Hõbedane lainelõikeline vapitüvi meenutab, et vald asub Pihkva järve ääres. Lipp Lainelõikega horisontaalselt kaheks jaotatud lipu ülemise, rohelise laiu keskel on valge setu sõle kujutis. Alumine, valge laid on 1/3 lipu laiusest. Lipu normaalmõõtmed on 100 X 150 cm, laiuse ja pikkuse suhe 2 : 3 Mikitamäe valla sünd Petserimaa(Setomaa) jagati nelja vallarühma Irboska, Petseri, Pankjavitsa ja Lobotka. Kuna selle jaotusega ei oldud rahul, siis juba 23. maist 1922 jaotati Lobotka vald siseministri määrusega kolmeks vallaks Mikitamäe, Järvesuu ja Kulje valdadeks. Mikitamäe valla olemasolu aeg jäi lühikeseks. 16. mail 1923. aastal nimetati Mikitamäe vald Mäe vallaks. Mäe vald oli Petserimaa väikseim vald 102,5km². 1922.aasta rahvaloenduse andmeil oli Mäe vallas 3016 elanikku. Külasid oli 32. 1945
ingerlaste (Narva ja Peterburi vahel elanud soomlased) Ingeri pataljon. Ingerlaste koondamist 1. diviisi tagavarapolku oli alustatud juba veebruaris. Ingeri pataljon (hiljem polk) osales lahingutes Loode-Venemaal ja Viru rindel kuni Vabadussõja lõpuni...................................................................................................................... 8 Kevadel 1919. moodustati Lõunarindel 7. jalaväepolgu koosseisus Petserimaa elanikest Panikovitsi (Pankjavitsa) pataljon, mis nõrga lahinguvõime tõttu saadeti sügisel laiali ja mille isikkoosseis jagati teiste üksuste vahel. Mais moodustati Katsanovi ja Palkina valla elanikest vabatahtlik partisanide salk Sakala partisanide pataljoni koosseisus. Sügisel formeeriti see ümber üksikpataljoniks Katsanovi pataljoniks koos oma patareiga. Pärast Vabadussõda pataljon demobiliseeriti. Pataljon näitas end lahingutes heast küljest ja nii mõnigi sai oma teenete eest Vabadusristi
1919. aasta juulis anti brigaad Läti ülemjuhatuse alla. Märtsis 1919. loodi Eesti valitsuse ja Ingeri rahvuskomitee lepingu alusel ka ingerlaste (Narva ja Peterburi vahel elanud soomlased) Ingeri pataljon. Ingerlaste koondamist 1. diviisi tagavarapolku oli alustatud juba veebruaris. Ingeri pataljon (hiljem polk) osales lahingutes Loode-Venemaal ja Viru rindel kuni Vabadussõja lõpuni. Kevadel 1919. moodustati Lõunarindel 7. jalaväepolgu koosseisus Petserimaa elanikest Panikovitsi (Pankjavitsa) pataljon, mis nõrga lahinguvõime tõttu saadeti sügisel laiali ja mille isikkoosseis jagati teiste üksuste vahel. Mais moodustati Katsanovi ja Palkina valla elanikest vabatahtlik partisanide salk Sakala partisanide pataljoni koosseisus. Sügisel formeeriti see ümber üksikpataljoniks Katsanovi pataljoniks koos oma patareiga. Pärast Vabadussõda pataljon demobiliseeriti. Pataljon näitas end lahingutes heast küljest ja nii mõnigi sai oma teenete eest Vabadusristi
