jalatseid suitsetatud põdra-, põhjapõdra- ja hobuse säärenahast , millel on karvad väljapoole, aga saapatald lõigati välja põhjapõdra laubanahast. 20. saj. alguses hakati riietust valmistama ostetud kangast. Naiste riietusest kaunistati rikkalikult kleidi alumist äärt, kaelust klaaspärlitega, värvikangastega ning nelinurksete tinapannaldega (selliseid pandlaid naised tegid ise). Handi naised kandsid palju vask- ja hõbesõrmuseid, samuti klaaspärlikaunistusi: kaeluseid, igasugused rinna- ja patsikaunistusi. Patsidesse punuti nelinurksete nahatükikestega kaunistatud pael. Nahatükikestele on õmmeldud vasknööbid. Naised ühendasid patsid paksu vaskketiga, millele riputati sõrmuseid, kellukesi ja helmeid. Jahindus ja kalastus Suuremale osale hantidest oli iseloomulik majapidamise tüüp, kus ühendati
Üsna sageli esineb mõõku, mille teramik on pidemeosadest tunduvalt vanem, see tuleneb sellest, et muinasajal oli kombeks surnud sõjamehele tema relvad hauda kaasa panna. Mõõgatuped tehti enamasti puust või nahast, seetõttu polegi need tänaseni säilinud, küll aga on leitud pronksist ja ka rauast mõõgatupeotsikuid. Pronksist eksemplarid olid kaunistatud ornamentidega. Mõõka kanti vasakul küljel vöö küljes. Eestist pole mõõgavöösid leitud, kuid pronksist ja rauast pandlaid, vöövahelülisid ning vööd kaunistanud naastukesi on leitud. Mõõka on peetud eeskätt pealiku või üliku relvaks, nagu viitavad kalmetest leitud relvad. Muinasaja lõpusajandite leidudes on odaotste ja mõõkade suhe üks kolmele, odaotste kasuks. Mõõk kuulus kindlasti 12.-13. sajandi vahetusel vähemalt ratsasõdalase relvastusse. Üks muinasajal laialt levinud relv oli sõjanuga. Pikkuselt oli see umbes 50-60 cm pikkune, sarnanedes tavalisele noale
sobiks mängida nii golfi kui ka põetada haigeid. Kas maailm oli tõesti valmis kandma kleite, millest seni oli valmistatud meeste pesu? Jah, sest Chaneli oskus lihtsust ja luksust kombineerida oli hämmastav: ta kasutas hästilangevat ja kerget trikotaazi, sobitades seda pitsi ja siidist kantidega. Inspiratsiooni ammutas noor disainer elust enesest - kirgliku ratsutajana võis tema rõivastel näha ratsutamisvarustusest inspireeritud pandlaid ja vöid; tema esimeste kudumite, pluuside ja kleitide põhilõige on aga näpatud meeste polosärgilt. Kõigest viis aastat pärast Coco tähelennu algust kinnitas moeajakiri Harpers Bazaar, et need, kel pole kapis kas või üht Chaneli rõivaeset, on lootusetult moest maha jäänud. 1920. aastatel töötas Coco alluvuses üle 2000 naise, ja kõik, kes suutsid seda endale vähegi lubada, kandsid Chaneli. Haute couture
vaibana moodustades nn. eoslava. Peamised tunnused: Pannal. Väike külgmine väljakasv seeneniidil vaheseina kohal, tekib peamiselt sugulise paljunemise käigus seoses tuumaprotsessidega. Parentosoom e. poorimüts. Eoskand e. basiid. Pandla raku moodustumine: A. Paaristuumne hüüf, nool näitab hüüfi tipu kasvu suunda. B. Pannal kasvab taha poole, tuumad jagunevad sünkroonselt. C. Valmis pannal. Kõik seened, kes moodustavad pandlaid on kandseened aga kõik kandseened ei moodusta pandlaid. Mitmekesisus: Kasvuvorm: pärmidest seeneniidistikuni. Kasvukoht: vees maapinnal. Levik: troopikast arktiliste regioonideni. 6. Hõimkond kottseened: Valdavalt hästi arenenud hulkrakse seeneniidistikuga seened; Seeneniidid suurema osa elutsüklist haploidsed, kaasa arvatud viljakeha (oluline erinevus kandseentest!); Paljudel esindajatel tuntud pärmistaadium pungrakkudena;
Helmed olid erinevat kuju (nt. ümmargused, kandilised, hulknurksed) ja värvi (punased, kollased, mustad, rohelised). 16 ja 17 sajandile ja Eesti ala matustele (rahvakultuurile) iseloomulikult leidus mitmeid erinevaid sõlgi. Peamiselt esines vitssõlg ja rõngassõlg. Kuid lisaks neile leidus ka hoburaudsõlgi, südamekujulisi- ja nurksõlgi. Peale nende leidude, tuli liivast välja veel riidehaak, mitmeid kirstunaelu (viitab kirstude kasutamisele matmisel), paar nuga, pandlaid, savinõukilde, õmblusnõel, kiltkivist luisk, kaurikarpe, nööp, savipiip, halle tulekivi tükke, rullotstega tuleraud. Kirjuta ka sellest, et hauapanuste põhjal võib kaudselt määrata ka inimese sugu kõnesoleval perioodil on Heiki Valgu uurimuste põhjal ilmselt kõige kindlam tunnus sõrmus, mis esineb valdavalt naistel (Valk, H. Rural Cemeteries of Southern Estonia 1225- 1800 AD. Visby-Tartu, 2001. Lk. 74) (ning võib eeldada, et piip meestel).
riideharjaga; saapad kuivatatakse, puhastatakse ja viksitakse; relv hooldatakse; katkised riided parandatakse, kasutatud pesu pakitakse puhtast eraldi; saapaid viksitakse vähemalt 1 kord päevas; suuremaid esemeid kuivatatakse kas ahju või lõkke kõrval, väiksemaid esemeid võib kuivatada magamiskotis magamise ajal. 40 LISAINFORMATSIOON · Enne välja minekut kontrollige kõiki rihmu, lukke, klambreid, haake, pandlaid jms · Hoidke rakmed ja seljakott võimalusel kuiva ja puhtana. · Tähtis on hoida seljakoti seljaosa kuivana, selleks pöörake see seljast võtmise järel allapoole või vastu puud. Võimalusel hoidke seljakott kohas, kus vihm peale ei saja. · Rakmete ja seljakoti märgumisel kipuvad need kokku tõmbuma, seepärast võib osutuda vajalikuks teha kohendusi. · Kasutage kõiki väljaantud rihmu ja sulgureid. Need, mida te parajasti ei kasuta, peaksid olema kindlalt ära pakitud
annaabi.ee 
