22) Hilisrenes. ilmus kolossaalorded (sammas või pilaster läbi kahe korruse) 23) Maamajade e. Villade arhitektuuri kõrgtase 16saj. 24) Sakraalehitised kuppel. Basilikaalse kiriku puhul oli see koori kohal. Fassaadi puhul domineeris horisontaalsus 25) Renessanssi basiilika väga sarnane varakristlikule basiilikale (põhilised kandeelemendid sambad, nüüd toetus neile arhitraavi asemel tugev arkaad valgmikssein ja selle peal palklagi) 26)Kuplid laoti tellistest 27) Profaanehitistele iseloomulik oli alumine korrus laduda jämedas rustikas, mis ülessepoole minnes peenemaks muutus. 28) 16 saj hakati kasutama kantkivi ja interjööri hakati kaunistama rikkaliku skulptuurse dekooriga. Materjaliks valge või toonitud kips ja stukk. 29)Suurt tähelepanu pöörati linnaehitusele. Mille planeerimisel hinnati regulaarset tänavavõrku, rajati väljakuid, üksteisega seonduvaid fassaade. 30) Reness
Leonard oda Vinci maalikunstnik, skulptor, arhitekt, insener, leiutaja, loodusuurija (projekteeris helikopteri, auru jõul töötava seadme jm.). Oma märkmed kandis ta paberile peegelkirjas. Romaani ja gooti kunst Keskaja kiriku arhitektuur: · basiilika 3-5 lööviline · altar idas, peasissepääs läänes · ristikujuline põhiplaan · jämedad sambad · kodakirikud · ühe lööviga kirikud · eraldi kellatorn (N: Pisa torn) · lame palklagi, silinder ja ristvõlv · portaal kiriku uks Romaani stiil Gooti stiil Arhitektuur · ümarkaar · teravkaar · lihtne, väheste · roidvõlv kaunistustega · tugikaar · monumentaalne · tugipiit
Transept ulatub pikihoonest välja ja kiriku põhiplaan sarnaneb ladina ristile. Pikihoone ja transepti lõikumiskohta nimetatakse nelitiseks. Koori põrand oli 2-3 astet pikihoone põrandast kõrgem, koori all asus kabel krüpt ehk matmispaik. Ülesehituselt on romaani kirik enamasti basiilika, esines ka ühelöövilisi kirikuid ehk saalkirikuid ja kodakirikuid see on 3-lööviline kuid aknad kesklöövi ülaosas puuduvad. Sisearhitektuur. Vanemad kirikud lameda laega palklagi. Võlvid olid vaid külglöövidel. Alates 11. sajandist silindervõlv ja ristvõlv. Võlvide lõikumiskohal servjooned, need jaotavad võlvi neljaks võlvisiiluks. Kahe lõikuva silindervõlvi osaga kaetud nelinurkset ala nimetatakse traveeks. Romaani süsteem ühele kesklöövi traveele vastab 2 külglöövi traveed. Traveesid eraldavad üksteisest vööndkaared. Tugedena kasutab romaani arhitektuur piilareid (ümmargused, kandilised). Need on kaunistatud pilastrite või poolsammastega
· väga jämedad sambad piilarid · peale basiilikate ka kodakirikud löövid ühe katuse all, aknad vaid külglöövidel · ühe lööviga kirikud eestis enamik maakirikuid · romaani kirikutel oli palju torne kaks läänefassaadil, Itaalias olid kellatornid sageli kirikust eraldi nt. Pisa, kaitsefunktsioonis pakkus torn viimast varjupaika · varasemates romaani kirikutes lame palklagi, pikapeale õpiti tegema silinder ja ristvõlvi, lisati vööndkaared, romaani kirikutel paksud seinad · sissepääse ehk portaale oli tihti kolm, keskmine suurim kõik läänes, perspektiivportaal nagu kahanevas järjekorras portaalid, portaalid olid dekoreeritud ROMAANI STIIL · olulisem tunnus ümarkaar · kirik lihtne, väheste kaunistustega, raskepärane, monumentaalne · Bütsantsi mõjud
sajandini. Romaani stiil tekkis pärast karolingide kunsti umbes 10. sajandi lõpus ja püsis kuni gooti stiili tekkimiseni.Eeskätt avaldub romaani stiil arhitektuuris. Gooti stiil on teine keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 12. sajandist kuni 16. sajandini. Gootikale eelneb romaani stiil ja järgneb renessanss. Romaani stiil Olulisim tunnus: salapärane. Aknad: väiksed, kitsad, ümarakaarelised. Kaitsefunktsioon: kitsas trepp võlvidel. Võlvid,laed: lame palklagi. Tornid: palju torne. Kaunistused: puuduvad suurejoonelised kaunistused.Tüüpilised stiilinäited: ümarkaar. Gooti stiil tunnus: peen.Aknad: värviküllased,sinakad,vitraaz.Võlvid,laed: teravkaar. Tornid: kõrged, sakilised,kaunistatud viilud. Kaunistused: dekoratiivviil portaalil. Stiilinäide: teravkaar. 7.Ülikoolide asutamine Euroopas, nende korraldus ja õppetöö. - Teaduse arengut pidurdas ristiusk. Keskaegne filosoofia skolostika. Selle peamine sisu oli antiikteoste