sajandi lõpul (1473) alguse saanud ja 16. sajandil mitte ainult usulise, vaid ka poliitilise ja sõjalise keskusena esile kerkinud Petseri klooster. Hiljem kujunes kloostri juurde alevik ja lõpuks linn. Uusajal kuulus Setumaa Vene keisririigi Pihkva kubermangu koosseisu. Pärast Vene keisririigi kokkuvarisemist, 1. juulil 1917. aastal saatsid Petserimaa eestlased ehk setud Eesti Maanõukogule 74 allkirjaga pöördumise, milles paluti ühendada Eestimaaga Pihkva kubermangu Petseri, Lobodka, Pankjavitsa ja Irboska vald koos Petseri linnaga. Tekkinud vaidlused ja juriidilised probleemid, samuti Vabadussõja sündmused lükkasid Maanõukogu otsustamise korduvalt edasi. Alles 4. juunil 1919. aastal Asutava Kogu poolt vastuvõetud Eesti Vabariigi ajutine põhiseadus kuulutas Setumaa Eesti Vabariigi koosseisu. Setumaa põhjal moodustati Petseri maakond. Alates 1930. aastatest kujunes Eesti riigi ametlikuks poliitikaks Setumaa kui piiriala kohalike eripärade kaotamine ja aktiivne eestistamine
valdade elujõule, vallareform 1939: 20. sajandi alguseks oli Eesti Vabariigi territooriumil 366 valda (v. a Petserimaa, Valgamaa ja Narva-tagused alad). 1920. aastal otsustati luua Narva jõe taga kolm uut valda: Naroova (Narva), Kose (Piiri) ja Skarjatina (Raja). Seoses Petseri maakonna loomisega lisandus neli suurt valda, mis kaks aastat hiljem tükeldati nii, et moodustus üksteist valda: Irboska (Linnuse), Järvesuu, Kulje (Kalda), Laura (Lõuna), Mikitamäe (Mäe), Obinitsa (Meremäe), Pankjavitsa (Roodva), Petseri, Satserinna (Saatse), Senno ja Vilo. Valdade ühendamised, lahutamised, ümbernimetamised ja piirimuutused toimusid läbi kogu omariiklusaja. Üldtendentsiks oli valdade arvu aeglane vähenemine - Kui 1921. aastal oli Eestis 387 valda siis 1938. aastal oli 365. Põhjuseks oli valdade väiksus, mis tegi vallavalitsuste ees seisvate probleemide lahendamise ebaefektiivseks. Alla 1000 elanikuga vallad olid elujõuetud (1922. aastal oli 66). 1939
Seejärel suurendati laagrite arvu kümneni. Järgneva aasta jooksul kuulus lühemat või pikemat aega võrgustikku kokku 20 erinevat töö- või harulaagrit: Vaivara kaks laagrit (üks raudteejaama ning teine õlitehase lähedal), Klooga, Narva-Ost, Hungerburg (Narva-Jõesuu), Soski (Vasknarva v), Auvere, Kerstova / Putki (Viru maakond, Kose v), Ereda (töökomandoga Kohtlas), Jõhvi, Kuremäe, Kunda, Kiviõli, Viivikonna I ja II laager, Pankjavitsa (Petserimaal), Petseri (Kagu-Eesti), Ülenurme (Tartu maakond), Kudupe (Kirde-Lätis), Goldfields (Kohtla õlitööstus). Laagrite suurus ja tegutsemisperiood olid väga erinevad, jäädes vahemikku mõnekümnest kuni mitme tuhande kinnipeetavani ning tegutsedes mõnest nädalast kuni aastani. Vaivara laagri kõrval olid olulisemad Kiviõli, Ereda ja Kooga laagrid. Vangid rakendati enamasti tööle põlevkivitööstuses. Erandi moodustasid
Võmmorski ja Rääptsova vahel), Moložvat (Mustoja; koos Pattina veehoidlaga 6,5 km) ning Kuuleski oja – Kulje lahte (2 km). Piir lõikab Pabra (1,35 km) ja Vaniku paisjärve (0,55 km pikkuse joonena). Eesti poolel on kagupiiriäärsed vallad Võrumaal Misso, Vastseliina ja Meremäe (kokku 31 piiriküla) ning Põlvamaal Värska (18 piiriga külgnevat küla). Venemaa poolel külgnevad piiriga Pihkva oblasti Petseri rajooni Laura, Pankjavitsa, Petseri, Krupi ja Kulje külanõukogu, Eesti piiri lähedal (2 km) asub Petseri linn. Petseri lähedal ületavad piiri Valga poolt (tolli teeninduskoht Võrus) ja Tartu poolt (piiri- ja tollijaam Oraval, 2011. aasta sügisest üleviimisel uude Koidula tolli- ja piiripnkti) Petseri raudteesõlme kaudu Pihkvasse suunduvad raudteeliinid. Riia–Pihkva maanteel on ajakohane Luhamaa-Sumilkino tolli- ja piiripunkt,
annaabi.ee 
