ILIAS Tegelased: Agamemnon, Achilleus, Zeus, Helena, Paris, Menelaos, Pandaros, Diomede, Aphrodite, Athena, Hektor, Apollon, Aias, Nestor, Odysseus, Dolon, Rhesos, Koon, Poseidon, Peisandros, Patroklos, Hephaistos, Briseis, Ares. I laul. Agamemnon loovutab Chrysese ning võtab vastutasuks endale Achilleuse orjatari Briseise, mille peale Achilleus lahkub sõjast ning palub oma ema kaudu, et kreeklased kaotaksid sõja. II laul. Agamemnon magab ja Zeus saadab tema juurde Une, kes mõjutab teda ja sunnib võitlema, annab talle lootust võita. Agamemnon läheb seepeale sõtta
ILIAS TROOJA SÕDA Autor: Homeros Mugandus: Stelio Martelli Tegelased: Achilleus, Agamemnon, Zeus, Apollon, Briselis, Patrokles, Odysseus, Theitis, Uni, Hera, Athena, Helena, Primaos, Menelaos, Paris, Hektor, Ares, Pandaros, Machano, Diomedes, Aineias, Aphordite, Astyanax, Aias, Nestor, Patroklos, Poseidon, Iris, ja Hepatisto. 1.laul Trooja sõda on kestnud kümme aastat. Praegu on küll rahu, kuid kreeklased surevad salapärasesse katku. Katk oli Apolloni viha, millega ta tahab karistada Agamemnonit, kelle käes on tema preester Chrysesi tütar Chryseis. Agamemnon nõustus tütre tagasi andma, kui ta saab vastu Achilluse orjatari. Achilluse orjatar Brises võeti Achilluselt ära. Achilleus
Rünnak algab, kuid juhtide seast puudub Achilleus, kes peab oma telgis viha. III laulus - laseb Trooja kuningas Helenal, naisel kelle pärast toimub sõda, näidata kuulsamad kreeklaste väejuhid ette. Sõjas kutsub Paris Menelaose kahevõitlusele, et otsustada sõja saatus. Kahevõitluse võidab kreeklane ning troojalased peavad Helena tagastama. IV laulus - jumalad arutavad Olümpose mäel Trooja sõja kohta- kas jätkata või lõpetada sõda. Pandaros jätkab sõda, laseb noole Menelaose pihta, rikkudes rahulepingut. Lahing hakkab uuesti pihta. V laulus - on raevukas sõda. Suri Pandaros. Diomede haavab Aphroditet sõja käigus. VI laulus - troojalased lubavad Athenale Peplose annetada, et see kõrvaldaks lahingust Diomedese. Kuid Athena keeldub pakkumisest. Hektor palub jumalatelt, et ta poeg Astyanaxi kasvaks tugevaks. VII laulus - jumalad Athena ja Apollon otsustavad lahingu peatada natukeseks. Hektor ja Aias peavad maha kahevõitluse
Esialgu Zeus ei tahtnud tema soovi tita, kuna sellest vib tekkita tli ta naise Hera vahel.Kuna Zeus olevat soosinud liiga palju troojalasi.Kuid Zeus siiski andis lubaduse peanoogutusega.Hera sai siiski teada.Zeusi plaan oli eksitada Agamemnoni, lastes tal arvata , et ta suudab vallutada Troojat, mida ta tegelikult ei suuda. Paris oli kogu tli phjus. Sjas kutsub Paris Menelaose kahevitlust pidama, vidab kreeklane kuna Paris pgenes.Olmpose mel arutasid jumalad sja kohta. Pandaros rikkus rahulepingut lastes noole Atreuse poja Menelaose pihta. Sda algas uuesti.Achilleuse viha pole leebunud ning ta keeldub tulemast. Achilleus saatis oma parima sbra Patroklose stta,kes sai surma.Achilleus lks ise stta, et maksta ktte Hektorile, kes tappis Patroklose. Achilleus jttis Hektori surnukeha alles.Seni kuni kreeklased puhkavad, lepisid Achilleus ja Agamemnon omavahel ra.Esialgu toimusid Patroklose matused. Achilleus tagastas kuningas Priamosele tema poja Hektori surnukeha.Sda