sajandini. Romaani stiil tekkis pärast karolingide kunsti umbes 10. sajandi lõpus ja püsis kuni gooti stiili tekkimiseni.Eeskätt avaldub romaani stiil arhitektuuris. Gooti stiil on teine keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 12. sajandist kuni 16. sajandini. Gootikale eelneb romaani stiil ja järgneb renessanss. Romaani stiil – Olulisim tunnus: salapärane. Aknad: väiksed, kitsad, ümarakaarelised. Kaitsefunktsioon: kitsas trepp võlvidel. Võlvid,laed: lame palklagi. Tornid: palju torne. Kaunistused: puuduvad suurejoonelised kaunistused.Tüüpilised stiilinäited: ümarkaar. Gooti stiil – tunnus: peen.Aknad: värviküllased,sinakad,vitraaž.Võlvid,laed: teravkaar. Tornid: kõrged, sakilised,kaunistatud viilud. Kaunistused: dekoratiivviil portaalil. Stiilinäide: teravkaar. 7.Ülikoolide asutamine Euroopas, nende korraldus ja õppetöö. - Teaduse arengut pidurdas ristiusk. Keskaegne filosoofia skolostika. Selle peamine sisu oli antiikteoste
Leonard oda Vinci maalikunstnik, skulptor, arhitekt, insener, leiutaja, loodusuurija (projekteeris helikopteri, auru jõul töötava seadme jm.). Oma märkmed kandis ta paberile peegelkirjas. Romaani ja gooti kunst Keskaja kiriku arhitektuur: · basiilika 3-5 lööviline · altar idas, peasissepääs läänes · ristikujuline põhiplaan · jämedad sambad · kodakirikud · ühe lööviga kirikud · eraldi kellatorn (N: Pisa torn) · lame palklagi, silinder ja ristvõlv · portaal kiriku uks Romaani stiil Gooti stiil Arhitektuur · ümarkaar · teravkaar · lihtne, väheste · roidvõlv kaunistustega · tugikaar · monumentaalne · tugipiit
Kooriruum oli tavaliselt kõrgendatud ning selle all võis asuda krüpt matusepaigaks, pühakute säilmete jaoks.Piilarid jämedad sambad. · Peale basiilikate ehitati ka kodakirikuid, millel asusid kõik löövid ühe katuse all ja aknad olid vaid külglöövidel. · Ühe lööviga kirikud. · Torn romaani kirikul oli palju torne, neist kaks läänefassaadil. Itaallased ehitasid tihti kellatorni eraldi Pisa torn. · Lagi varasemates romaani kirikutes palklagi või lagi puudus. Hiljem silinder- ja ristvõlv. Lisati vööndkaared, mis asusid täpselt sammaste kohal ja jagasid lae võlvikuteks. · Portaal kiriku uksed keskajal. Sissekäik enamasti läänes, portaale kolm keskmine teistest suurem. Perspektiivportaalid koosnesid kahanevas järjekorras üksteise taga paiknevast portaalist. ROMAANI STIIL · Ümarkaar ustel, akendel, silindervõlvil, ümarad ka sambaid ühendavad kaared jne.
Taluõue ilmus ka suur kerge ehitusega, enamasti laudseintega heinaküün. 20.sajandi alguses hakkad vana tüüpi aedu kõrvale tõrjuma laualippidest lippaed.19.sajandi keskpaigas hakati ehitatama keldreid pooleldi või täiesti maa sisse ehitatud (varem hoiti kartulisaaki maa sees aukudes, kartulikoobastes), just seoses kartulikasvatuse suurenemisega. Seal hoiti peale kartulite ja juurviljade ka muid toiduaineid, nt piima. Keldritel olid tavaliselt kiviseinad, vanematel palklagi, uuemalte kividest laotud võlvlagi. Mullast paistis välja vaid esisein. 2 Lihtne laudseinte ja istelauaga väljakäigukoht (peldik) hakkas taluõuele ilmuma 19.sajandi lõpul. Varem aeti asjad ära mõne kõrvalhoone taga. Lõplikult vaibus rehielamute ehitamine kui sai masinaga vilja peksta, sellisel juhul piisas kui vili kuivas ainult põllul
annaabi.ee 
