Totipotentsed rakud: rakud,mis võivad areneda ükskõik milliseks koeks,nendest võib areneda terve organism. Taimedel asuvad totipotentsed rakud, kõikide pungade kasvupuhikuks, juuretipu kasvupuhikutes lambiumis,kalluses. Meristeemkude e algkude. Meristeemkoest lõigatakse väike rakkude kogum,pannakse kasvama söötmele,rakud hakkavad paljunema,moodustuvad taimele iseloomulikud koes,kasvab väike taim. Milleks kasutatakse:1) raskesti paljundatavate taimede istutusmaterjali kiireks tootmiseks. 2)loodusekaitses ühe meetodina hävimisohus taimeliikide kaitses.3) et ei oleks viiruseid. EMBRÜOSIIRDAMINE: seisneb arengu algusjärgus oleva embrüo ülekandes indleva emaslooma/rasestumisvalmis naise emakasse. IMETAJATE KLOONIMINE:1)Embrüonaalkloonimine-on loomuliku protsessi tehnoloogiline teisend. Mitu isendit tehakse embrüost. 2)Somaatiline e diferentseerunud keharaku tuuma siirdamises munarakku
areneda terve organism. Totipotentsed rakud moodust algkoe. Taimedel asuvad totip rakud kõikide pungade kasvupuhikutes, juure tipu kasvupuhikutes, kambiumis(koore ja tüve vahel), kalluses (haava kude) Meristeempaljusus? - Meristeemkude e algkude. Meristeemkoest lõigatakse väike rakkude kogum,pannakse kasvama söötmele,rakud hakkavad paljunema,moodustuvad taimele iseloomulikud koes,kasvab väike taim. Milleks kasutatakse:1) raskesti paljundatavate taimede istutusmaterjali kiireks tootmiseks. 2)loodusekaitses ühe meetodina hävimisohus taimeliikide kaitses.3) et ei oleks viiruseid. Piimavalk kaseiin Biotõrje taimekahjurite hävitamine, paljunemise ja leviku pidurdamine Mis on tüvirakud? eristumata jagunemisvõimselised rakud, mis võivad areneda teisteks rakutüüpideks, kuid säilitavad ka endasuguseid. Tagavad org arengu, kudede eneseuuendamise.
KLOONIMINE GENEETILISELT IDENTSE JÄRGLASKONNA SAAMINE PALJUNDATAVAST ÜKSIKOBJEKTIST (DNA MOLEKUL RAKK, ORGANISM). KLOON GENEETILISELT IDENTNE JÄRGLASKOND. MERISTEEMPALJUNDUS MERISTEEMIRAKKUDE KASUTAMINE VEGETATIIVSETE JÄRGLASTE SAAMISEKS. MERISTEEM TAIMEDE ALGKUDE. TOTIPOTENTSUS RAKKUDE VÕIME MUUTUDA MIS TAHES TÜÜPI ORGANISMIOMASTEKS RAKKUDEKS JA ARENEDA TERVIKORGANISMIKS. MERISTEEMPALJUNDUSE KASUTAMINE: 1) RASKESTI PALJUNDATAVATE TAIMEDE (ORHIDEED, VILJAPUUD) ISTUTUSMATERJALI KIIRE TOOTMINE; 2) VIIRUSVABADE TAIMEDE TOOTMINE, MISTÕTTU TAIMED ON JÕULISEMA KASUVGA, ÕITSEVAD LOPSAKAMALT JA ANNAVAD RIKKALIKUMAT SAAKI; 3) LOODUSKAITSES HÄVIMISOHUS TAIMELIIKIDE KAITSMINE. HÜBRIDOOMITEHNOLOOGIA LEITUTATI MONOKLOONSETE ANTIKEHADE TOOTMISEKS. 1) ANTIGEENIGA IMMUNISEERITUD IMETAJA PÕRGNAST ERALDATUD LÜMFOTSÜÜDID VIIAKSE KOKKU IMETAJA KASVAJARAKKUDEGA LAHUSES, MIS STIMULEERIB RAKKUDE ÜHINEMIST. TEKIVAD HÜBRIDOOMID
loodud kloonimiseks meristeebpaljundus ehk kasutatakse meristeemirakke ühelt taimelt suure arvu vegetatiivsete järglaste saamiseks. 2. Millistele bioloogilistele nähtustele tuginedes sai võimalikuks meristeempaljundus? Meristeemi rakud on säilitanud jagunemisvõime ja neist võivad tekkida püsikudede rakud. Sobivates tingimustes võivad meristeemirakud panna aluse kogu taime arengule. St et väikesest koetükist võib kasvada terviklik taim. Seda kasutatakse raskesti paljundatavate taimede (nt. orhideed,viljapuud) istutusmaterjali kiireks tootmiseks. Meristeemirakud on tavaliselt viirusvabad. 3. Selgita, mida nimetatakse hübridoomideks ja kuidas neid saadakse? Hübridoomideks nimetatakse antikeha sünteesiva lümfosüüdi ja müeloomiraku hübriidi. Hübridoome saadakse, kui lümfotsüüdid viiakse kokku müeloomi rakkudega lahuses, mis stimuleerib rakkude ühinemist. 4. Milles seisneb monokloonse antikeha eelis tavalise antiseerumi ees?
