välisvaluuta reservid. Kui reserv suureneb, siis võib lasta ringlusesse vastava hulga kohalikku raha. Kui reserv väheneb, siis tõmbab emiteerija raha ringlusest ära. 8. Millised on keskpanga funktsioonid? 7 tk. -raha emissioon ja valuutareservi hoidmine -riigi kulla- ja valuutareservi hoidmine -järelvalve kommertspankade majandustegevuse üle -kommertspankade kohustuslike ja teiste reservide hoidmine -kommertspankadele laenu andmine -pankadevahelised tasaarveldused -riikliku raha- ja panganduspoliitika teostamine -valitsuse laenude organiseerimine 9. Raha loomine on: -raha trükkimine keskpangas -raha kujundamine kaskpangas -majanduses ringleva raha hulga suurendamine kommertspankade kaudu-õige vastus -raha pakkumise suurendamine keskpanga laenude kaudu 10. Mida näitab kohustuslik reservimäär? Kohustuslik reservimäär näitab kommertspankade kohustust hoida Keskpangas kindlat % kogust raha (suhtes hoiustega). 11
· Pankade kasumlikkuse hindamisel vaadeldakse konkreetse panga erinevate perioodide tulemusi. Peamised tuluallikad: Peamiseks tuluallikaks on intressitulud, Teiseks oluliseks tuluallikaks on pangateenuste tasud Kolmas tuluallikas on intressid ja dividendid investeeringutelt · Pankade peamised kuluallikad on: intressikulud ja administratiivkulud ( ehk juhtimis- ja halduskulud). Panga teenused: 1. Finantsteenused 2. Pankadevahelised teenused 3. Nõustamine PANGATEENUSED: 1. arveldused 2. hoiustamine 3. laenamine 4. muud teenused HOIUSTAMINE: Nõudmiseni hoius Tähtajaline hoius Kasutushoius Muud sihtotstarbelised hoiused LAENUD: 1. Tagatise järgi hüpoteegiga tagatud käsipandiga tagatud registerpandiga tagatud käenduse ja garantiiga tagatud laen repo vormis, st ostu- tagasimüügi tehingu vormis 2. Kasutusala järgi tarbijakrediit krediitkaardid arvelduskrediit
Mündi puhul peavad eristuma riik ja aastaarv. 2) Kõik ülejäänud maksevahendid, mida aktsepteeritakse kuuluvad teise rühma. II rühma maksevahendid erinevad üksteisest likviidsuse poolest. Likviidsus tähendab seda, kui kiiresti ja ilma täiendavate kuludeta saab mingit vara rahaks vahetada. 3) Pangaraha – ei eksisteeri füüsilisel kujul. Pangaraha toimib pankade vahelistes arveldustes. Pankadevahelised arveldused toimuvad läbi kliiringkeskuse (tasaarvelduse).Pangal on valitsuses omad kontod ja päeva lõpus kui kontosid suletakse, siis selgitatakse välja, kes kellele võlgu on. Raha põhifunktsioonid: 1) Raha kui maksevahend. Seisneb selles, et raha võib vahetada kõigi teiste kaupade vastu suhtes, mis sõltub raha ostujõust ja kaupade hindadest. 2) Raha kui väärtusemõõt. Raha on ühismõõduks kaupade väärtuse
jaoks. Teiselt poolt, kuigi eurovaluuta üle pole spetsiifilist kontrolli, peavad pangad ometi olema maksevõimelised ning eurovaluuta varad ja kohustused on osa üldistest varadest ja kohustustest. Eurovaluuta turu suurust on küllalt raske määrata. Osalt sõltub see sellest, kas vaadeldakse turu kogu- või puhassuurust (gross or net). Viimase puhul on vaatlusest elimineeritud pankadevahelised. 40) Vahetuskurss on ühe riigi valuuta hind väljendatuna mingi teise riigi valuutas. Sõltuvalt erinevatest lähenemisaspektidest kujunevad erinevad vahetuskursi klassifikatsioonid. 1. Administreerimise tase · ujuv ehk paindlik vahetuskurss (ujukurss) kujuneb vastavalt valuutade nõudmisele ja pakkumisele valuutaturul; · fikseeritud vahetuskursi (püsikurss) puhul määrab riigi keskpank kodu- ja
Likviidsust jaotatakse kaheks tasandiks: 1. Esmane likviidsus, kuhu kuulub kassas olev sularaha ning pangale kuuluvatel kontodel olev ülekande raha. 1. Teisene ehk sekundaarne likviidsus, mis on kõik panga varad, mida on võimalik muuta rahaks a. Minimaalse ajakuluga a. Minimaalsete tehingukuludega a. Minimaalse väärtuse ehk kapitali kaotusega Teise rühma kuuluvad näiteks erinevad klientide ja pankadevahelised laenud, lühiajalised väärtpaberid, valitsuse ja keskpanga võlakohustused jms. Likviidsete varade puhul toimib lühiajalise tehingu tingimus ehk aastane piir. Pankades defineeritakse likviidset vara ka sellisena, et seda on võimalik rahaks vahetada vajadusel ühe kuu jooksul. Likviidsuse juhtimisel lähtutakse kolmest peamisest kriteeriumist: 1. Raha ajaväärtus - kui lähtuda firma likviidsuse hindamisest ning seada
JUHTIMISE konkurentsi SÜSTEEM KLIENDID Vajavad Haritud klient Risk finantsteenuseid on tundlikum Tolerance pangainfo suhtes 20 PANGATEENUSED Finantsteenused Pankadevahelised Nõuanded klientidele tehingud PANGATEENUSED HOIUSTAMINE LAENAMINE ARVELDUSED MUUD TEENUSED HOIUSTAMINE Nõudmiseni hoius: kontol oleva summa piires ülekanded, sularaha väljavõtmine. 21 Tähtajaline hoius: pikemaajaliseks rahasummade hoiustamiseks, kehtestatud summa
nendega märkimisväärselt teenida. 30 Rahaturutehingutele spetsialseerunud pankade tegevuse järgi kujuneb välja ka pankadevahelise rahaturu intressimäär, mida väiksematel pankadel jääb üle ainult aktsepteerida. Sisuliselt on see täiesti riskivaba intressimäär, sest laenu antakse vaid täiesti usaldusväärsetele pankadele. Pankadevaheline rahaturg on olemas kõigis arenenud pangasüsteemiga riikides, Eestis said pankadevahelised tehingud hoo sisse 1993. aasta sügisel. Viimastel aastakümnetel on kiiresti arenenud ka rahvusvaheline rahaturg, kus osaleb ligi 1500 panka enam kui 50 riigist. Tähtsaim valuuta rahvusvahelistel pankadevahelisel rahaturul on USD, EUR, CHF, aga ka Jaapani jeen. Turu keskuseks on London. Pankadevaheliste laenude puhul tuleb selgitada ka selliseid mõisteid nagu EURIBOR (on igal pangapäeval arvestatav eurotsooni pankadevahelise rahaturu intress), LIBOR, HELIBOR, TALIBOR jne
annaabi.ee 
