Metsakultuuride rajamise maksumuse arvutamine 2015. aastal 1 Istutusmaterjali hind eurodes (ostes 10 000…50 000 taime), lisandub käibemaks: Paljasjuursed taimed: Männiseemik 0,09 € Arukase seemik 0,14 € Kuuseistik 0,20 € Potitaimed: Kuuseseemik 0,15 € Männiseemik 0,12 € Kaseseemik 0,28 € 2 Metsaseemne hinnad eurodes 1 kg eest (lisandub käibemaks):
poolel Palju valgust Täiesti sobimatu on pistoksaga, pistik külvatakse muru Koristusküpsed viljad on Vili on marjataoline Palju niiskust savimullad Istutatakse kevadel Põhiline hooldus kõvad ja tihedad luuvili Ei talu üleujutusi Mulda hakatakse ette paljasjuursed aprill-mai, seisnebki muru niitmises Liiga pehmeid on paha Viljad valmivad augustist valmistama juba aasta enne pungade (suve jooksul 4-8 korda) korjata ja need ei säili ka kuni septembrini varem (et oleks puhkemist kaua
Eelmisel aastal on olnud vajadus kastmisele, mida tegin vihmutite abil. Peale saagi lõppemist, kui hakkavad arenema võsundid, eemaldan need taime küljest, kui uue istandiku rajamiseks pole tütartaimi vaja. Vastasel juhul ei jäta ma ühele taimele talveks külge mitte rohkem kui kaks tütartaime, kuna need kurnavad taime ja taime vastupanu talve üle elada on väiksem. 13 5. Paljundamine Levinud on paljasjuursed-, kasseti-, frigo- ja meristeemtaimed. Paljasjuursed taimed saadakse otse emaistandikust või pikeerpeenrast. Need lähevad hästi kasvama soodsa ilmastikuga istutusajal Kassetitaimed saadakse väikeste juurenäsakestega tütartaimede juurutamisel kassettides. Neid taimi on lihtne istutada kogu vegetatsiooniperioodi jooksul ja need lähevad hästi kasvama. Puuduseks on see, et kui taimed jäävad liiga pikaks
Rajamiseelne mullaharimine Maatükk istandiku rajamiseks tuleb ette valmistada juba eelmisel suvel. Mulla pideva harimisega surutakse maha mitmeaastataste umbrohtude vohamine. Eriti ebasoovitavad umbrohuliigid on orashein ja piimohakas, mis on hiljem visad kaduma ka külvatavas murus. Istutamine Kevad on kõige parem astelpaju istutamise aeg. Märgitakse maha taimede istututamise kohad, kvartalid ning kaevatakse valmis istutusaugud. Paljasjuursed istikud istutatakse aprillis-mais, enne pungade puhkemist. Astelpaju pindmistel ning noortel juurtel asuvad mügaratena kiirikseente kolooniad seovad samuti atmosfäärist lämmastikku, mistõttu ongi astelpaju võimeline kasvama toitainete poolest vaesematel pinnastel. Parim pinnas on kuiv liivsavimuld, mis lisaväetisi eriti ei vajagi. Küll on aga astelpaju valguse- ja niiskuselembene, kuid ei talu üleujutusi
arvestada külma ja päikese kahjustustega Istutamine • Toimub eelnevalt ettevalmistatud kasvukohale kas pilves ilmaga või õhtusel ajal • Muld peab olema korralikult niisutatud • Nõuistikute puhul jälgida, et võrsed ja õiepungad ei oleks longu vajunud, vastasel juhul tuleks neid veidi kärpida. • Nõuistikuid tuleks 3-4 päeva vältel piserdada • Esmane juurdumine toimub 2-3 N jooksul Istutamine • Paljasjuursed istikud kärbitakse 3-4 pungale alt lugedes ja muldame kuni ülemise pungani • Pookekoht peab istutamisel jääma 5-8 cm sügavusele mulla sisse • Kultuurroosi külmataluvus pookekohas on 8-12⁰ • Pookekoht võib hävida, kui püsib lumeta pikaajaliselt alla -20⁰ Istutamine • Kultuurosale tekkivad juured muudavad vanema roosi suhteliselt külmaõrnemaks • Hästi hooldatud vanal roosil lõigatakse kevaditi pookekohast kõik vanad
Ühe käega hoitakse taime, teisega raputatkse auku mulda (umbes poolestsaadik) ja surutakse juurte alumise osa vastu. Seejärel täidetakse mullaga kogu auk ja mõlema käega surutakse tihedalt muld kinni nii, et kergel sikutamisel lehtedest taim ei tule mullast välja. · Maasika viljelusviisidest on levinud põhu- ja musta kilemultsiga kasvatamine, vähe on levinud kiletunnelites ja kasvuhoones kasvatamine. · Istutusmaterjalist on levinud paljasjuursed ja kassetitaimed. Kassetitaimede kasvamaminek on üldiselt parem. Pakkuma on hakatud ka maasika frigotaimi. Frigotaimed on lühemat või pikemat aega külmhoidlas (-2°C juures) hoitud taimed, mis annavad juba 60 päeva pärast istutamist saaki. Saagi suurus oleneb taimede risoomi läbimõõdust, mida suurem see on, seda rohkem õisikuid moodustub ning seda suuremaks kujuneb ka saagikus. Frigotaimedega on võimalik maasikasaaki ajastada.
Rusikareegel istutusaegades on: lehtpuud istuta kevadel enne lehtimist ja sügisel pärast lehtede kolletumist või lehtede langemist, okaspuud istuta kevadel hilja maikuus vahetult enne pungade puhkemist ja sügisel varakult juba augustis. See tõde ei kehti suletud juurekavaga taimede suhtes, milliseid võib istutada kogu vegetatsiooniperioodi vältel. Taimedega ümberkäimine istutusperioodil: a) Paljasjuursed taimed: Paljasjuursed taimed on eriti tundlikud päikese ja tuule kätte jätmise suhtes!!! · Puukoolist tuua paljasjuursed taimed metsa vaid kottidesse pakendatult, et vältida juurte kuivamist; · Kotist väljavõetuna, kaevata taimed metsas ajutiselt kohe maasse; · Katta taimede juured hoolikalt niiske mullaga ja katta taimed kuuseokstega; · Istutada taimed kiiresti, võttes istutuskohale kaasa korraga vaid paaritunniseks tööks vajaliku hulga taimi;
Istikud - puittaimed, mida on kasvatatud taimla kooliosakonnas. Seemikud on istutud taimla kooliosakonda ja neid on seal kasvatatud teatud aeg (tavaliselt 1-3 aastat). Heistrid - üle 1,5 m kõrged taimlas pikka aega kasvatatud, korduvalt ümberistutatud istikud, mida kasutatakse peamiselt haljastuses. Eesti metsanduse praktikas istutatakse peamiselt kuuske ja lehtpuid, mändi külvatakse ja istutatakse. Taimi metsade uuendamiseks kasvatatakse nii avamaataimlates (paljasjuursed taimed), kui katmikaladel (nn. „potitaimed“). Suletud juurekavaga e. potitaimede osakaal istutatavate taimede osas on aasta-aastalt tõusnud. Peamiseks eeliseks (avamaal kasvatatud paljasjuursete taimede ees) on istutamise lihtsus ja sellest tulenev suur tootlikkus ning võimalus istutada pikema perioodi jooksul. Põhjamaades domineerib suletud juurekavaga taimede kasutamine metsade uuendamisel, meil on siiani paljasjuursete taimede osatähtsus arvestatav
annaabi.ee 
