Majandusaasta aruanne 1 kord aastas 30-ndaks juuniks. 7 3. RAHALISTE VAHENDITE ARVESTUS 3.1. Pangakontod ja nende arvestus Üldjuhul teostatakse kõik rahalised operatsioonid pankade arvelduskontode kaudu, mis toimuvad Swedbanki (Hansapank AS) ja SEB Pank AS-i vahendusel. Arvelduskontodel olevate rahaliste vahendite arvestust peetakse pankade, arvelduskontode ja valuutade lõikes. Pangaoperatsioonid kajastatakse panga väljavõtete ja algdokumentide alusel vastavates registrites. Panga väljavõtete järgi sisestatakse raamatupidamisprogrammi "HansaWorld" kõik laekumised ja tasumised. Maksekorraldusele panka ja kassasse kirjutab alla juhataja. Iga tasumise juures peab olema juhataja kinnitatud ostuarve või vastav makset tõendav dokument. Rahakontod hinnatakse ümber bilansipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursiga.
· sularaha nõuetekohase arvestuse, hoidmise ja jääkide vastavuse eest raamatupidamses vastutaja; · korraliste sularaha inventuuride läbiviimise kord; · kontode kasutamine pearaamatus; · aruanded [1 : 108-109]. 6.1.1.2 Arvestus arvelduskontodel Arvelduskontodel olevate rahaliste vahendite arvestust peetakse pankade, arvedluskontode ja valuutade lõikes. Operatsioonide teostamiseks kasutatakse pankade jaoks üldkehtivaid dokumente. Pangaoperatsioonid kajastatakse panga väljavõtete ja algdokumentide alusel vastavates registrites [7 : 18]. Raamatupidamise sise-eeskirjades määratakse arvestuse tingimused arvelduskontodel järgmiselt: · arvelduskontode liigitus (sh ka välisvaluuta kontod); · arvelduskontodel tehingute sooritamine, liikumiste jälgimine toimub läbi internetipanga; · arvelduskontodel tehingute sooritamise (ülekannete tegemise) eest vastutavad isikud;
kategooria fonde kasutada rahaasendajates nagu riigi võlakirjades. Riigi võlakirjade intress on üliväike ning üleminek praeguselt süsteemilt intressivaba panganduse süsteemile ei too endaga kaasa tõsiseid probleeme. Hoiuste selle kategooria üleliigsest likviidsusest saab anda ka lühiajalisi pankadevahelisi laene. (Ahmad 1980:50) Intressivaba pangandusstruktuuri pildi põhjal võib selgelt näha selle majanduslikku elujõulisust ja võimalikkust. Käesolevaga võime kindlad olla, et pangaoperatsioonid võivad intressivabas süsteemis olla sama sujuvad ja tulusad kui praeguses süsteemis. 2.3. Mõned praktilised probleemid islami stiilis panganduses Pärast panganduse üleüldise struktuuri üle arutlemist, vaatleme täpsemalt mõningaid praktilisi probleeme. 2.3.1. Lühiajaline krediit Intressivaba panganduses on lahendamata küsimuseks lühiajalised laenud. Pankade tegevuse oluliseks osaks on lühiajaliste laenude või arvelduskrediidi andmine. Mõnikord antakse neid
Väärtpaberite emissioon on nende välja- ·maksekorraldused ·tsekid ·elektroonilised maksed; 2)keerulisemad laskmine väljaandja otsuse alusel. Em. on kinnised ja lahtised. pank võib oodatud rahasummast ilma jääda; 3)neg. pangaoperatsioonid ja tehingud: ·valuuta- ja rahaturutehingud korrspondendtkonto saldo e. overdrafti risk- päeva jooksul võib saldo Kuldesd käerauad- aktsiate väljaandmine väljavalitud grupile. Em. ·väärtpaberitehingud ·invest. vahendam. ·tuletislepingud. minna miinustesse. Makset teost. ei saa; 4)süsteemirisk- tuleneb algab em.prospekti väljatöötamisega. Em. prospekti ül. on tutvustada
infotöötlejate vajaduse tootmises. Robotite, programmeeritavate kontrollerite, mootorite, tuletõrje-, valve-, ja muude automaatsete arvutiga juhitavate süsteemide kasutusele võtt tööstuses ja tootmises tingis analoogselt arvutivõrkudega juhtimisvõrkude kasutusele võtu. Arvuti kasutus kontoritööl on jäänud samaks. Kasutatakse tekstitöötlus-, tabeltöötlus-, andmetöötlus-, kujundus- masinprojekteerimisprogramme; Internet info otsimine, edastamine, pangaoperatsioonid, jne. Kutsetöös trenasöörid; reklaamid; teabe- ja tehniliste teenuste pakkujad kasutavad andmebaase. 6.3 Arvutid tavaelus Infotehnoloogia vahendeid kasutatakse tavaelus teenuste tarbimisel. Ühendades Internet rahaga, luues nii elektroonse ehk digitaalraha, vastasel korral ei saa Interneti vahendusel sooritada rahalisi tehinguid. Pankades (kus on hulgal inimestel ja asutustel arveldusarves) toimub raha liigutamine ühelt arvelt teisele või mõnikord ka selle sularahas väljamaksmist.
Raamatupidajad jt. töötajad kellel on allakirjutamisõigus ei tohi olla kassapidajad. Suuremas ettevõttes raamatupidajad ja kassapidajad ei tohi olla ühes isikus. Pangast saab tehinguid teha ettevõtte poolt määratud isik. 13. Pankades hoitava raha arvestus. Arvelduskontol olevate rahaliste vahendite arvestust peetakse pankade ja arvelduskontode lõikes. Pangaoperatsioonide teostamisel kasutatakse pankade jaoks üldkehtivaid dokumente (paberkandjad, elektroonilised). Pangaoperatsioonid kajastatakse panga väljavõtete ja algdokumentide alusel vastavates registrites. Valuutakontode jäägid arvestatakse raamatupidamises EEK-idesse ümberhinnatult bilansi kuupäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi järgi. Valuutakursi muutused kantakse fin kulude või fin tulude kontole. Jooksvalt hinnatakse välisvaluuta liikumine ümber liikumise kuupäeval kehtiva EP valuutakursi järgi.
annaabi.ee 
