Mumifitseerimisprotsessil on kaks etappi. Esiteks, keha balsameerimine. Siis keha pakkimine ja selle matmine. Slaid2 Esiteks, viiakse tema keha telki mida kutsutakse 'ibu' ks või 'puhastuskohaks'. Seal palsameerijad pesevad ta keha hästilõhnava palmiveiniga ja loputavad ta Niiluse veega. Slaid3 Üks palsameerijatest teeb keha vasakusse poolde sisselõike ja eemaldab paljud siseorganid. Nende eemaldamine on oluline kuna need on esimesed asjad kehas, mis hakkavad lagunema. Maks, kopsud, kõht ja seedeelundid pestakse ja pakitakse kristallsooda sisse, mis kuivatab need. Südant välja ei võeta kuna arvatakse, et see on intelligentsuse ja tunnete keskmeks ja inimene vajab seda ka hauataguses elus
Neid muumiaid uurides võis näha isegi säilinud sisikonda, mille järgi võib rekonstrueerida elanike menüü. Üks väike laps, kes leiti, oli viimati, pärast teraviljaputru söönud ära koduhiire. Pärast ajusurma algab lagunemisprotsess inimkehas umbes samaaegselt aju juures ja sisikonnas. Aju laguneb ja voolab välja kuklaaugust kolju alaosas. Koljusse jääb ainult tumepruun, poorne ollus, mis koosneb veresoonte ja ajukelme jäänustest. Seda märgates, hakkasid palsameerijad proovima eemaldada lagunemiskollet aju. Aju eemaldati nina kaudu ja see põhjustas seejuures ninapiirkonnas küllaltki suuri luukahjustusi. Koljud, millelt leiti kahjustusi, olid huvitaval kombel leitud aga kohtadest, kus olid rikkalikult varustatud hauad, seega võib arvata, et selliseid eksperimente katsetati vaid kõrgemate sotsiaalse kihtide muumiate juures, et anda neile võimalikult parim võimalus mumifitseerimiseks.
Palsameerimine minevikus ja tänapäeval Muistses Egiptuses võis surnukeha palsameerimise viis sõltuda perekonna ühiskondlikust seisundist. Jõukas pere võis ilmselt valida järgmise protseduuri: aju eemaldati metallinstrumendi abil ninasõõrmete kaudu. Seejärel töödeldi kolpa vastavate rohtudega. Järgnevalt võeti välja kõik siseorganid peale südame ja neerude. Kõhukoopasse sisse pääsemiseks tuli kõht lahti lõigata, mida peeti aga patuks. Palsameerijad valisid olukorra lahendamiseks lõikaja, kes pidi kõhu lahti lõikama ja peale seda kiiresti linnast lahkuma, sest seda pattu karistati needmise ja kivirahega. Pärast kõhuõõne tühjendamist pesti see hoolikalt. Ajaloolane Herodotes kirjutas: "Nad täidavad tühimiku puhtaima peenekshõõrutud mürri, kassia ja igasuguste muude vürtsidega, väljaarvatud viiruk, ning õmblevad avause kinni" Seejärel keha dehüdrateeriti ehk vabastati veest 70 päeva soodalahuses leotades.
härg) Muumiad. Muistses Egiptuses võis surnukeha palsameerimise viis sõltuda perekonna ühiskondlikust seisundist. Jõukas pere võis ilmselt valida järgmise protseduuri: aju eemaldati metallinstrumendi abil ninasõõrmete kaudu. Seejärel töödeldi kolpa vastavate rohtudega. Järgnevalt võeti välja kõik siseorganid peale südame ja neerude. Kõhukoopasse sisse pääsemiseks tuli kõht lahti lõigata, mida peeti aga patuks. Palsameerijad valisid olukorra lahendamiseks lõikaja, kes pidi kõhu lahti lõikama ja peale seda kiiresti linnast lahkuma, sest seda pattu karistati needmise ja kivirahega.Keha pesti hoolikalt, kaeti looduslike sooladega ja jäeti 40 päevaks kuivama. Kuivanud keha mähiti aromaatsete taimede ja linade riidse sisse ning kaeti õlide ja vaikudega. Lõpuks mähiti talle ümber mitu kihti linast sidet, misjärel surnu oli valmis kirstu panekuks. Matused toimusid umbes 70 päeva pärast surma.
