rahvusriigid:Hispaani, Prant. ja Inglismaa. Rahvusriikide tekkimisega tugevnes L-Euroopas kuningavõim. Inglismaal- pandi tugevu alus kuningavõimule 1485 a., kui valit. Henry Tudor; Prants. tugev kuningavõim 15 saj. lõpuks, seda tugevdas veelgi kuningas Francois I (valit. 1515-1547);Sx jäi varauusaja lõpuni poliitiliselt killustatuks; Hispaaniast sai 16 saj. Euroopa võimsaim suurriik. Varauusaegset Ida-Euroopat isel. suurte ja paljurahvuseliste riikide kujunemine. Sellised olid eeskätt Venemaa ja Poola. Kagu-Euroopa kuulus Türgi impeeriumi koosseisu. Liivi sõda 1558-1583 : Ida- ja Põhja-Euroopa suurriikide vahel puhkes pikaajaline võitlus Eesti ja Läti alade pärast. Sellesse sekkus Venemaa, kuid tõrjuti välja ja maa jagati 3 riigi vahel: Põhja- Eesti läks Rootsile, Lõuna-Eesti koos Lätiga Poolale ja Saaremaa Taanile. Vene riik kujunes kunagise Kiievi riigi äärealal tekkinud Moskva vürstiriigi ümber. Ivan IV
killustatuks: Milano hertsogkond Veneetsia vabariik Firenze vabariik Kirikuriik Mõlema Sitsiilia Kuningriik (Sitsiilia saar ja Lõuna- Itaalia) · 1494-1559 Itaalia sõjad Habsburgide ja Prantsuse kuningate vahel: Polnud edukad ühelegi sõdivale poolele Itaalia sai rängalt kannatada Itaalia mõju Euroopas kahanes Itaalia kultuurimõjud levisid Prantsusmaale Ida-Euroopa · Iseloomulik suurte ja paljurahvuseliste riikide kujunemine: Venemaa Poola Türgi Türgi (Osmani) impeerium · XI sajandil vallutasid türklased-seldzukid suure osa Väike-Aasiast võtsid vastu islami usu. · XIII sajandil rajas sultan Osman I tugeva riigi. · XIV sajandil tungisid Balkani poolsaarele vallutati Kreeka, Bulgaaria, Serbia. · 1453 vallutati Konstantinoopol. · XVI sajandil vallutati Ungari. · 1529 ja 1683 piirasid Viini linna Jan Sobeski Viini lahingus 11. septembril 1683
Sõda tõi kaasa ka tuhandeid tsiviilohvreid, mille vahetuteks põhjustajateks olid nälg, haigused ja vägivald. Ja siis, kui kahurid vaikisid, tabas inimkonda enneolematu gripipandeemia. Kui väed pöördusid lahinguväljadelt koju, aitasid nad haigust, mille ohvriks on hinnatud 50 miljonit inimest, kanda üle maailma. Tänapäeva Euroopa ja Lähis-Ida poliitiline geograafia peegeldab sõjale järgnenud rahulepingute tulemusi, milleks olid senisest väiksemad Venemaa ja Saksamaa ning paljurahvuseliste Austria-Ungari ja Osmani impeeriumide kadumine. Kaardile ilmusid uued riigid, näiteks Jugoslaavia ja Iraak. Raskem on hinnata sõja poliitilisi, sotsiaalseid ja moraalseid järelmeid pikemaajalises plaanis. Konflikt muutis kõiki selles osalenud maid ja rahvaid. Valitsused said ühiskonna üle suurema kontrolli ja pole sellest siiani täielikult loobunud. Vanad režiimid langesid, et asenduda uutega. Venemaal asendas
Prantsusmaal tugevdas kuningavõimu Francois 1. Kesk-Euroopa jäi poliitiliselt killustatux(Saksa Rahva Püha Rooma Riik).1483. a keisritroon kuulus Habsburgide suguvõsale. Varauusajal oli Saxa keisrix Maximilian 1. Karl 5.(1519-1556) Ajal oli habsburgide dünastia võimu tipp Hispaaniast sai 16. Saj. Euroopa võimsaim suurriik. Portugal säilitas iseseisvuse. Hispaaniale kuulusid ka Lõuna-Itaalia, Sitsiilia ja suured valdused Ameerikas. Ida- ja Põhja-Euroopat iseloomustab suurte ja paljurahvuseliste riikide kujunemine nt: Venemaa, Poola, Taani, Rootsi, Türgi impeerium(Võimsam riik Lähis-Idas ja Vahemere piirkonnas). 1521. a. Sai Rootsi kuningax Gustav 1. Vasa ja riik sai iseseisvax. 1558-1583 Liivi sõda. Vene riigi tsaarix sai Ivan 4. Julm. Itaalia oli poliitiliselt killustatud. Renessanss ja humanism kui uus maailma käsitlus. Jumala asemel oli tähelepanu keskmes inimene. Väärtustati antiikkultuuri. Ausse tõsteti inimlik, sp kutsuti seda ka humanismix
