rahuleping koostamisel Venele kaotat sõjas Vene-Jaap vahel (1906). Haagi Rahvusvahelise Arbitraazitribunali üks loojatest ja selle alaline liige. Martens veenis kõrgpoliitikuid Euroopa ühinemise otstarbekuses - E ühinemine saab alguse riikidevaheliste suhete rangemast õiguslikust reguleerimisest ja Eur-s rahu kindlustamisest. J. Krossil 1984 a romaan: "Professor Martensi ärasõit", Martens valiti Pärnu aukod. Euroopa kahe maailmasõja vahel Paneuroopa liikumine : Richard Codenhove-Kallergi kui suur eurooplane (1894-72), päritolu krahv. 1923 Paneuroopa; 1964 Euroopa taasühendamine; 1971 Suurvõim Euroopa. Aastatel 1923-1972 Paneuroopa liikumise eluaegne juht. 1926 Viinis Paneuroopa I kongressil 2000 osavõtjat, Eesti astus liikmeks 1929. asutajaliikmeid 102 Ühingu esimees rahv õiguse prof Ants Piip. Codenhove.-Kallergi lootis Euroopa Föderatsioonist 3 eelist: 1. uut poliitikat, mis parandaks Saksa-Prantsuse ning Itaalia-Austria suhteid
Riigi väärtus pole suurem, kui tema teene inimesele: sel määral, kui ta aitab areneda inimest, on ta hea – niipea kui ta takistab inimese arengut, on ta halb. Nii võib riik olla inimsõbraks või inimvaenlaseks: seejärel, kas ta inimese vabadust, julgeolu ja arengut soodustab või takistab. Riik pole ei elusolend, ei organism ega organ. Ta on masin, mehhanism, tööriist inimesele võitluses kaose ja anarhia vastu.“ Eeltoodu on väljavõte Paneuroopa-liikumise ühe juhi krahv R. N. Coudenhove-Kalergi 1937. aastal ilmunud riigi ja õiguse rolli käsitleva teose „Totaalne riik – totaalne inimene“ algusest. (R. N. Coudenhove- Kalergi. Totaalne riik – totaalne inimene. Kirjastus „Perioodika“ . Loomingu Raamatukogu 1988 nr 39, lk 8.) Avaldatuna Eestis eesti keeles esialgselt kahes trükis 1938. ja 1940. aastal Joakim Puhk`i poolt kirjutatud
Tallinn 2001; 3) Laffranque,J. EL ja EÜ institutsioonid ja õigus. Sisekaitseakadeemia. Tallinn 1999; 4) Euroopa Liit. Amsterdami leping. Konsolideeritud lepingud. Eesti õigustõlke keskus. Tallinn 1998; EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONID JA ÕIGUS 1 AP Piirivalvekolledz 2007 1. Kuidas EL alguse sai. Lepingud Ühinenud Euroopa idee 1767 Jacob Heinrich von Lilienfeld 19 saj lõpp, Friedrich Martens Richard Coudenhove-Kalerg 1923 Paneuroopa liikumine; Briand- Kellogi pakt 1925; 1929 Aristide Briand; Olgem eestlased aga saagem ka Eurooplasteks! EUROOPA LIIDU LOOMINE 9 mai 1950.a esitab Robert Schuman deklaratsiooni, millega tehti ettepanek asutada Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ); 18 aprill 1951.a kirjutati alla Pariisi kokkulepe; 1957.a kirjutati alla Rooma lepingutele: - Euroopa Majandusühendus (EMÜ) - Euroopa Aatomienergiaühendus (EURATOM) EUROOPA LIIDU LOOMINE
Pärnust pärit, Venemaa välisministeeriumis salanõunikuna töötanud Friedrich Martens (kellest Jaan Kross on kirjutanud romaani ,,Professor Martensi ärasõit") oli samuti üks neist, kes pidas vajalikuks Euroopa ühendamist rahu tagamise eesmärgil. 1889 loodi Panameerika Liit (Ameerika riikide organisatsioon). Kahe maailmasõja vahel tegutsenud ühiskonnategelastest oli tuntuim Euroopa ühendamise idee pooldaja Richard Coudenhove-Kalergi, kelle asutatud Paneuroopa Liidust sai arvestatav alus ühtse Euroopa loomiseks. Ta tahtis parandada Saksamaa ja Prantsusmaa ning Itaalia ja Austria suhteid, soovis riikide rahvuslikku koostööd föderatiivse Sveitsi ja USA eeskujul. Ei toetanud ühist konstitutsiooni, keelt, valitsust. Ta lootis ka ühinemise majanduslikku kasu ja bolsevistliku Venemaaga oponeerivat jõudu. EUROOPA ÜHENDUSTE IDEE JA TEKKIMINE Sõjast sõjani Pärast I maailmasõda lagunesid Saksa keisririik, Austria-Ungari monarhia, Türgi ja Tsaari-