EGIPTUS o Inimesed Egiptuses uskusid, et nende kehas elavad vaimud. o Elujõuks oli Ka, mis tekkis sündimisel ja vabanes surres. o Ba oli inimese hing. Selleks, et elada igavesti, pidid Ka ja Ba olema ühendatud kehaga ka pärast surma ja sellepärast tuligi inimkehi säilitada. o Mumifitseerimine on surnukeha aeglase kuivatamise protsess, et peatada selle kõdunemist. Vanas-Egiptuses võttis see protsess aega 70 päeva. Palsameerijad eemaldasid sisikonna ja panid selle eraldi 4 urni, mis hiljem asetati hauda muumia kõrvale. Jäeti alles ainult süda o Inimestele pandi kaasa hauda kõiksugu väärtuslikke esemeid MESOPOTAAMIA o Mesopotaamias ei pööratud eriti elule pärast surma tähelepanu. o Nende uskumuse kohaselt oli surmajärgne elu rõõmutu, kus söögiks oli savi ning põrm. 6. Kiri ja haridus! EGIPTUS
VALMISTUMINE HAUATAGUSEKS ELUKS Inimesed Egiptuses uskusid, et nende kehas elavad vaimud. Elujõuks oli Ka, mis tekkis sündimisel ja vabanes surres. Ba oli inimese hing. Selleks, et elada igavesti, pidid Ka ja Ba olema ühendatud kehaga ka pärast surma ja sellepärast tuligi inimkehi säilitada. MUUMIATE TEGEMINE Mumifitseerimine on surnukeha aeglase kuivatamise protsess, et peatada selle kõdunemist. Vanas-Egiptuses võttis see protsess aega 70 päeva. Palsameerijad eemaldasid sisikonna ja panid selle eraldi 4 urni, mis hiljem asetati hauda muumia kõrvale. REIS OSIRISE JUURDE Arvati, et kui surnu jõuab Osirise juurde, kaalub kohtunik Anubis surnu südant tõesule vastu. Nii sai Anubis teada, kuidas inimene oli oma maises elus käitunud. Anubis viskas kõlbmatud südamed Ammitile, "surnute õgijale". SFINKS Sfinksil oli inimese pea( mõistuse sümbol) ja lõvi keha( jõu sümbol). Koos tähistavad need kuninglikku võimu. KUNINGATE ORG
Pariisis pidi Ramsesele tagatama ka parimad konserveerimisvõimalused. Muumiat uuriti kseroradiograafilisel meetodil ja selgus, et Ramses II kongus nina oli säilitanud oma kuju tänu sellele, et iidsed palsameerijad olid selle piprateri täis toppinud ( teiste muumiate ninad on nende peale mässitud sidemetega lamedaks vajutatud).Nagu kohane küllasaabunud kuningale, tervitas Ramses II-t (kes oli selleks ajaks küll üle 3200 aasta surnud) Pariisi
jumalaid lõbustama. Ülempreester viis kolm korda päevas pühakotta sööki ja jooki. Inimesed Egiptuses uskusid, et nende kehas elavad vaimud. Elujõuks oli Ka, mis tekkis sündimisel ja vabanes surres. Ba oli inimese hing. Selleks, et elada igavesti, pidid Ka ja Ba olema ühendatud kehaga ka pärast surma ja sellepärast tuligi inimkehi säilitada.Mumifitseerimine on surnukeha aeglase kuivatamise protsess, et peatada selle kõdunemist. Vanas-Egiptuses võttis see protsess aega 70 päeva. Palsameerijad eemaldasid sisikonna ja panid selle eraldi 4 urni, mis hiljem asetati hauda muumia kõrvale. Arvati, et kui surnu jõuab Osirise juurde, kaalub kohtunik Anubis surnu südant tõesule vastu. Nii sai Anubis teada, kuidas inimene oli oma maises elus käitunud. Anubis viskas kõlbmatud südamed Ammitile, "surnute õgijale". Sfinksil oli inimese pea( mõistuse sümbol) ja lõvi keha( jõu sümbol). Koos tähistavad need kuninglikku võimu
Mumifitseerimine on surnukeha aeglase kuivatamise protsess, et peatada selle kõdunemine. Vana-Egiptuses võttis see protsess aega 70 päeva. Palsameerivad preestrid eemaldasid maksa, kopsud, mao ja sisikonna ning asetasid need eraldi nelja väiksesse urni, mis kaeti kaitsejumala kujulise kaanega.Nad pesid surnukeha palsami viinaga ja katsid selle loodusliku kristallsooladega, et kuivatada niiskust. 40 päeva pärast võidsid palsameerijad keha õlidega ja täitsid selle lõhnaainete, linase riide, saepuru ja liivaga, et anda surnule vormi; keha ümber mähiti vaiguga immutatud linased sidemed. Linaste sidemete asemele asetati amulette ja maagilisi loitse. Lõpuks asetati muumia kirstu. Joonis 7. Sarkofaag 2 Kultuur 2.1 Kirjutamine ja haridus Vanad egiptlased kasutasid piltkirja hieroglüüfe templite ja hauakambrite seintele kirjutamiseks
võides. Terminit kasutatakse sageli mumifitseerimise sünonüümina. Muistses Egiptuses võis surnukeha palsameerimise viis sõltuda perekonna ühiskondlikust seisundist. Jõukas pere võis ilmselt valida järgmise protseduuri: aju eemaldati metallinstrumendi abil ninasõõrmete kaudu. Seejärel töödeldi kolpa vastavate rohtudega. Järgnevalt võeti välja kõik siseorganid peale südame ja neerude. Kõhukoopasse sisse pääsemiseks tuli kõht lahti lõigata, mida peeti aga patuks. Palsameerijad valisid olukorra lahendamiseks lõikaja, kes pidi kõhu lahti lõikama ja peale seda kiiresti linnast lahkuma, sest seda pattu karistati needmise ja kivirahega. Pärast kõhuõõne tühjendamist pesti see hoolikalt. Ajaloolane Herodotes kirjutas: "Nad täidavad tühimiku puhtaima peenekshõõrutud mürri, kassia ja igasuguste muude vürtsidega, väljaarvatud viiruk, ning õmblevad avause kinni" Seejärel keha dehüdrateeriti ehk vabastati veest 70 päeva soodalahuses leotades
annaabi.ee 
