Mida uut sain teada Niguliste muuseumit külastades Kuna ma varem ei olnud käinud Niguliste muuseumis siis sain ma seekord sellest palju uut teada. Oli reedene päev. Täpselt kaks tundi enne sulgemist jõudsin muuseumisse sisse astuda. Niguliste kirik on uhke ja suur ehitis, mis rajati 13.sajandil. Ka kiriku uksed on suured. Ostsin pileti ära ning asusin Niguliste muuseumiga tutvuma. Esimesena jõudsin Alexander von Esseni hauaplaadi juurde, kus on kujutatud imikut ning palvetavat meest ja naist. Edasi sisenesin suurtest ustest ja kohe jäi silma maal ,,Kristus Ristil", aastast 1863. See on altarimaal. Pildil on kujutatud põlvitavat Maarja Magdaleenat, tema kõrval seisab punases rüüs Johannes, kes toetab minestavat Maarjat. Kõndisin paar sammukest edasi ning nägin Herman Nierothi 1642 aastal valminud hauaplaati, millel on kujutatud meest, kes hoiab käsi palveks koos. Mehel on pikad lokkis juuksed ning vuntsid.
Ka karjääriredeli astmestikud on talle teada. Esmalt saab temast koduõpetaja. Temasse armub 30- aastane usklik naine, proua de Rènal. Teine etapp on mõjuka aadliku juures , kus ta täidab kirjakirjutaja ülesannet. Siinkohal püüab ta võita markii tütre armastust, mis tal ka õnnestub. Usklik naine saadab markiile kirja, milles ta paljastab Julieni. Nüüd käitub Julien nii, nagu oleks ta ise endale surmaotsuse määranud. Ta tulistab kirikus seljatagant palvetavat proua de Rénali ja vanglas ütleb ta, et tappmine oli tal ettekavatsetud ja et ta on surmanuhtluse ära teeninud. Charles Dickens Charles Dickens (1812-1870) on Inglise kirjanduses varajase realismi keskne esindaja. Dickensi realismi toovad soojemaid toone emotsioonid ja elamused ehk siis Charles on tundeinimene. Üks tema kuulsamaid teoseid oli "Oliver Twisti seiklused".Selle raamatuga tõi Dickens esimsena kirjandusse allilma näitas
mõelnud üksnes naise vallutamisele, haaravad armutunded. Karjääriredeli järgmiseks astmeks saab Pariisi aadliku de La Mole'i sekretärina tema tütre Mathilde'i armastuse võitmine. Julien on veel vaid sammukese kaugusel ihaldatud eesmärgist abiellumisest ja husaariohvitseri staatusest , kui proua de Renali pihiisa eestvõttel kirjutatud kiri paljastab ta. Tulvil segaseid tundeid, sõidab Julien Verrieres'i, läheb kirikusse ja tulistab seal palvetavat proua de Renali. Kuid naine jääb elama ja isegi Julieni tegu ei suuda purustada ta armastust noormehe vastu. Toimub rahvarohke kohtuprotsess, mida Julien mõjutab meelega enda kahjuks. Ta keeldub end alandamast ja armu palumast, õeldes, et tapmiskatse oli ette kavatsetud ja ta on surmanuhtluse ara teeninud. Viibides surmamõistetute kongis, kui on hajunud kogu auahnus, mis oli juhtinud tema senist elu, julgeb Julien lõpuks olla ta ise: siiras ja tundlik noormees
Stendhali arvates inimene elab elu kirglikult ja mitte laisalt ja igavalt. "Punane ja must" moto: "Tõtt, karmi tõtt!" Romaani peategelane on Julien Sorel, kes on puusepa poeg, õppinud selgeks ladina keele. Plaan edasi jõuda naiste abil. Usub pigem Napoleoni kui piiblit. Esimene samm on koduõpetaja koht linnapea majas. Hiljem aga Pariis, mõjuka aadliku juures. Ta näitleb ükskõiksust ja huvi puudumist tüdruku piiramisel. Ta sõidab Verrieres'i ja tulistab selja tagant palvetavat pruou de Renali. Vanglas ütleb et tulistamine oli ettekavatsetud ning on surmanuhtluse ära teeninud, kuigi kuul ainult haavas kergelt. Giljotiini alla minek on vältimatu. HONORE DE BALZAC (1799-1850) Oli pärit talupoeglikust perekonnast. Isa oli talupoja päritolu, tõusis ärimeheks, Varustas sõjaväge. Algul oli Balsa, isa muutis Balzaciks. Vaimne tervis ütles ülesse. Pika peale saab temast jälle normaalne laps. Omab kodust eemal oma hariduse Asub Pariisi juurat õppima
Julien Sorel- ,,Punane ja must ,, peategelane. Ta unistab paremast elust. Ta on auahne, andekas, õpihimuline individualist, oma ideaaliks peab ta Napoleoni. Esimene samm noormehe unelmate täitumise teel on koduõpetaja koht linnapea juures. Karjääriredeli järgmiseks astmeks saab Pariisi aadliku sekretärina tema tütre armasutuse võitmiseks. Kuid pihiisa kirjutatud kiri paljastab ta. Tulvil segaseid tundeid, sõidab ta kiriku ning tulistab seal palvetavat proua de Renali. Naine jääb elama ja hoolimata Julieni teost armastab ta teda ikkagi edasi. Toimub rahvarohke protsess, mida Julien mõjutab meelega oma vastu. Ta keeldub end alandamast ja armu palumast. Surmamõistetute kongi on kadunud kogu auahnus, julgeb olla ta ise siiras ja tundlik noormees. Tema südames on veel armastust proua de Renali vastu ning üürikestel külaskäikudel saab Julien kogeda täiuslikku õnne. 6