tehnika- ja kaubandusvaldkonda. Kõnealusest koostööst on siiski välja jäetud Birma/Myanmar, kuna riigis ei ole õnnestunud liikuda demokraatliku reziimi suunas ega austata inimõigusi. EL säilitab Korea Vabariigi ja Korea Rahvademokraatliku Vabariigiga diplomaatilised ja majanduslikud suhted. 2.1 ELi ja Kagu-Aasia vaheliste suhete eesmärgid ja lepinguline baas ELi suhetel Kagu-Aasiaga on järgmised eesmärgid: · edendada kahepoolsete ja paljurahvuseliste kanalite kaudu rahu, piirkondlikku stabiilsust ja julgeolekut; · tugevdada kaubandus- ja investeerimissuhteid; · toetada arengut vähem jõukates riikides; · edendada inimõigusi, demokraatia põhimõtteid ja head valitsemistava; · teha koostööd võitluses rahvusvahelise kuritegevuse ja terrorismi vastu; · ühendada inimesi ja kultuure. ELi-ASEANi suhteid reguleerib 1980. aastal sõlmitud koostööleping (Cooperation Agreement)
loodi kaks riiklikku lennukompaniid. 1955. aastal natsionaliseeriti Impeeriumi Pank, millest sai India riigipank. 1956. aastal riigistati 240 elukindlustuskompaniid. Teistel aastatel oli vaid üksikuid natsionaliseerimisi. Kõigest hoolimata tõid teine ja kolmas viisaastak (1955- 1965) kaasa tugeva maksebilansi kriisi, mille tulemuseks oli 1960. aastail üldine majanduskriis ja pikaajaline (1965-1980) industriaalne stagnatsioon. Keerukaks probleemiks oli Briti ülemvõimu aegsete paljurahvuseliste provintside, mis iseseisvuse aastail reorganiseeriti osariikideks, ümberkujundamine rahvuslikul alusel osariikideks. See tähendas põhjalikku haldusreformi. Algatajateks olid telugu keelt kõnelevad andhrad, kes olid jaotatud Madrasi, Hyderabadi ja Mysore'i provintside vahel Lõuna-Indias. 1952. aasta lõpul teatas J. Nehru, et valitsus on otsustanud luua Andhra osariigi. Vajadus laiema reformi järele viis INC-i juhtkonna vastavale otsusele järgmise aasta algul. 1953. aastal
· Erineva õigusega seisused · Erasõjad võimalikud. · Paralleelne vaimulik (kiriku) ja ilmalik võim. · suur usuline ja kultuuriline ühtsus. · Eksisteeris ka nn. riiklik superstruktuur - Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik. Loomulik alus hegemooniataotlustele (Kissinger), tänu oma nõrgalt artikuleeritud keisrivõimule on selles püütud näha ka Euroopa Liidu "riigiülese võimu" teatavat eelkäijat. Mis iseloomustas uusaegset riiki? · Paljurahvuseliste feodaalriikide asemel kujunevad reeglina välja rahvusriigid. · Religiooni asemel kujunevad konsolideerivaks jõuks rahvuskultuur ja rahvusriiklik korraldus. · Tekivad arusaamad riiklikust suveräänsusest, riiklikest huvidest, riigivõimu totaalsusest (pole riigist kõrgemat võimu). · Tekib arusaam riikide süsteemist, riikide vastastikkusest tunnustamisest, teiste riikide siseasjadesse mittevahelesegamisest, kuid samas ka riikidevahelise jõudude tasakaalu
· Hispaania riik sai alguse 1479, Kastiilia ja Aragoni personaalunioonist (Kastiilia kuninganna abielu Aragoni troonipärijaga). · Hispaaniale kuulusid ka Aragonist sõltumatud Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia. · 1492 vallutati Granada (araablaste võimupärand). · Maadeavastustega saadi hiigelvaldused Ameerikas. Ida- ja Põhja-Euroopa riikide arengu iseloomulikud jooned: Varauusaegset Ida-Euroopat iseloomustab suurte ja paljurahvuseliste riikide kujunemine. 1. Kagu-Euroopa kuulus türgi (Osmani) impeeriumi kossseisu: · 1453 vallutati Konstantinoopol · Vallutati suured alad Euroopa kaguosas tänapäeva Ungarini. 2. Poola: · Suurriik, millele allusid Leedu, Valgevene, suur osa Ukrainast. · Sagedased sõjad Venemaaga. 3. Rootsi: · Vabanes 1521.a. rahvaülestõusuga Taani võimu alt ja kuningaks sai Gustav I Vasa. 4
annaabi.ee 
