Ma pooldan riiki, mille kodanikud on loodud iseenda jaoks, mitte riiki, mis armu poolest kas sallib või ei salli oma kodanikke. Ma ei räägi ammumöödunud asjadest ja aegadest. Tänagi esineb palju nõudmisi, et riik peab peaaegu kõike ja kõiki finantseerima ning et riigi huvides on teha just nii ja mitte teisiti. Liiga tihti näeme riigi huvide asetamist ettepoole tema kodanike huvidest. Kui riik, olgugi et Eesti oma riik, on tähtsam kui tema kodanikud, tema ettevõtjad ja palgasaajad töötegijad, siis kes on see riik???? Kodanike riigis, kus riik ei võimutse kodaniku üle, vaid kodanik on oma riigis peremees, peab kodanik olema ise oma rahakoti peremees. Riik ja omavalitsused kaitsevad kodanikku ja tema omandit, kaitsevad riiki, tegelevad seaduseloomega, arendavad riiki, aitavad tõsiselt hätta sattunud kodanikke. Nende teenuste eest tuleb riigile vastavalt ühiskondlikule kokkuleppele maksta ja seda oleme kõik nõus tegema.
Blankette saab töökoha usaldusisikult ja liitudest. Liikmemaks on eri liitudes erinev. Liikmemaks on tulumaksuvaba, seega on tegelik maksumäär märgatavalt väiksem. Tavaliselt kannab tööandja maksu töötaja palgast liidule. Selline on üldine praktika Soomes. Liikmeks tasub astuda sellesse liitu, mis sõlmib sinu tegevusala kollektiivlepingu. Keskorganisatsioonid annavad samuti nõu sobiva liidu valikul. Miks tasub olla ametiühingu liige Soome palgasaajad on praegust tööturumudelit üles ehitanud juba umbes sada aastat. Vahe möödunud sajandi algusega on tõesti suur. Praegusele mudelile on iseloomulik tõhus koostöö: koostööd tehakse kogu palgasaajate grupi sees nii töökohtades kui ka liitudes ja keskorganisatsioonides. Üldiselt sujub koostöö hästi ka tööandjatega ja riigivõimuga. Soomes on ametiühinguliikumine ühiskonna tähtis osa. Ametiühingu liikmed saavad lisaks kollektiivlepingutele ka muud kaitset ja
5 Palju on arutatud tulumaksuvaba miinimumi tõstmist, mis tähendaks madalamapalgalistele tulude märkimisväärsemat tõusmist. Kuna madalapalgalisi on Eestis siiski enamus, siis nende tulude kasv elavdaks majandust märgatavalt. ”1 % tulumaksu alandamisest võidab kõrgepalgaline inimene mitukümmend korda enam kui miinimumpalgaga inimene, aga tulumaksuvaba miinimumi tõstes võidavad kõik palgasaajad ühe palju. Ja tulumaksuvaba miinimumi tõstes on numbriliselt keskmist palka ja alla selle teenivate inimeste võit suurem kui tulumaksu protsendi alandamisest tuleb võit” (Simson, 2013). Küll aga tuleks mõelda kuidas katta tulumaksuvaba miinimumi tõstmisest tulenevat riigi tulu puudujääki. 6 3. Toimuvad muutused Aasta 2013 septembris vastuvõetud 2014
o Rahvusvahelises koostöös lähtume võrdõiguslikkuse, vastastikuse kasulikkuse, inimlikkuse ja õigluse printsiibist. Eesti taotleb häid suhteid kõigi riikidega, eriti naaberriikidega, ega sõlmi lepinguid kellegi suveräänsuse vastu. Eesti Demokraatlik Partei Maailmavaade: Eurokoostöö Eesti arengujõuks! o Eesti maksud euroopalikult õiglasemaks (Kehvad ja keskmised palgasaajad maksavad oma 26% tulumaksuga kinni ka rahva jaoks võõra majanduspoliitika ning riigivõimu oligarhiat soodustava tegevuse). o Euroopalikud väärtused Eesti demokraatia- ja riigiarendusse (kaitsta Eesti riigi demokraatlikku ja inimsõbraliku arenguteed vastavalt Põhiseaduses sätestatud"sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõtetele"). o EDP teeb kõik, et tuua rahva ette valitsusparteide poolt toime pandud poliitiline
hinnangute andmisel. Soomlastest töötegijatest ainult neljandik kiidab heaks otse- ja järsusõnalise suhtlemise. Ülejäänud ei pea lugu liialt avameelsest ja avalikust tähelepanust. Soomlane ootab teistest eurooplastest rohkem kiidusõnu. Need innustavad kõige rohkem edukamalt ja tulemuslikumalt töötama. Teistes Euroopa riikides kannustab rohkem raha. Kui palgaasjad on korras, siis soomlane suuremat palka esikohale ei sea. Soome palgasaajad ei kiida heaks ka seda, kui ülemust kutsutakse pomoks. Euroopa riikides motiveerib edutamise lootus senisest paremini tööle, Soomes ei ole aga kuni 35-aastased noored suurt huvitatud juhiameti vastuvõtmisest. Soomes on noored huvitatud kindlast ja püsivast töökohast, tehtukohasest palgast ja headest suhetest kolleegide ja otseste ülemustega. Soomlased peavad oluliseks ka juhi lojaalsust oma alluvate suhtes. Hea juht ei nori alluvate
anna häält, iga töö- aastapreemia Juhtimisstruktu tegevust ega arv pole äriühing või puhkereziim. jaotust ur on lihtne- vaidlustada loogiliselt emiteerida, Haldusnõukogu *töökollektiivi igal osanikul täisosanike piiratud nende väärtus arvestab ja mitte kuuluvad on 1 hääl. otsuseid ühingu *juhtimisel ja makstakse jälgib riigi huve, palgasaajad Otsused on tegevuse dividendide välja, eesmärk seal arvutatakse saavad palga konsensuslikud juhtimisel. jaotamisel on aluseks kapitali liikmetest organisatsioo Tuleb antud käsk ei üldjuhul on paigutamise moodustavad ni lülid tegevuse pruugi olla käsk kõrgel suurus ja oma ala jaotada: tagajärgi ette kõige erialasel
koefitsiendi väärtus null ja juhul, kui kogu tulu saaksid vaid kõrgeimasse tulugruppi kuuluvad isikud, sada. Kuna mõlemad nimetatud situatsioonid on hüpoteetilised, jääb empiiriliste andmete alusel arvutatud Gini indeks alati nulli ja saja vahele. Eri riikide (ja perioodide) tulujaotuse võrdlemisel on oluline teada kelle ja millise tulu ning mitme tulugrupi alusel on Gini indeks leitud. Mõnikord vaadeldakse linna- ja maaelanike tulujaotust eraldi, arvesse võivad olla võetud vaid palgasaajad jne. Gruppidesse jagamisel võib arvestusüksuseks olla majapidamine (perekond) tervikuna või tulu pereliikme kohta per capita. Tulemus on erinev. Majapidamiste lõikes arvutatud tulujaotus on ebaühtlasem. Madalaima grupi tulu osatähtsus on väiksem ja kõrgeima grupi tulu osatähtsus suurem kui per capita hinnatud tulujaotuse korral. Brutotulu jaotub arusaadavatel põhjustel ebaühtlasemalt kui netotulu. Näiteks oli Taani 1992 aasta per capita andmetel arvutatud
annaabi.ee 
