-d, hapniku sisaldust, hapniku küllastust, temperatuuri ja elektrijiuhtivust. Tartu-Jõgeva maantee ääres asuva Undi veehoidla uurimisel selgus, et veekogu on tugevalt eutrofeerunud, mis oli ka töö hüpoteesiks. Seda kinnitasid võetud veeproovid ja hüdrobioloogi Kristel Panksepa määratud liigiline kooslus. Vello Sulakatko arvates on järve põhiliseks reostusallikaks Lähte keskasula bioloogiline reovee puhastussüsteem. Veebruaris veeproovide võtmise ajal selgus, et järves on koht, mis talvel ei jäätu. Selle kohta ei osanud teadlased kindlat seisukohta võtta. Oli kahte moodi arvamusi: see võib olla allikas või metaaniauk. Edaspidi oleks kindlasti vaja välja selgitada, millega on tegu.
külm). Aristoteles (384-322 eKr) - «Nikomachose eetika» - Arvamus: «Inimesele kõige loomupärasem vältida tunnetes äärmusi ja leida mõistlik kesktee nende äärmuste vahel». Rene Descartes (1596 - 1650) - «Hinge kired» - Kuus põhiemotsiooni: üllatus, soov, armastus, rõõm, viha ja kurbus. Jaak Panksepa (1943 - …) Emotsiooniuurija - Anatoomiliselt ja keemiliselt eristuvad närviringed: hirmu-, huvi-, viha- ja seotuseringe. Charles Darwin (1809 - 1882) - «Emotsioonide väljendumine inimestel ja loomadel» (1872) Paul Ekman (1934 - …) - Põhiemotsioonid: hirm, kurbus, rõõm, viha, vastikus (отващение) ja üllatus (+ põlgus).