graniit, basalt, peridotiit (Symes, R.F. . 1996. Kivimid ja mineraalid. Tallinn: Koolibri) SETTEKIVIMID Kui kivimid on murenenud ja lahti murtud, purunevad nad väiksemateks kivimi- ja mineraaltükkideks. See materjal mida kutsutakse setteks, võib kanduda uude asukohta, sageli mere- või jõepõhja. Setted ladestuvad kihtideks, mis hakkavad üha enam mattuma ja tihenema. Aja jooksul osakesed tsementeeruvad, moodustades uusi kivimeid, mida nimetatakse settekivimiteks. Tihiti on suurtes paljandites võimalik palja silmaga näha mitmesuguseid setendite kihte. Settekivimid on näiteks liivakivi, ränikivi ja lubjakivi. (Symes, R.F 1996. Kivimid ja mineraalid. Tallinn: Koolibri) MOONDEKIVIMID Moondekivimid ehk metamorfiidid on saanud oma nime kreekakeelsetest sõnadest meta ja morphe, mis tähendab kuju muutust. Nad on kuumuse ja/või rõhu mõjul muutunud tard- või settekivimid. Sellised tingimused võivad olla mäetekkeprotsesside ajal. Mattunud kivimid on
mälestuskivi poolest. Mõisale kuuluvast õunaaiast on pärit terves Euroopas levinud Suislepa õunasort, mida siin kasvatati juba XVIII sajandil ning ,mis on aretatud tõenäoliselt Pärsia punase suviõuna seemnetest. 140-aastane Suislepa õunasordi tüvepuu hävis 1970. aastatel. Puud meenutab mälestuskivi koolimaja juures (Mulgi kultuuri instituut). Paljandid ja koopad pakuvad huvi eelkõige teaduslikust, esteetilisest ja õppemetoodilisest seisukohast. Paljandites avaneb kivimite ja setete lasumisjärjekord, nende koostis, ehitus, ki- vimites leiduvad kivistised jne. (Keskkonnaministeeriumi kodulehekülg. Kaitstavad-looduse üksikobjektid). Suislepa paljandi kaitsmiseks võiks huvitatud olla Suislepa küla elanikud, turistid ning loodusehuvilised. 4 Osa 2 Aruküla lademe Tarvastu kihtide ülemise osas asuv paljand on hea juurdepääsuga
vajavate lindude peatumis-, toitumis- ja pesitsustingimuste pikaajaline säilimine Räpina poldril.5 4 http://www.rapinapolder.envir.ee/ 5 http://www.rapinapolder.envir.ee/tegevus.html Projekti eesmärk 6 Looduslikud vaatamisväärsused Suur ja Väike Taevaskoda Taevaskoja ehk pae all mõistetakse liivakivipaljandeid. Tuntumad neist on Ahja jõe ürgorus paiknevad Suur ja Väike Taevaskoda. Taevaskoja paljandites avanevad Kesk-Devoni Burtnieki lademe alumise osa punaka, kollaka ja hallika värvusega põimkihilised kvartsliivakivid. Ahja paljandid on väga fossiilivaesed, Suurest Taevaskojast on leitud vaid üksik vihtuimse kala soomus6. Taevaskodadel on ka ajalooline tähendus nimelt peetakse neid ohverdamiskohtadeks, kus juba ammusest ajast on ohverdatud viljasaagi, karja sigivuse ja inimese tervise ning õnne heaks. Paed asuvad Ahja jõe
küla lähedal. Panga ulatus on umbes 2,5 km ja see asub Panga neeme põhja-, loode- ja lääneküljel. Panga pank on kõrgeim Saaremaa ja Muhu põhjaranniku pankadest (21,3 m). Kõrgeim punkt on neeme loodetipust veidi lõuna pool. Mujal jaguneb pank kaheks astanguks, millest teine jääb 13 m kõrgusest merre laskuvast järsakust veidi sisemaa poole. [http://et.wikipedia.org/wiki/Panga_pank] (16.03.08) Paljandid ja koopad Paljandites avaneb kivimite ja setete lasumusjärjekord, nende koostis, ehitus, kivimites leiduvad kivistised jne. Suur osa huvitavatest looduslikest paljanditest paikneb jõgede kallastel. Kaitse alla võetud paljanditest on tuntumad keskdevoni Tori paljand ehk Tori põrgu, kus on leitud primitiivsete taimede - psilofüütide jäänuseid. Nimetada tuleks veel liivakivi järsakkallast Kallastel Peipsi järve kaldal, Tamme (Võrtsjärve idakaldal), Kalmistu (Tartus) ja Lossimägede (Viljandis) paljandit
