üksteisest oluliselt, küll aga erineb nende võime paeluda emaste tähelepanu. Just see viimane omadus määrab paljunemise edukuse. Kohasus evolutsioonilises mõttes ei tähenda mitte suurimat, parimat ja tugevamat, vaid populatsiooni isendite (genofondi) edukama geneetilise variandi keskmist paljunemismäära. See on suurus, mis näitab, et mingit kogumit geene kogu populatsiooni genofondist antakse edukamalt edasi kui teisi. Suguline valik on LV, mis töötab organismi paljunemisedukuse suunas. Tunnustel, milledel on tõenäosus soodustada järglaste andmist on alati eelis nende tunnuste ees, mis soodustavad ellujäämist. Isane, kelle eluiga on lühike, aga kes annab palju järglasi on evolutsiooni aspektist edukam kui isane, kes elab kaua aga kelle järglaste hulk on väike. Esimesel juhul nende isendite geenid populatsioonis domineerivad ja need geenid domineerivad ka kogu liigil. · Nn "heade geenide teooria" ütleb et atraktiivsus määrab isaste parema kohasuse
Needi hüpoteesi kohaselt võib ka ilma päiskiviliikideta süsteem lõppeda katastroofiga. Võrreldakse lennukiga neete ükshaaval ära kiskudes. Alguses ei juhtu midagi, piisavalt kaua tehes, kukub tiib ära. 44. Looduslik valik, kohasus, elukäigutunnused; Kohasus on evolutsioonilise teooria tsentraalne termin. Vaadeldava isendi, seega ka genotüübi suhteline panus järgnevatesse põlvkondadesse. Paljunemisedukuse lühiajaline mööt. Looduslik valik on kohasemate ellujäämine. Elukäigutunnused organismi põhilised kasvu ja paljunemisega seotud tunnused: keha suurus, paljunemiskordade arv (üks või mitu), järglaste arv, eluea pikkus, lõimetishoolde olemasolu/puudumine, Deevey kõver (millisesse elujärku koondub suremus) 45. Elukäigutunnuste kujunemine, paljunemise hind, pesakonna suuruse ja paljunemiskordade arvu determinatsioon kui optimumiülesande lahendus;
muutused; looduskatastroofid (katastroofe käsitletakse vahest eraldi neljanda juhuslike tegurite alapunktina) c) Geneetiline stohhastika Muutused populatsiooni geneetilises koosseisus Millist infot koondavad populatsioonide elutabelid ja mis on nende eesmärk? Geneetilise mitmekesisuse olemus, tähtsus, seda mõjutavad tegurid - Geneetiline mitmekesisus on oluline muutuvate keskkonnatingimustega kohanemiseks - Geneetilise mitmekesisuse vähenemine on (enamasti) seotud paljunemisedukuse vähenemisega Populatsiooni geneetiline vaesus tähendab enamasti väiksemat elujõulisust - Vähem erinevaid geenialleele ja heterosügoote, kahjulike alleelide kuhjumine homosügootsetes isendites - Suurem suremus, vähenenud paljunemisvõime ja –edukus - Väheneb populatsiooni vastupanuvõime keskkonna muutustele (kuna isendid on üksteisele sarnasemad, siis reageerivad ka muutustele sarnasemalt). Kuidas võiks geneetilist mitmekesisust säilitada/suurendada?
1. Elurikkus tuleb säilitada ning populatsioonide ja liikide enneaegset väljasuremist vältida. 2. Ökoloogiline terviklikkus ja ökosüsteemide keerukus peavad säilima. 3. Evolutsioon peab jätkuma. 4. Elurikkusel on iseväärtus. 10. Miks on geneetilise mitmekesisuse kadu populatsioonides ohtlik? 1. Geneetiline mitmekesisus kui evolutsiooni toormaterjal, mis on vajalik muutuvate keskkonnatingimustega kohanemiseks 2. Geneetilise mitmekesisuse vähenemine on seotud paljunemisedukuse vähenemisega 11. Väljasuremiskeeris (selle olemus). Protsess, kus populatsiooni geneetilise mitmekesisuse kadu koos lähiristumissurutisega, demograafilised kõikumised jt tegurid koostoimes ja üksteise mõju võimendades vähendavad populatsiooni arvukust igas järgmises põlvkonnas kuni populatsiooni väljasuremiseni. -> Protsess, kus kuhjuvad sündmused, mis muudavad asurkonna üha väiksemaks, viies lõpuks väljasuremiseni. 12
Saabub mingi tasakaal liiga pika sabaga (olgugi, emaslinde see väga erutab) paabulinnud lihtsalt hukkuvad enne suguküpsuse saabumist, kuna liiga pikk saba saaks takistuseks vaenalse eest põgenemisel. Selline sekundaarsete sootunnuste haiglane suurenemine ongi viinud liikide hääbumiseni. Kunagi surid välja suurte sarvedega loomad, kuna sarved said neile takistuseks. Suguline valik on LV, mis töötab organismi paljunemisedukuse suunas. Tunnustel, millel on tõenäosus soodustada järglaste andmist, on alati eelis nende tunnuste ees, mis soodustavad ellujäämist. Isane, kelle eluiga on lühike, aga kes annab palju järglasi on evolutsiooni aspektist edukam kui isane, kes elab kaua aga kelle järglaste hulk on väike. Esimesel juhul nende isendite geenid populatsioonis domineerivad ja need geenid domineerivad ka kogu liigil. "Heade geenide teooria" ütleb, et atraktiivsus määrab isaste parema kohasuse (fitness).
PEAMÕJU KOOSMÕJU JUHUSLIKKUS Plastilisuse väljendumine: Adaptiivne plastilisus nt: Harilik mänd. 1) Lageraiesmiku männid. Kogu energia on männid kulutanud pikkuskasvuks, sest muidu jääksid nad teiste varju, pimedusse ja sureks. Aktiivne plastilisus! See on mändide püüe parandada oma fitnessi, ehk kohasust. Kohasus – lühiajaline paljunemisedukuse mõõt. 2) Looduskaitse all olev mänd. Ta on kasvanud üksi, ilma konkurentsita PARi pärast. Selleks, et rohkem PARi saada, on mõttekam lateraalselt levida. Plastilisuse väljendumine: Passiivne plastilisus Fenotüübi muutused ei pea alati olema seotus kohasuse muutusega.
ehk kes saavad seal paremini hakkama. Looduse valiku surve all on korraga mitu tähtsat tunnust. Seotud kohasusega, meil peab olema sobiv kohasus, et piisavalt paljuneda, aga et ka ellu jääda, sest kui me tahame palju paljuneda, siis ei kasva väga ja kui tahame teistest palju tugevamad olla ja kasvada, siis paljunemine kannatab. Kohasus on suur siis, kui me oleme leidnud sobiva kesktee. Kohasus lühiajaline paljunemisedukuse mõõt, genotüübi panus tulevastesse põlvkondadesse. Mõõdetakse järglasi andnud järglaste järgi. Evolutisoon käib kogu aeg, nõrgemad liigid asendatakse kohasematega, toimub keskmise kohasuse suurenemine, evolutsioon toimub alati suurema kohasuse suunas. Kuna kõik üritavad paremaks saada, et teistest edukamad olla, on evolutsiooniprotsess pidurdamatu. Evolutsiooniline võidurelvastumine pidevalt üritatakse
annaabi.ee 