lõpetas temaga igasuguse suhtluse. 13. Mida tähendab ,,näidend näidendis" ehk hiirelõksustseen? Milline on selle mõju? Näidend, mis on sellise sisuga: Kuninganna tõotas kuningaga abielludes, et ei võta endale ealeski teist meest. Isegi mitte pärast kuninga surma. Järgmises stseenis tapnud kuninga keegi ta lähedane sugulane ning tapja abiellunud kuningannaga. Selle mõjul sai Hamlet enda kahtlusele kinnitust ,et tema onu Claudius tappis ta isa. 14. Miks Hamlet palvetavat kuningat ei hukka? Hamlet arvas, et kui ta kuninga palvetamise ajal tapab läheb kuningas taevasse. 15. Kuningas saab teenitud palga. Kuidas? Ta tahtis Hamletit mürgitada. Aga Hamlet torkas kuninga läbi ja lisaks sellele sundis teda veel ka mürgitatud veini jooma. Ja kuningas surigi. 16. Keda pead Hamleti ustavaks sõbraks? Miks? Horatiot. Kuna ta jäi Hamletile truuks kuni viimase surmani. Horatio oli ühtlasi ka ainus, keda Hamlet täielikult usaldas
· Tagakiusamise eest on kristlased hiljem varju otsinud katakombides · Nende poolt on kaevatud Rooma linna alla mitmesajakilomeetrised käigud · Eelkõige olid katakombid varjupaigad, kuid ka hauakambrid · Katakombide seinu ja lage on kohati kaunistatud maalingutega · Seal võib esimest korda näha kristlikke sümboleid risti, talle ja kala · Seal võib näha ka palvetavate inimeste kujutisi · Kunstis nimetatakse palvetavat inimest ornantiks · Kunstiliselt jäävad need alla Pompejist ja Herculaneumist leitud maalingutele · Enamasti on tegu lihtsalt mingi dekoratiivse mustriga · Kõige tuntumad on Santa Lucina katakombi maalid · 4. saj alguses suhtumine kristlastesse muutus · Tagakiusamine on teinud kristlasi hoopis tugevamaks ja pole neid hävitanud · 4. saj alguseks oli umbes 10% Rooma elanikest salajased kristlased · 313
"Vii" 3 vaimuliku seminari õpilast, kes kooliaasta lõpul koju pöörduvad. Teel näevad maha jäätud mõisa. Seal sees on nõid, kes ühte noortest otsustab ringisõitmiseks kasutada. Too pahandab ja peksab nõida, kes hiljem sureb. Nüüd peab noormees nõiale kolm ööd kirikus palveid lugema, iga ööga läheb olukord hullemaks. Viimasel ööl tuleb kohale maavaim Vii, kellele otsa vaatamine on keelatud, kuid teised vaimud tõstavad ta lauda ning ta näeb palvetavat meest, kes nüüd sureb. 2.Tsehhovi novellid väikekodalnastest, "ametniku surm, "kaks ühes", "kameeleon" Väikekodanlased: kitsa silmaringiga, äärmiselt sallimatu, egoistlik, kaldub kummardama kõrgema positsiooniga inimest, materiaalne vara oluline, puudub eneseväärikus. Tihti oma olukorras ise süüdi. Matslik kõige ja kõigi suhtes. Käitumine muutub vastavalt sellele, kellega ta suhtleb automatism.
· Tagakiusamise eest on kristlased hiljem varju otsinud katakombides · Nende poolt on kaevatud Rooma linna alla mitmesajakilomeetrised käigud · Eelkõige olid katakombid varjupaigad, kuid ka hauakambrid · Katakombide seinu ja lage on kohati kaunistatud maalingutega · Seal võib esimest korda näha kristlikke sümboleid risti, talle ja kala · Seal võib näha ka palvetavate inimeste kujutisi · Kunstis nimetatakse palvetavat inimest ornantiks · Kunstiliselt jäävad need alla Pompejist ja Herculaneumist leitud maalingutele · Enamasti on tegu lihtsalt mingi dekoratiivse mustriga · Kõige tuntumad on Santa Lucina katakombi maalid · 4. saj alguses suhtumine kristlastesse muutus · Tagakiusamine on teinud kristlasi hoopis tugevamaks ja pole neid hävitanud · 4. saj alguseks oli umbes 10% Rooma elanikest salajased kristlased · 313
· Pikkus 0,9-1,5 meetrit. · Seisab kahel jalal. Pikad peenikesed jalad. · Väikese, kõhna kehaehitusega. · Pea on, võrreldes inimesega, keha suhtes suurem. · Puuduvad välised kõrvalestad. · Puuduvad kehakarvad. · Suured, pisarakujulised silmad, pupillideks on läbipaistmatu must vertikaalne pilu (kassi silmad). · Silmad on viltu umbes 35 kraadi. · Väike sirge suu koos õhukeste huultega. · Käed meenutavad palvetavat nunna (tavaasendis), kui välja sirutada, siis ulatuvad käed põlvedeni. · Pikad käed koos väikeste peopesadega. · Küünetaolised näpud, (kaks lühikest, kaks pikka ujunahkadega näppu). · Tugev/vastupidav hall nahk, tekstuurilt/struktuurilt reptiililaadne. · Väikesed jalad koos 4 väikese küünetaolise varbaga. · Osad organid on inimeste omadele sarnased, aga arenenud teistsuguses evolutsiooni- protsessis.
annaabi.ee 