Pärnust pärit, Venemaa välisministeeriumis salanõunikuna töötanud Friedrich Martens (kellest Jaan Kross on kirjutanud romaani ,,Professor Martensi ärasõit") oli samuti üks neist, kes pidas vajalikuks Euroopa ühendamist rahu tagamise eesmärgil. 1889 loodi Panameerika Liit (Ameerika riikide organisatsioon). Kahe maailmasõja vahel tegutsenud ühiskonnategelastest oli tuntuim Euroopa ühendamise idee pooldaja Richard Coudenhove-Kalergi, kelle asutatud Paneuroopa Liidust sai arvestatav alus ühtse Euroopa loomiseks. Ta tahtis parandada Saksamaa ja Prantsusmaa ning Itaalia ja Austria suhteid, soovis riikide rahvuslikku koostööd föderatiivse Sveitsi ja USA eeskujul. Ei toetanud ühist konstitutsiooni, keelt, valitsust. Ta lootis ka ühinemise majanduslikku kasu ja bolsevistliku Venemaaga oponeerivat jõudu. EUROOPA ÜHENDUSTE IDEE JA TEKKIMINE Sõjast sõjani
sajandil kiirenes sidepidamine ja riikide sõltuvus üksteisest suurenes. Pärnust pärit, Venemaa välisministeeriumis salanõunikuna töötanud Friedrich Martens oli samuti üks neist, kes pidas vajalikuks Euroopa ühendamist rahu tagamise eesmärgil. 1889 loodi Panameerika Liit (Ameerika riikide organisatsioon). Kahe maailmasõja vahel tegutsenud ühiskonnategelastest oli tuntuim Euroopa ühendamise idee pooldaja Richard Coudenhove-Kalergi, kelle asutatud Paneuroopa Liidust sai arvestatav alus ühtse Euroopa loomiseks. Ta tahtis parandada Saksamaa ja Prantsusmaa ning Itaalia ja Austria suhteid, soovis riikide rahvuslikku koostööd föderatiivse Sveitsi ja USA eeskujul. Ei toetanud ühist konstitutsiooni, keelt, valitsust. Ta lootis ka ühinemise majanduslikku kasu ja bolsevistliku Venemaaga oponeerivat jõudu. EUROOPA ÜHENDUSTE IDEE JA TEKKIMINE Pärast I ms lagunesid Saksa keisririik, Austria-Ungari monarhia, Türgi ja Tsaari-Venemaa, vana Euroopa
Riik on abinõu, mitte eesmärk. Riigi väärtus pole suurem, kui tema teene inimesele: sel määral, kui ta aitab areneda inimest, on ta hea niipea kui ta takistab inimese arengut, on ta halb. Nii võib riik olla inimsõbraks või inimvaenlaseks: seejärel, kas ta inimese vabadust, julgeolu ja arengut soodustab või takistab. Riik pole ei elusolend, ei organism ega organ. Ta on masin, mehhanism, tööriist inimesele võitluses kaose ja anarhia vastu." Eeltoodu on väljavõte Paneuroopa-liikumise ühe juhi krahv R. N. Coudenhove-Kalergi 1937. aastal ilmunud riigi ja õiguse rolli käsitleva teose ,,Totaalne riik totaalne inimene" algusest. (R. N. Coudenhove-Kalergi. Totaalne riik totaalne inimene. Kirjastus ,,Perioodika" . Loomingu Raamatukogu 1988 nr 39, lk 8.) Avaldatuna Eestis eesti keeles esialgselt kahes trükis 1938. ja 1940. aastal Joakim Puhk`i poolt kirjutatud saatesõnadega, kui Eesti oli
annaabi.ee 
