Vaesust ei saa vähendada või kõrvaldada. Võimalik on vähendada vaesuse põhjusi (7). Aga selleks, et vähendada vaesuse põhjusi tuleb palju muuta ja tuleb leida probleemidele lahendusi ja küsimustele vastuseid. Riik peab hakkama tegutsema ja toetama inimesi, kellel tõesti abi vaja oleks. Ma arvan, et see pole inimeste süü, et nad on vaesed vaid vaesus on ühiskondlik probleem. Süüdistatakse Ameerika riiki, sest neil oli pangakriis ja see jõudis kiiresti ka Euroopasse ning tegi laastamistööd nii Aasias kui ka Venemaal (8). Aga ei saa kedagi süüdistada, vaid tuleb olla sihikindel ja raskel ajal tuleb kokku hoida. Eesti peamiseks vaesuse põhjuseks ongi majaduskriis, mis võttis paljudel inimestelt võimaluse elada normaalselt. KASUTATUD ALLIKAD 1. http://www.naistemaailm.ee/index.php?module=article&id=7188 2. http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/vaesus-tekitab-vaesust.d?id=8669307 3. http://statistikaamet
Basel III on globaalne panga kapitali adekvaatsuse, stressi testimise ja turu likviidsuse vabatahtlik regulatiivne raamistik. See jõustus 2011 aastal. Kolmas Baseli kokkulepe tehti, et parandada 2008. aastal panganduskriisi tõttu tekkinud puudujääke. Selle eesmärk on tugevdada panga kapitalinõuded panga likviidsust suurendades ning panga finantsvõimendust vähendades 27. 1907.a. pangakriis USA-s. 1907. aasta pangakriis oli USA finantskriis, mis kestis 3 nädlar kui New Yorgi stock Exchange kukkus peaaegu 50% from its peak eelmisel aastal. Tekkis paanika, sest see juhtus majandus recessioni ajal ning there were runs on paljude pankade ja fondidega. Kui paljud kohalikud panga ja ärid hakkasid terves riigis pankroti kuulutama tekkis üleriigiline paanika. Põhilisteks kriisi tekkimise põhjusteks oli paljude New Yorgi pankade poolne turu likviidsuse
iseloomustasid demokraatlik riigivalitsemine, homogeenne elanikkond, helde sotsiaalhooldussüsteem, rahvusliku rikkuse ümberjaotamine kõikide ühiskonnagruppide vahel ja mis peamine, äärmiselt kõrge elustandard.(Eesti Suursaatkond 2007) Veel kümmekond aastat tagasi seisis Rootsi Sveitsi järel SKP inimese kohta suhtarvu järgi maailmas teisel kohal, siis aga pöördus majanduslikku allakäiku, mida iseloomustasid pangakriis, kõrge inflatsioon, suur eelarvedefitsiit ja kasvav tööpuudus. (Eesti Suursaatkond 2007) 2005. aasta juuni seisuga oli Rootsi SKP jooksevhindades 677 miljardit SEKi, 2004. aasta samal perioodil 621 miljardit SEKi. (Eesti Suursaatkond 2005) 7 2.1. Hinnaindeksid: Tarbija hinna Impordi hinna Ekspordi hinna Tootja hinna
demokraatlik riigivalitsemine, homogeenne elanikkond, helde sotsiaalhooldussüsteem, rahvusliku rikkuse ümberjaotamine kõikide ühiskonnagruppide vahel ja mis peamine, äärmiselt kõrge elustandard. Veel kümmekond aastat tagasi seisis Rootsi Sveitsi järel SKP inimese kohta suhtarvu järgi maailmas teisel kohal, siis aga pöördus majanduslikku allakäiku, mida iseloomustasid pangakriis, kõrge inflatsioon, suur eelarvedefitsiit ja kasvav tööpuudus. 2005. aasta juuni seisuga oli Rootsi SKP jooksevhindades 677 miljardit SEKi, 2004. aasta samal perioodil 621 miljardit SEKi. RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID Rootsi osalus rahvusvahelistes organisatsioonides: AfDB, AsDB, Austraalia Grupp, BIS, CCC, CERN, EAPC, EBRD, EFTAECE, EIB, EL, EN, ESA, FAO, G6, G7, G10, IADB, IAEA, IBRD, ICAO, ICFTU, ICRM, IDA, IEA, IFAD, IFC,