Kui kultuur on kasvama läinud ja võrsub, eraldatakse mikrovõrsed ja kantakse uuele söötmele. ( 1-st meristeemist kuni 1000 võrset) 8. Millistel põhjustel tehakse taimede meristeempaljundust? Meristeempaljundust tehakse peamiselt selleks, et saada viirusvabasid taimi ( ei kanna haiguseid edasi), mis on jõulisema kasvuga, õitsevad lopsakamalt ja annavad rikkalikumat saaki. Lisaks saab selle abil ka raskesti paljundatavate taimede istutusmaterjali kiiremini ( nt orhideed, viljapuud ). Sel viisil saab kaitsta ka hävimisohus taimeliike. 9. Millega peab arvestama, kui ostad ja soovid istutada meristeemselt paljundatud taimi? Ostad: * kallim * tuleb kontrollida müüjat * teine paljundus on ka kasutamiskõlblik Istutad: * tuleb kasutada vahekultuuri teisest sugukonnas, nt teravili koos kartuliga * ei tohi istutada vana põllu serva 10. Mis on hübridoomid ja kuidas neid saadakse? Milline roll on hübridoomi
1)Eraldatakse varre kasvukuhikust väike koelõik, mis kantakse steriilselt suletavasse anumasse toitesegule ehk söötmele. 2) Kui kultuur on kasvama läinud ja võrsuma hakanud, eraldatakse mikrovõrseid ja kantakse uuele söötmele. 3) Mikrovõrsete juurdumiseks muudetakse söötme koostist, lisades juurte teket soodustavaid kasvufaktoreid. 4) Juurdunud ja vajalikul määral kasvanud võrsed istutatakse kasvuhoonesse sobiva koostisega pinnasesse. Seda hakati kasutama raskesti paljundatavate taimede istutusmaterjali kiireks tootmiseks. Just viirusvabade taimekultuuride saamiseks on meristeemmeetod kõige sobivam, sest tavalisel vegetatiivsel paljundamisel kantakse haigustekitajaid edasi. 7.Kuidas toimub embrüsiirdamine? Miks seda tehakse? Embrüosiirdamine seisneb arengu algusjärgus oleva embrüo ülekandes indleva emaslooma või rasestumisvalmis naise emakasse. Loomadel (miks?) : 1)Teatud loomaliike päästa. 2) Heade tunnustega emasorganismidelt rohkem järglasi
molekul, rakk või organism. Meristeem on algkude, mis taimedel võrsetes, tippudes, pungades ja mitmel pool mujal. Teatud kasvufaktorite toimel võivad meristeemrakud anda alguse kogu taime arengule s.t. nad on totipotentsed. Inimene on iidsetest aegadest peale paljundanud peamiselt vegetatiivselt, seega klooninud. Tehnoloogiliselt keerukama kloonimisviisina on loodud meriteempaljundus. Meriteempaljunduse positiivne külg: raskesti paljundatavate taimede paljundamine (orhideed), Kiire taimede hulga suurenemine, meristeemrakud on viirustevabad, hävimisohus olevate taimede paljundamine. 5. Hübridoomi loomine-somaatiliste rakkude hübriidimise meetod võimaldab eritüübiliste rakkude ühendamist. Antikehi tootvad B-lümfotsüüdid ühendatakse kasvajarakkudega-tekivad hübridoomid. Valitud rakke saab kasvatada katseklaasis või elusorganismis. Näiteks: luuakse monokloonse antikeha saamiseks. 6
· See kantakse steriilselt suletavasse anumasse toitesegule ehk söötmele · Kui see on kasvama hakanud, eraldatakse mikrovõrsed ja kantakse uuele söötmele · Mikrovõrsete juurdumiseks muudetakse söötme koostist, lisades sinna juurte teket soodustavaid kasvufaktoreid. · Juurdunud ja vajalikul määral kasvanud võrsed istutatakse kasvuhoonesse sobiva koostiseda pinnasesse. Meristeempaljundust hakati kasutama raskesti paljundatavate taimede istutusmaterjali kiireks tootmiseks (nt. Orhideed, viljapuud) Hübrodoomitehnoloogia ja monokloonsed antikehad Eri liikide, näiteks inimese ja hiire rakkude ühendamine ehk somaatiliste rakkude hübriidimise meetod. · Hiir immuniseeritakse mingi antigeeniga · Kahe nädala pärast eraldatakse hiire põrnast lümfotsüüdid, millest osa toodab vastavat antikeha. Need rakud ei suuda kaua väljaspool organismi elada
