Raua 0 07:46:00 Kuu 1 07:46:22,36 1,00 Salemi 3 07:47:29,44 4,00 3,00 Karlova 6 07:49:43,60 10,00 9,00 6,00 Aura veekesk. 8 07:52:42,48 18,00 17,00 14,00 Vabaduse pst. 11 07:56:48,45 29,00 28,00 25,00 Raeplats 15 08:02:23,85 44,00 43,00 40,00 Palmihoone 19 08:09:28,70 63,00 62,00 59,00 Kiriku 27 08:19:32,42 90,00 89,00 86,00 Hurda 31 08:31:05,59 121,00 120,00 117,00 Kreutzwaldi 40 08:46:00 161,00 160,00 157,00 161 Raua Kuu Salemi Kiirus 161 Tariif 1 Page 1
...................................................... 8 2.9 Samblaaed................................................................................................ 9 2.10 Ravimtaimede aed.................................................................................. 9 2.11 Elulõngade aed...................................................................................... 10 3. KASVUHOONEKOLLEKTSIOONID.................................................................... 11 3.1 Palmihoone.............................................................................................. 11 3.2 Troopikahoone......................................................................................... 12 3.3 Sukulendid............................................................................................... 12 4. PÕLLUMAJANDUSTAIMEDE LOETELU............................................................. 14 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................
(1970) ja uue palmimaja valmimine (1984). Suurt rõhku pandi kommertskultuuride roosi, tulbi ja nelgi kasvatamisele, samuti algatati meristeempaljunduse labori projekteerimine. Sellel ajal sai aed 2,5 hektarilise maatüki Soinastes Tartu linna lõunaosas, kus 1990. a., juba järgmise direktori A. Pärna (1986-1995) ajal lõpetati kuuest kasvuhoonest ja laborihoonest koosnev paljundus- ja tootmiskompleks. Alustati uue troopikamaja ehitamist, mis riigikorra muutudes soikus. Süvend palmihoone otsa juures jäi nende kavatsuste tunnistajaks. 1995- 2001 oli aia direktoriks geograafiamagister Ain Vellak. 2001. aasta sügisest on aia direktoriks bioloogiakandidaat Heiki Tamm. Avamaa Üheidulehelised käpalised Orchidaceae loalised Juncaceae amarüllilised Amaryllidaceae lõikheinalised Cyperaceae tarn Carex liilialised Liliaceae laugulised Alliaceae bambus Bambuseae stepirohi Stipa L. sebralill e. juudihabe Tradescantia hosta Hosta kannad Canna spargel e
(1970) ja uue palmimaja valmimine (1984). Suurt rõhku pandi kommertskultuuride roosi, tulbi ja nelgi kasvatamisele, samuti algatati meristeempaljunduse labori projekteerimine. Sellel ajal sai aed 2,5 hektarilise maatüki Soinastes Tartu linna lõunaosas, kus 1990. a., juba järgmise direktori A. Pärna (1986-1995) ajal lõpetati kuuest kasvuhoonest ja laborihoonest koosnev paljundus- ja tootmiskompleks. Alustati uue troopikamaja ehitamist, mis riigikorra muutudes soikus. Süvend palmihoone otsa juures jäi nende kavatsuste tunnistajaks. 1995- 2001 oli aia direktoriks geograafiamagister Ain Vellak. 2001. aasta sügisest on aia direktoriks bioloogiakandidaat Heiki Tamm. Botaanikaaias kasvab 6500 taimeliiki maakera kõikidest kliimavöönditest, mistõttu on see aed kõige liigitihedam ala kogu Eestis. Botaanikaaia palmihoone on Baltimaade suurim ja liigirikkaim. Botaanikaaed jääb oma suundumuselt õppebaasiks üliõpilastele, õpilastele ja aia
Glycine max karvane sojauba Lathyrus nusolia oras-seahernes Lathyrus clymenum kahevärviline seahernes Laurus azorica assoori looberipuu Phyllostachys viridiglaucescens rohekas sinine lehistähkbambus Phyllostachys aureosulcata triibuline lehistähikbambus Lathyrus undulatus Boiss laineline seahernes Lähistroopiline palmihoone: Ficus carica harilik viigipuu Chamaeropis humilis kääbuspalm Phoenix dactylifera harilik datlipalm Dracaena draco draakonipuu Phoenix reclinata tara-datlipalm Phoenix canariensis kanaari datlipalm Phoenix sylvestris mets-datlipalm Phoenix roebelenii laose datlipalm Trachycarpus karuspalm Phoenix teaphrastiiv kreeka datlipalm
................................................................................................6 Ravitaimede aed......................................................................................................................7 Elulõngade aed........................................................................................................................7 Tartu Ülikooli botaanikaaia kasvuhoonekollektsioonid..............................................................7 Palmihoone..............................................................................................................................7 Troopikahoone........................................................................................................................7 Lähistroopika hoone................................................................................................................8 Kõrbetaimede hoone........................................................................
botaanikaaed. Mis taimi nägin botaanikaaias mis on põllumajanduslikult kasulikud. Õues: Lathyrus undulatus Boiss laineline seahernes Lathyrus nusolia oras-seahernes Vitis amurensis amuuri viinapuu Petroselinum crispum aedpetersell Lathyrus vicia sepium aedhiire-hernes Laurus azorica assoori looberipuu Foeniculum vulgare harilik apteegitill Lathyrus clymenum kahevärviline seaherne Laurus nobilis harilik loorberipuu Sees: Palmihoone: Trachycarpus karuspalm Phoenix teaphrastiiv kreeka datlipalm Phoenix reclinata tara-datlipalm Phoenix canariensis kanaari datlipalm Cocos nucifera harilik kookuspalm Ficus carica harilik viigipuu Phoenix dactylifera harilik datlipalm Oryza sativa harilik riis Chamaeropis humilis kääbuspalm Troopikakasvuhoone: Saccharum officinarum suhkruroog Ananas comosus harilik ananass Mandariinipuu -Citrus reticulata
Laidna Koostas: Villu Mikk PSII Tartu 2010 Tartu Ülikooli botaanikaaia ajalugu Maailma 2400 botaanikaaia seas üks vanimaid botaanikaaedu on kujundatud maailmakuulsate botaanikute, professorite Ledebouri, Bunge jt juhtimisel. Botaanikaaias kasvab 6500 taimeliiki maakera kõikidest kliimavöönditest, mistõttu on see aed kõige liigitihedam ala kogu Eestis. Botaanikaaia palmihoone on Baltimaade suurim ja liigirikkaim. Tartu Ülikooli botaanikaaed rajati 1803, kuid oma praeguses asukohas asub aastast 1806. Maatüki oli Tartu Ülikool saanud kingitusena krahvinna A. Rosenkampffilt. Aia asutaja ja esimene direktor oli G.A. Germann. Botaanikaaed jääb oma suundumuselt õppebaasiks üliõpilastele, õpilastele ja aia külastajatele botaanika, aianduse ning loodushariduse alal. Aias tutvustatakse uusi dekoratiivtaimi. Suurt rõhku pannakse aiakujunduslikele võtetele,
annaabi.ee 