Lahtine on aga sealjuures Siluri ja Ordoviitsiumi koostis Devoniga kaetud Lõuna-Eestis, s.o. üle 20 000 km2 suurusel territooriumil. Seevastu Ordoviitsiumi alumises pooles leiame tervelt kolm taset kivimitega, milledel on omane nafta emakivimite iseloom. 1. Kukruse põlevkivi, 2. Pakri liivakivi ning 3. Diktüoneemakilt. Kukruse põlevkivi, olles praegugi veel kerogeenilise iseloomuga, säilitas kõigis meile tuntud kohtades Eestis ja Venemaal, pinnapealsetes paljandites, kaevandustes ning puurimistes oma esialgse koostise ja pole seepärast nafta tekkimise soodustajaks. Teine bituumsete kivimite tase on moodustunud kuni 1,3 m tüsedast Pakri liivakivist. See esineb meil Loode-Eestis Rannamõisast Osmussaareni ning sealt edasi läände, arvatavasti laialdasel ulatusel, Läänemere põhjas. See Kunda lademe alumise osaga üheaegne kivi on vaene põlevate ainete poolest, olgugi et nad on peaaegu sama iseloomuga kui kukersiit
Lükati kihistu poolsaarel ei paljandu ent Põlluküla puuraugu andmetel on kihi paksus u 12 m. Lontova lademes samanimeline kihistu poolsaarel ei paljandu, küll aga mujal ümbruses on setendi paksuseks määratud 66 – 77 m. Kivimiliselt sisaldavad aleouriidikat savi ja liivakivi. Alamordoviitsiumist on esindatud Pakerordi( tumepruun argilliit), Varangu (kivimites sisaldub aleuroliit ja glaukoniit. Lade esineb nii kirde – ja loodekalda paljandites ), Latropi (glaukoniitlubjakivi), Volhovi (detriit – ja glaukoniitlubjakivi) ja Kunda (lubjakivi kukersiidiga) lademed. Keskordoviitsiumi esindavad Aseri lade (pruuniteralised raudooiididega lubjakivid), Lasnamäe lade (pruunikasshallid dolomiidid),Uhaku lade (hele – kuni rohekashall,savikas lubjakivi), Idavere lade (detriitjas lubjakivi) ja Jõhvi lade, mille esinemine on kaheldav. Pinnamood.Pinnakate.Arengulugu
moodustistena. K 3, E 2,6-2,8. Enamasti värvusetu või piimvalge. Lõhenevus täiuslik. Lahustub tormiliselt 10% soolhappes, kusjuures eraldub CO2. Enamik k-de on tekkinud veekogudes mitmesuguste lubjaskeletiga organismide jäänustest, mille kuhjatised moodustavad lubjakivi. Viimase moodustumisel tekib marmor. Meie aluspõhja kivimites on kaltsiit üheks levinumaks mineraaliks. Kaltsiidi kristalle võib leida peaaegu kõikides paemurdudes ja lubjakivi paljandites. Magnesiit MgCO3. 47,6% MgO, 52,4% CO2. Kristalliseerub trigonaalselt. K 4-4,5, E 2,9-3,1. Värvus kollaka või hallika varjundiga valge. Lahustub HCl-s vaid kuumutamisel. Dolomiit CaMg/Co3/2. 30,4% CaO, 21,7% MgO, 47,9% CO2. Kristalliseerub trigonaalselt, tihti teralise või poorse ehitusega. K 3,5-4, E 2,8-2,9. Värvus hallikasvalge, mõnikord kollakas, punaka või roheka varjundiga. Soolhappes lahustub aeglaselt, kihisemata. Enamik D -st on tekkinud keemilisel
annaabi.ee 