suure arvu vegetatiivse järglaste saamiseks. Algkude- meristeem, olgu see võrsete tippudes või pungades jne. Meristeemi rakud pole diferentseerunud s.t pole eristunud mingit kindlat koefunktsiooni täitma. Sobivates tingimustes, teatud kasvufaktorite toimel võivad meristeemirakud anda alguse kogu taime arengule, s.t nad on totipotentsed(,,kõikvõimelised’’. Ühest meristeemilõigust võib saada sadu või koguni tuhandeid võrseid. Meristeempaljundust hakati kasutama raskesti paljundatavate taimede (nt orhideed,viljapuud) istutusmaterjali kiireks tootmiseks. Kasutatakse ka looduskaitses ühe meetodina hävimisohus taimeliikide kaitseks. HÜBRIDOOMITEHNOLOOGIA JA MONOKLOONSED ANTIKEHAD 1960.aastate keskel leiti meetod imetajate rakkude liitmiseks üheks rakuks, mille ühendtuumas sisalduvad mõlema lähteraku kõik kromosoomid. Võimalikuks sai ka eri liikide, näiteks inimese ja hiire rakkude ühendamine. Saadud hübriidrakud on jagunemisvõimelised. See
suure arvu vegetatiivse järglaste saamiseks. Algkude- meristeem, olgu see võrsete tippudes või pungades jne. Meristeemi rakud pole diferentseerunud s.t pole eristunud mingit kindlat koefunktsiooni täitma. Sobivates tingimustes, teatud kasvufaktorite toimel võivad meristeemirakud anda alguse kogu taime arengule, s.t nad on totipotentsed(,,kõikvõimelised’’. Ühest meristeemilõigust võib saada sadu või koguni tuhandeid võrseid. Meristeempaljundust hakati kasutama raskesti paljundatavate taimede (nt orhideed,viljapuud) istutusmaterjali kiireks tootmiseks. Kasutatakse ka looduskaitses ühe meetodina hävimisohus taimeliikide kaitseks. HÜBRIDOOMITEHNOLOOGIA JA MONOKLOONSED ANTIKEHAD 1960.aastate keskel leiti meetod imetajate rakkude liitmiseks üheks rakuks, mille ühendtuumas sisalduvad mõlema lähteraku kõik kromosoomid. Võimalikuks sai ka eri liikide, näiteks inimese ja hiire rakkude ühendamine. Saadud hübriidrakud on jagunemisvõimelised. See
*Eraldatakse varre kasvukuhikust (või muust meristeemi sisaldavast organist) väike koelõik *Kantakse steriilselt suletavasse anumasse toiesegule ehk söötmele *Kui kultuur on kasvama läinud ja hakanud võrsuma, eraldatakse mikrovõrseid ja kantakse uuele söötmele *Ühest meristeemilõigust võib saada sadu või koguni tuhandeid võrseid *Juurdunud ja vajalikul määral kasvanud võrsed istutakse kasvuhoonesse sobiva koostisega pinnasesse Miks kasutatakse? *Et kiiresti toota raskesti paljundatavate taimede (ohridee, viljapuud) istutusmaterjali *Viirusvabade taimekultuuride saamiseks (kartul, krüsanteem, maasikas) Emrüotehnoloogia - biotehnoloogiliste võtete süsteem,mis seisneb embrüote eraldamises või tekitamises in vitro (kehavälisel viljastamisel, kloonimisprotsessides) ja siirdamises retsipientloomadele. Rakutehnoloogia - biotehnoloogia haru, mis tegeleb hulkraksete organismide rakkude
Ühest meristeemlõigust võib saada sadu või koguni tuhandeid võrseid. Mikrovõrsete juurdumiseks muudetakse söötme koostist, lisades sinna juurte teket soodustavaid kasvufaktoreid. Juurdunud ja vajalikul määral kasvanud võrsed istutatakse kasvuhoonesse sobiva koostisega pinasesse. Kõigi taimeliikide meristeempaljundus ei õnnestu ühtmoodi hõlpsalt, sest nõutavad arengu- ja kasvutngimused on eri taimeliikidel mõnevõrra erinevad. Meristeempaljundust hakati kasvatama raskesti paljundatavate taimede (nt. Orhideed, viljapuud) istutusmaterjali kiireks tootmiseks. Meristeemrakud, esmajoones tipumeristeemis, on tavaliselt viirusvabad. Viirused kahjustavad taimi. Viirusvabad taimed on jõulisema kasvuga, õitsevad lopsakamalt ja annavad rikkalikumat saaki. Just viirusvabade taimekultuuride saamiseks on meristeemmeetod kõige sobivam, sest tavalisel vegetatiivsel paljunemisel kantakse haigustekitajad edasi. Meristeempaljundust kasutatakse ka looduskaitses ühe meetodina hävimisohus
Täpne lõikamise aeg sõltub väga paljudest teguritest: vegetatsiooniperioodi algusest konkreetsel aastal, taime õitsemise ajast, võrse puitumise astmest, kasvu intensiivsusest. Seetõttu tuleb paljundatavate taimede emataimi pidevalt jälgida, et ei hilinetaks pistikute lõikamisega. Kuna oksad sisaldavad vähe varuaineid, tuleb neile tingimata mõni leht jätta, et fotosüntees toimiks. Haljaspistikutega paljundatakse peamiselt põõsaste sorte ning vähemal määral puid. Ülaloleval joonisel on näha erinevaid haljaspistiku tüüpe. 3.1.1. Haljaspistikute istutamine.