· Lahinguväljal kohtuvad Menelaos ja Paris. Parise käes on ilus Helena. Helena näeb võitlust pealt, ta on kahevahel, kas jääda Parise juurde või minna tagasi Spartasse koos Menelaosega. Menelaos võidab, kuid Helena on muutnu meelt, sest Aphrodite on seisnud hea selle eest, et Parise ja Helena armastus ei vaibuks. · Jumalad vaidlevad sõjasaatuse üle, Zeus pooldab troojalasi, Hera arhhailasi · Vahepeal sõlmitakse vaherahu, mille rikub Pandaros kui haavab kogemata oma noolega Menelaost. · Algab mehine võitlus. Troojalaste poole asub võitlusesse kuninga poeg Hektor. Aamemnon pakub lepitust Archilleusega. Esialgu viimane küll keeldub. Tema sõjarüüd hakkab kandma sõber ja nõuandja Patoklos. · Vaenlane taganeb Archilleuse hirmus teadmata, et kangelast pole. Kahevõitluses Hektoriga saab Patrokolos surma. See vihastab Archilleust, ta sööstab lahingusse, lepib Agamemnoniga.
Eeposte aluseks on muistendid kreeka hõimude sõjakäigust VäikeAasia rannikul asunud Trooja e. Ilioni linna vastu u. aastal 1000eKr. Sõja põhjustas jumalate tüli. Kreeklaste(ahhailaste) tähtsamad sangarid: achilleus, diomedes, aias, odysseus Jumalad: Hera, Athena,Poseidon(mere), Hermes(jumalate käskjalg),Hepaistos(sepp) Roomlaste(troojalaste) tähtsamad sangarid: kuningas Priamos, vägesid juhatas ta poeg Hektor, tuntuim veel Aineias ja osav ambuja Pandaros, hea vibulaskja Paris. Jumalad: Apollon(päikese), Artemis(jahijumalanna), Ares(sõja), Aphrodite. Trooja all võideldi linna üldist piiramist polnud, võideldi vaid müüride ääres või linna ja mere vahele jääval väljal, sagedased olid röövretked linnalähedastele saartele ja ümbruskonna linnadesse,. Lahinguvarustusse kuulusid odad,mõõgad,soomusrüü ja kiiver(oli pronksist), lihtsõdurid võitlesid jala ja ülikud sõjavankreil.
lemmiklinnad Sparta, Argos või Mükeene, ma ei hakka ennast sinu tahtele vastu seadma. Ja sina ära hakka minu tahtele vastu. Nüüd aga teeme nii, et lahing jätkuks. Athena, selle jätame sinu hooleks!" Kohe laskub Athena Olymposelt alla ja jõuab maa peale hetk pärast seda, kui Agamemnon Hektorilt nõuab, et kokkulepetest kinni peetaks. Võtnud Trooja sõduri Laodokose ilme, läheneb jumalanna osavale noolekütile Pandarosele, kes väga harva märgist mööda laseb ja räägib talle: ,,Pandaros, ära kõhkle. Kui sa Troojat armastad, kui tahad, et sind austataks, kui sa tahad üksinda võita seda sõda, siis lase. Hetk on soodus. Vaata: Menelaos on veel seal, üksi võitlusväljal. Tapa ta ühe noolega sa suudad seda ja kogu au saab sulle! Sõda lõpeb! Ära kõhkle!" Pandaros on aus ja julge mees, aga Athena sõnad puudutavad teda sügavalt. Jah, Agamemnoni ja Hektori vahel sõlmiti küll pidulik leping, aga ometi tasuks see
