Paberi kasutuselevõtt 14. sajandil ja trükikunsti leiutamine Gutenbergi poolt 15. sajandil olid keskaegse Euroopa kõige pöördelisemad tehnilised saavutused. Raamatud muutusid odavamaks ja nende levik kiirenes. 15. sajandi teisel poolel trükitud raamatuid nimetatakse inkunaabliteks. Eesti raamatukogudes säilitatakse 113 seesugust haruldust. Eestis hakati paberit valmistama hiljemalt 1667. aastal. Paberi valmistatamiseks saadetakse palkideks saetud puud paberivabrikusse, kus eemaldatakse puukoor ning palgid purustatakse õhukesteks pilbasteks. Keemilise töötlemise teel saadakse pilbastest kiudaineid. Kiudaine allikaks võivad olla ka vanapaber või kalts sellisel juhul kasutatakse sama looduslikku toorainet teist korda, kusjuures paberi taaskasutamine võimaldab säilitada metsa, hoida kokku energiat ning vähem saastada õhku ja reostada vett.
Kultuur püsib kindlalt standardmõtlemisel, kuid uueneb ebastandardsete mõttemudelite kaudu. Kool peab õpetama lapse õppima ja iseseisvalt mõtlema. Kusagilt peab algama inimese hariduslik kujunemise iseotsustamine. Kool ei tohi olla noorele sama mis koorimismasin kartulile sisse lähevad erinevad, välja tulevad ilusad ja valged, ühtemoodi ümmargused. Turumajanduse koolile näib tunduvat, et puud tulebki palkideks koolitada. Inimeste võimed on erinevad ja kool paneb seda nagu pahaks. Kui midagi on vähem, oled "erivajadustega", kui on rohkem, oled "erivõimetega", aga ikkagi "hälvik". Kooli tulles on tüdrukud arenenumad, loevad ja jutustavad soravamalt, rehkendavad paremini, on musikaalsemad. Poisid on kehaliselt aktiivsemad, mida neile tegelt ette heidetakse. Nii jääbki poistele mulje, et kool on tüdrukute koht. Poisid on
euroopas. See juhtus umbes 8. sajandil. Esimest paberi valmistamise töökoda Saksamaal mainitakse kirjalikult 1390.a. Peamiselt valmistati seda puuvillase ja linase materjali kaltsudest. 1. Meister sõelaga 2. Paberilehtede astamine vildi vahele 3. Lehtede kokkupressimine 4. Lehtede kuivatamine nööril 5. valmis paberilehtede kastmine liimisegusse Tänapäeval valmistatakse paberit nii: · Langetatakse puud, saetakse palkideks ja saadetakse paberivabrikusse · Eemaldatakse puukoor · Palgid purustatake väikesteks pilbasteks · Lisatakse vesi ja kemikaalid ning saepuru keedetakse paberimassiks · Paberimassi tambitakse, et lõhkuda jämedad koed · Lisatakse vanapaberimassi · Paberimass puhastatakse ja valgendadakse · Mass kuivatatakse liikuval sõelal · Kuumad rullid kuivatavad paberit ja pressivad
5 Metsamajandus Umbes 33.6% Luksemburgi pindalast on metsaga kaetud, mis on umbes 87 000 hektarit. Riigi põhjaosas kasvab põhiliselt pöök ja tamm. Jõgede kallastel võib leida musta leppa ja paju. Puidutööstus on riigis tähtsal kohal, kuigi see on vähe arenenud. Metsa toodang ületab riigisisese tarbimise ja seega eksporditakse suurem osa puidutoodangust. Pajudest toodetakse põhiliselt ornamente kaunistusteks, teised puud lähevad palkideks. Majade ehituseks ja muuks töötluseks. Pööki ja musta leppa kasutatakse puidust esemete valmistamiseks nagu mööbel, uksed, aknad. 8 6 Töötlev tööstus Luksemburgis leidub raua maaki. Riigi suurim tööstusharu on raua- ja terasetööstus, mis sai alguse juba aastal 1850. See tõi riiki kümneid tuhandeid välismaalasi tööle. Suurimad terase ja
14 Saepuidu kvaliteediklassid on järgmised: · priima first quality · sekunda second quality · tertsia third quality · kvarta fourth quality · kvinta fifth quality · seksta sixth quality. 3.4.2. Ümarpuit Ümarpuit jaotatakse pikaks (alla 3 m) ja lühikeseks (üle 3 m), palkideks ning propsideks (tselluloositööstuse toore). Propside mõõtühikuna kasutatakse kuupmeetri kõrval inglise kuupsülda. Ühe inglise kuupsülla kaal on 2,6...3,4 t. Inglise kuupsülla moodustamiseks kasutatakse mõõtepinki. Mõõtepingi pikkus on 2,1 m, kõrgus 1,05 m. Kahe meetri pikkuse metsamaterjaliga täidetud mõõtepingi mass on umbes 3 t. 3.4.3. Vineer Vineeri hakati tootma 20. sajandi. alguses. Kui möödunud sajandi 30-ndatel ja 40-ndatel aastatel
(kiudude suunaga) saematerjali soovime. Tekstuur määrab toote hea väljanägemise. Kiudude suunal on oluline roll liimpuidu valmistamisel (vt. Peatükk puidu füüsikalised omadused). Valdav osa kasutuskõlblikust tarbepuidust on pärit puu tüvest. Okaspuudel kasvavad aastarõngad peamiselt, oksa alumisel küljel, mistõttu tekib ränipuit, lehtpuudel toimub põhiline kasv pealmisel küljel ning tekib tõmbepuit. Kvaliteetsed langetatud puud lõigatakse palkideks ning transporditakse saeveskisse, kus nad töödeldakse saematerjaliks. Kõrgekvaliteedilised jämeda ja ühtlase tüvega lehtpuud on kõrges hinnas ning neist valmistatakse tavaliselt spooni. Jäätmeid ja alaväärtuslikku materjali kasutatakse enamasti puitplaatide ja paberi tootmisel. _____________________________A. Roos______________________________ 6 ______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________
Kui ketiviili mõõt ja asend teritamisel on õiged, kujuneb põhjatera teritusnurgaks 38º. Nii põhjatera eesnurga kui lõikenurga suurused on 45º. Meil enimkasutatavate Lääne mootorsaagidega töötades on saetee laius 8 mm. 6. Puude langetamise olemus. Puude langetamiseks nimetatakse kasvava puu tüve läbilõikamist maapinna lähedalt, mille tulemusena puu kukub maapinnale, kus toimub tema edasine töötlemine laasimine ja järkamine vajalikeks tarbematerjalideks (palkideks, paberipuudeks jne). Käsitsi langetamine toimub 1. käsisaagidega, 2. mootorsaagidega a) elektrimootorkettsaagidega, b) elektrimootorketassaagidega, c) bensiinimootorkettsaagidega (meil kaasajal valdav), d)bensiinimootorketassaagidega (võsasaagidega). Masinlangetamine toimub kas harvesteridega või protsessoritega. Metsatööstuses kasutatakse kahte langetamise viisi, so langetamine koos juurtega ja juurteta. Enamlevinud on langetamine juurteta, mootorsaagidega.
annaabi.ee 