· Pookimise all mõistetakse pookimisajale ja viisile vastavate lõigete tegemist poogendile ja pookealusele ning nende omavahelist kokkusobitamist ja ühendamist. MERISTEEMPALJUNDUS · Meristeempaljundus on üks taimede mikropaljunduse viis, mille puhul uue taime saamiseks kasutatakse põhiliselt varre kasvukuhiku algkoe mikroskoopilist tükikest. · Liigist sõltuvalt võib koetükikese võtta ka lehest, pungast või juurest. ·Meristeempaljundust rakendatakse uute sortide või raskesti paljundatavate kultuuride istutusmaterjali kiireks saamiseks. · Samuti kasutatakse meristeemmeetodit tervendatud istutusmaterjali saamiseks. 2. puu-ja köögivilja kvaliteet, mõjutavad tegurid ja kuidas kvaliteeti määrata; Aiasaaduste kvaliteeti mõjutavad tegurid võib suures plaanis jaotada kaheks tegurite grupiks: 1) kasvuaegsed tegurid: õige toitainete sisaldus mullas, piisavalt soojust ja niiskust, piisav taimekaitse jne.
siis tänapäeval on selleks pigem isiklikud kogemuslikud ja emotsionaalsed vajadused. Saab ju värskeid köögivilju poeletilt osta aastaläbi ja ka ökoloogiliselt puhtaid köögivilju on võimalik osta vähemalt hooajal. Käesoleva iseseisva töö käigus uuriti köögiviljade paljundamise võimalusi. Jõuti järeldusele, et enamus köögiviljadest paljundatakse seemnetega. Välja on toodud ka üksikute vegetatiivsel teel paljundatavate köögiviljade nimekiri. Analüüsides köögiviljade paljundamise kasvutegureid leiti, et meie kliimas on otstarbekas külvata seemned köetavasse kasvuhoonesse märtsis-aprillis ja istutada kasvukohale mais-juunis sõltuvalt väliskeskkonna temperatuuridest. Jõuti järeldusele, et sobivate ettekasvatamistingimuste puudumisel on otstarbekas osta kvaliteetsed köögiviljade istikud. Töö autori hinnangul on valguse ehk päikese roll nii seemnete
73.Hübriidsordid,topelthübriid. Hübriidsort esimese põlvkonna hübriid ( F1 tootmises) Topelthübriidid -kahe lihthübriidi ristamisel saadud esimene aretaja määratud ristandi põlvkond; 74. Kaughübridiseerimise eesmärgid Kaughübridiseerimisel(eri liiki taimede ristamisel) saadavaid ristandeid iseloomustab peaaegu täielik heterosügootsus ja sageli viljatus. See teeb kaughübridiseerimise kui meetodi suguliselt paljunevate taimede aretuses peaaegu võimatuks; vegetatiivselt paljundatavate taimede juures sellist takistust ei ole ning kaughübriidid saavad sageli uute sortide lähtematerjaliks 75. Introgressioon, transgeensed liinid Introgressioon kaughübriidide korduv tagasiristamine ühega vanematest; nii on võimalik geene üle kanda ühelt liigilt teisele. Transgeensed liinid tunnuste intensiivistumine või nõrgenemine hübriidsetes põlvkondades. Alleelsete ja mittealleelsete geenide koostoime, sümbolid ja fenotüübilised lahknemissuhted ? 76
annaabi.ee 
