Ko ja Kog võib vajada lupjamist sõltub Ph-st Kivisus. Kivisus astet polnud kaardil näidatud seega see ala ei vaja kivide koristust. Põllumaa metsastamine See massiiv on sobilik arukase kasvukohaks kuna enamik massiivist on Ko ja Kog mullad, mis on sobilikud lehtuudele. Viimasel kümnendil on Eestis arukasekultuure rohkem rajatud endistele põllumajandusmaadele. Arukasekultuurid rajatakse valdavalt istutuse teel kevadel (aprill-mai), kasutades selleks 12 aasta vanuseid paljasjuurseid taimi või potitaimi. Enne kultuuri rajamist on vajalik maapinna ettevalmistamine (ülepinnaline künd või vaod), soovitatav on istutada 20002500 taime hektari kohta. Paremaid tulemusi annab arukase kultiveerimine leetunud (Lk), leostunud (Ko), leetjatel (K), kahkjatel (LP, L(P)), gleistunud leostunud (Kog), gleistunud leetjatel (KIg), gleistunud kahkjatel (L(P)g, LPg) muldadel. Kuus aastat erinevatel põllumuldadel kasvanud arukasekultuuride keskmiseks
· Põõsale jäetakse 12-16 maapinnast väljakasvavat oksa · Kui lõigata iga aasta siis piisab 2-4 vanema oksa eemaldamisest Punane ja valgesõstar · Lõigatakse varakevadel kui ka hilissügisel 10 · Iga aasta jäetakse 2-3 uut tugevat oksa · Põõsale jäetakse 12-16 maapinnast väljakasvavat oksa · Äralõigatud oksi peab asendama jääma samapalju noori tugevaid oksi Vaarikad · Parim loikamis aeg peale saagikorjamist e. sügisel · Paljasjuurseid istikuid lõigata vahetult peale istutust · Iga aasta eemaldada saaki kandnud ja väga peened oksad · Jooksva meetri kohta soovitatav jätta 10-25 vart 11
sellised, nagu taimede vahekaugused olema peavad," seletas aianduskooli õpetaja. Lehtsalat vajab jällegi harvendamist, samuti on tarvis jälgida, et muld läbi ei kuivaks ja vastavalt vajadusele kasta. Basiiliku ja rosmariini taimed on Uurmani sõnul otstarbekas istutada kasvukohale pärast suuremate öökülmade möödumist, olenevalt aastast mai lõpus või juuni alguses. Taimed istutatakse 20- kuni 25sentimeetriste vahedega. Paljasjuurseid taimi on samuti sobilik istutada mai lõpus või juuni alguses, siis jõuavad nad korralikult juurduda ja kasvada. Lk 7 "Taimede istutamisel tuleks jälgida, et juurte ümber ei jääks tühimikke, ja istutada taim enam-vähem samale sügavusele, nagu ta varem oli," õpetas Uurman. "Maitsetaimede istutamiseks tuleks valida kas hommikupoolik või pilvine päev. Kindlasti ei tohiks taimi mulda panna keskpäeval, kui päike paistab, sest see halvendab nende juurdumist. Pärast
(3) Põhiliigist erineva võrakuju järgi liigitatakse istikuid: 1) sammasjas ehk püramiidvorm on kitsa võrakujuga istik; 2) keravorm on ümara võrakujuga istik; 3) leinavorm on allapoole suunatud põhi- ja/või külgokstega istik. (4) Juurestiku järgi eristatakse kolme tüüpi istikuid: 1) paljasjuurne istik on mullapallita istik, mille juurestik on kaitstud transpordipakendiga. Linna avalikel aladel ei kasutata paljasjuurseid puuistikuid; 2) nõuistik ehk konteiner- või potiistik on potis, kilekotis vms nõus kasvatatud istik, mille narmasjuurtest läbikasvanud juurepall ei tohi nõu eemaldamisel laguneda; 3) mulla- või juurepalliga istik on koolitatud juurestikuga istik, mis on enne turustamist koos mullapalliga välja kaevatud ning pakitud spetsiaalsesse kangasse vm materjali. § 5. Üldised kvaliteedinõuded istikule
lühiealised. (Aianduse entsüklopeedia 2010) Kirsipuude nõudmised tolmlemise osas on keerulised. Enamik neist on isesteriilsed, jagunedes rühmadesse, mille sees ei ole üksteisega sobivaid sorte. Kui tegemist ei ole isefertiilse sordiga, on oluline osta erinevatesse rühmadesse kuuluvad sordid, kes aga õitsevad ühel ajal. Mõned sordid tolmeldavad kõiki samal ajal õitsvaid sorte, neid tuntakse kui universaalseid tolmeldajaid. (Aianduse entsüklopeedia 2010) Paljasjuurseid kirsipuid istutatakse hilissügisel, konteinertaimi võib istutada aasta ringi. (Aianduse entsüklopeedia 2010) Vilju ei ole vaja harvendada. Väetamine ei ole samuti vajalik, kuid multsida tuleks kindlasti. Kui puud on nõrgad, tuleb lisaks anda ammooniumsulfaati 35 g/m² kohta. Kuival ajal vajavad kirsipuud põhjalikku kastmist, kuid kuiva mulla ootamatu kastmine võib põhjustada marjade pakatamist. (Aianduse entsüklopeedia 2010)
teenustesse ning maastiku seisundi ja ligitõmbavuse säilitamisse. Taimla- ja seemnemajandus Metsauuendusmaterjali tootmine hõlmab metsataimede kasvatamist, metsaseemlate hooldamist ja seemnete varumist. Metsataimi kasvatatakse eelkõige riigimetsade uuenduse tarbeks ning järgi jäänud taimed realiseeritakse Eesti eratarbijatele ja eksporditakse naaberriikidesse. Seemnete varumisel arvestatakse kogu Eesti metsade vajadustega. RMK taimlates kasvatatakse peamiselt paljasjuurseid kuuseistikuid ja männiseemikuid. Vähemal määral kasvatatakse ka kaseistikuid ja muid puuliike, mille osakaal kogu taimetoodangust on alla 1%. Keskmine aastane tootmismaht on 5-6 miljonit kuuseistikut, 4-5 miljonit männiseemikut ning 1 miljon arukase ja muid taimi. Taimede tootmisega tegeleb kuus taimeaeda kogupindalaga 110 ha. Suletud juurekavaga taimede tootmine toimub RMK enamusomanduses olevas AS Eesti Metsataim taimeaias, kus aastane tootmismaht on ca 8 miljonit taime.
annaabi.ee 