saj eKr) Lugu kreeklaste sõjast Trooja (Ilioni) linna vastu. Sündmused kujutavad viiekümnendat päeva kümnendal sõjaastal, mil linn vallutatakse. Trooja kuninga poeg Paris lahendab tüli jumalannade vahel (tüliõun), kes on kõige kaunim. Aphrodite kasuks ja saab enesele kõige kaunima naise (Sparta kuninga Menelaose abikaasa Helena). Kreeklased: (ahhailased) Agamemnon (kreeklaste väejuht) Mükene kuningas, Diomedes, Aias, Oüsseus, Achilleus, Patroklos. Troojalased: Hektor Aineias Pandaros Paris (trooja kuningapoeg) Priamos kuningas (Hektori ja Parise isa) Kreeklaste poolt Troojalaste poolt Hera Aphrodite Athena Artemis Poseidon Ares Hermes Serhephaistos Zeus ei olnud kellegi poolt. Sisu: 1. Agamemnoni ja Achilleuse tüli 2
Menelaose oda tabab vaid tühja tolmust maad. Menelaos nõuab troojalatselt oma Helenat tagasi ja lubab sõja lõpetada. Olymposel kogunevad jumalad, et arutada sõja seisu. Athena ja Hera on Manelaose poolt. Aphrodite aga Parise poolt. Vana Zeus on sõjast väsinud ja tahab selle ära lõpetada. Vaidluses jääb pelae Hera ja Athena tahe ning sõda jätkub. Otsustatakse, et Menelaos tuleb tappa. Athena laskub maa peale, annab noolekütt Pandarosele jumaliku jõu ja osavuse. Pandaros lasebki noole Menelaose pihta, kuid jumalanna Aphrodite juhib välkkiirelt noole kõrvale, nii et see haavab Menelaost, kuid ei tapa. Võitlus Trooja pärast jätkub. Võitlejate hulgas on palju neid, kelle isa või ema on jumal. Sõda peetakse maa peal, Trooja müüride vahelisel maa-alal, kuid jumalad kisklevad omavahel pilvedes ja mägede tippudel. Aeg-ajalt võtab üks või teine neist nõuks soosida oma lemmikuid. Paris veedab kindluse müüride vahel aega oma armsa ja ilusa Helenaga
nad ei saa ilma Achilleusta. Esialgu Zeus ei tahtnud tema soovi täita, kuna sellest võis tekkida tüli tema ja ta naise Hera vahel. Zeus andis siiski lubaduse peanoogutusega. Hera sai siiski teada. Zeusi plaan oli eksitada Agamemnoni lastes tal arvata, et ta suudab vallutada Troojat, mida ta tegelikult ei suuda. Paris oli kogu tüli põhjus. Sõjas kutsub Paris Menelaose kahevõitlust pidama. Menelaos võidab kuna Paris põgenes. Jumalad arutasid sõja kohta. Pandaros rikkus rahulepingut lastes noole Atreuse poja Menelaose pihta. Sõda algas uuesti. Achilleuse viha pole leebunud ning ta keeldub tulemast. Achilleus saatis oma parima sõbra Patroklose sõtta ja Patroklos suri kahevõitluses Hektoriga kahevõitlust pidades. Achilleus läheb kättemaksma. Achilleus tapab Hektori kahevõitluses ning lohistab tema surnukeha sõjavankri taga laagrisse. Achilleus jättis Hektori surnukeha alles
Esialgu Zeus ei tahtnud tema soovi täita, kuna sellest võis tekkida tüli tema ja ta naise Hera vahel. Zeus andis siiski lubaduse peanoogutusega. Hera sai siiski teada. Zeusi plaan oli eksitada Agamemnoni lastes tal arvata, et ta suudab vallutada Troojat, mida ta tegelikult ei suuda. Paris oli kogu tüli põhjus. Sõjas kutsub Paris Menelaose kahevõitlust pidama. Menelaos võidab kuna Paris põgenes. Jumalad arutasid sõja kohta. Pandaros rikkus rahulepingut lastes noole Atreuse poja Menelaose pihta. Sõda algas uuesti. Achilleuse viha pole leebunud ning ta keeldub tulemast. Achilleus saatis oma parima sõbra Patroklose sõtta ja Patroklos suri kahevõitluses Hektoriga kahevõitlust pidades. Achilleus läheb kättemaksma. Achilleus tapab Hektori kahevõitluses ning lohistab tema surnukeha sõjavankri taga laagrisse. Achilleus jättis Hektori surnukeha alles
annaabi.ee 