Eraettevõtte kontroll muutus kohustuslikuks alles 2010. Suureks tõukeks oli see, et suur osa Eesti ettevõtetest on väliskapitalil põhinevad ja välismaistes emaettevõttetes oli see juba rakendatud. 2000 aastat võib pidada kontrolli alguseks. Areng oli aeglane, sest puudus eestikeelne juhendmaterjal ja küllalt tugevalt oli välja kujunenud arvamus, et lisakontrolli ei ole vaja, peale turu, kes selekteerib välja praagi. 1992-93 tekkis esimene pangakriis Eestis, sest ka pangasektoris puudus kontroll. 11 kommertpanka, (millest 3 olid suured) läks pankrotti. See aga näitas, et rahanduses on midagi valesti ja see võib viia ka riigi pankrotti. Seega veenduti üha enam, et vaja on auditit. Esimesed audit, mis läbi viidi, olid väliskontrollid. Siseauditi eesmärgid: · vastutab selle eest, et avastada ettevõtteid ohustavaid riske · teavitada neist omanikke ja juhtkonda ning
Uue panga koguaktivatest tagatud osa(65%) koondati VEB fondi. VEB fondi koondati ka ühendatud pankade omanike nõuded ning kõikidele võlausaldajatele väljastatakse VEB fondi sertifikaadid. Tartu Kommertspank sundlikvideeriti kuna saadi teada, et TKP ei suuda kreeditoride nõudeid rahuldada. Kuna Eesti pank ja Valitsus tegutsesid väga kiiresti selles kriisiolukorras, siis suudeti vältida olukorda, kus suure osa hoiustajatest oleks soovinud oma raha pankadest välja võtta. Samas oli pangakriis signaaliks kogu ettevõtlustegevusele, et finantsstrateegia tuleb kohandada vastavalt turumajanduse nõuetele. Pankade tegevus muutus varasema spekulatiivse tegevuse asemel ettevaatlikumaks ja konservatiivsemaks tegevuseks. Hakatakse analüüsima riske, hakatakse nõudma laenutagatisi, uurima laenutaotlejate usaldusväärsust jne. Tänu uuenenenud tegevustele suurenevad pankade varad ning karmistunud krediidipoliitika piirab laenumahtusid.
ja 1930.ndate aastate II poolel. Taanis ja Rootsis SKP kasvas 1919-39 1,8 kordseks. Norras 2 kordseks ja Soomes 2,5 kordseks. Töötuse probleem jäi põsima (15- 20 % tööjõust) Maailma majandusareng ja mõju Põhjamaadele 1920. aastate alguses I MS järel majanduslangus rahvusvahelisel turul 1921 ja puudusid tõhusad depressiooniprogrammid. Põhjamaades 1921 drastiline hinnalangus (Taanis ja Rootsis 40%, Norras veelgi rohkem), mh suurtööstus (viiendik tööjõust) ja pangakriis, kuna tööandjad alandavad palku, tulemuseks keerulised konfliktid tööturul: streigid ja töösulud. Deflatsioon ehk riiklik säästupoliitika raskendas kõige rohkem vaesemate elu ja üldise olukorra halvenemine. Põhjamaade majandus 1920.aastate kriisist tõusu kaudu uue kriisini Vaidluste tuumik: tööandjate jaoks oluline vaba ja individuaalne lepinguõigus. (Organiseeritud) töölised apelleerisid omavahelisele solidaarsusele ja taotlesid kollektiivlepinguid (läbimurre
annaabi.ee 
