Näiteks troopikas on searasv ka hea lauriinhappe allikas (sellel on immuunsust tõstev toime), sest sigu toidetakse seal kookospähklitega. Selle tervislikkusest on erinevaid arvamusi osad usuvad, et sealiha rohke tarbimine on seotud vähiriskiga, enamik aga ei seosta riski seapekist saadud rasvaga seda peetakse ikkagi tervislikuks(mõõdukas koguses) ja ohutuks. Searasv sisaldab rohkesti energiat ja kiudaineid (3690 kJ/882 kcal 100g kohta), muidugi rohkesti rasvu (99,7g 100g kohta), palmitiinhapet (24,3g 100g kohta), steariinhapet (12,5g 100g kohta), linoolhapet (9,4g 100g kohta) ning väikestes kogustes linoleenhapet, kolesterooli, naatriumi, kaaliumi, fosforit, kaltsiumi, magneesiumi, rauda, vaske, joodi ja vitamiin E-d. Taimne rasv (rapsiõli ehk canolaõli) Ka rapsiõli kasutatakse tihti toidutegemises. Rapsiõli on saadud spetsiaalselt aretatud rapsisordist. Rapsiseemneid ei peeta üldiselt tervislikuks, sest need sisaldavad pika
Tulemused TLC analüüsi käigus ilmutatud plaadilt oli näha, et proovi pleki suurus oli ligikaudu 4,5x suurem kui standardi oma, mis tähendab, et kui standardi plekis sisaldus umbes 2 μg rasvhapet, siis uuritava proovi 2 μl-s sisaldus 9 μg rasvhappeid. Kuna uuritavat lahust oli umbes 300 μl, siis terves uuritavas proovis sisaldus järelikult 300x4,5=1350 μg rasvhappeid. Kromatogrammi järgi oli proovis kõige rohkem oleiinhapet 12%, palmitiinhapet 15%, linoolhapet 15,5%, arrahidoonhapet 18% ja steariinhapet 23%. ω6 ja ω3 rasvhapete massisuhe arvutati identifitseeritud rasvhapete piikide pindalade järgi, mis on võrdelised rasvhapete kogusega proovis. Tulemuseks saadi ligikaudu, et ω3 rasvhappeid moodustuvad vaid 15% ω3 ja ω6 rasvhapetest . Xxxxx Xxxxx 999999 YASXX
1.3.4. Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides Küllastumata rasvhapete esinemise kindlakstegemiseks lipiidides kasutatakse reaktsiooni halogeenidega. Küllastunud rasvhappeid sisaldava proovi reaktsioonil broomiga viimasele iseloomulik pruun värvus lahjeneb, kuid ei kao, samas aga küllastumata rasvhapete sisalduse puhul muutub lahus momentaalselt värvituks. Töö käik: Võtan 3 katseklaasi. Valan 2 ml palmitiinhapet, 2 ml searasvu ja 2 ml oliivõli lahust. Igasse katseklaasi lisan tilkhaaval 7 tilka broomi lahust kloroformist. Loksutan. Segu, kus oli palmitiinhape, muutus oranziks. Segu, kus oli searasv, muutus heleoranziks. Segu, kus oli oliivõli, muutus värvituks. Järeldus: Oliivõli lahus muutus värvituks => ta sisaldab küllastumata rasvhapeid. Palmitiinhape ja searasv, kuna nende pruun värvus läks heledamaks, sisaldavad küllastunud rasvhappeid. Kuna
rasvhapped vastavates kogustes järgnevalt: 100 g 1g 100 mg kohta kohta kohta Lipiide 6,34 0,063 63,4 4 neist küllastamata 0,981 0,00981 9,81 Müristiinhapet 0,137 0,00137 1,37 Palmitiinhapet 0,632 0,00632 6,32 Steariinhapet 0,212 0,00212 2,12 Monoküllastamata 2,103 0,02103 21,03 Palmitolehapet 0,251 0,00251 2,51 Oleiinhapet 1,351 0,01351 13,51 C20:1 0,279 0,00279 2,79 Polüküllastamata 2,539 0,02539 25,39
Eraldus kirbe kärsahais, segu muutus pruuniks. Järeldus: Taimeõlis sisaldub glütserool. Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides: Teooria: Küllastumata rasvhappeid saab lipiidides detekteerida reaktsioonil halogeniididega. Kui proov sisaldab küllastunud rasvhappeid, säilib reaktsioonil broomiga broomile iseloomulik pruun värvus (lahjeneb), kui sisaldab küllastumata rasvhappeid, muutub proov liitumisreaktsiooni tõttu värvituks. Töö käik: Kasutasin puhast rasvhapet (palmitiinhapet), loomse rasva (searasva) ja taimse rasva (rapsiõli (kõik 2%) lahuseid metüleenkloriidis. Valasin igast lahusest 2 ml katseklaasi. Kõigisse lisasin tilkhaaval (10 tilka) broomi lahust metüleenkloriidis. Jälgisin muutuseid. Tulemus: Puhtale rasvhappele broomi lisamisel broomi värvus lahjenes (kollakaspruun). Taimse rasva puhul kadus pruun värv. Loomse rasva lahus muutus kergelt kollakas. Järeldus: PARANDUSED:
seega täisväärtuslikeks valkudeks. · Taimsed valgud lägevad aga hävinenud valkude asendajaks ainult osaliselt ja seega loetakse neid mittetäisväärtuslikeks valkudeks. · Õige toitumise korral on vajalik, et 60% valkudest oleksid loomse päritoluga. Rasvad · ...on glütseriini ühendid rasvahapetega. Rasvad sisaldavad kõige sagedamini oleiin-, palmitiin- ja steariinhapet. · Rasvad, mis sisaldavad palju steariinja palmitiinhapet on kõrge sulamistemperatuuriga ja kõva konsistentsiga. · Rasvas, mis sisaldavad peamiselt oleiingapet, on vedel konsistentsiga ja madal sulamistemp. ga. · Rasvad, millel on madal sulamistemperatuur. Omastatakse organismi poolt paremini ja täielikumalt. · Rasvad ei lahustu vees(on veest kergemad), lahustuvad aga hästi bensiinis, eetris, tärpetinis. · Rasvad on vitamiinide A, D ja E ( ka aroaatselt lenduvate ainete) headeks lahustajateks.
Kookoshappel ei ole leitud märkimisväärseid naha või silmade ärritust, samuti ei ole leitud ka ülitundlikkust. Kookoshape on inimesele ohutu (International Journal of Toxicology, 2013). Joonis 1. Kookoshappe lihtsustatud valem 2.1.2. Naatriumpalmitaat Naatriumpalmitaat on palmitiinhappe naatriumsool, mis on valge kristall. Selle sulamistemperatuur on 270oC ning lahustub metanoolis. Kaubanduses on seda saadud segades ja kuumutades naatriumhüdroksiidi ja palmitiinhapet: NaOH + CH3(CH2)14COOH → CH3(CH2)14COONa + H2O (Pubchem substance, 2012) Naatriumpalmitaadi lihtsustatud valem on toodud joonises 2. Seebis kasutatakse seda puhastina ja emulgeeriva ainena. Naatriumpalmitaat tekitab seebi ja vee kokkupuutel vahtu, mis aitab siduda mustust ja veega selle ära uhtuda. Naatriumpalmitaat on natukene ärritava toimega, kui see puutub kokku naha või silmaga ning natukene ohtlik, kui seda alla neelata või sisse hingata. (Spectrum, 2008) Joonis 2
annaabi.ee 
