Situatsioonis,, kus töölised nõustuvad madalama palgaga, p g g , madalam p palk omakorda vähendab nende ostujõudu, see omakorda sunnib firmat tootmist vähendama. Praktiliselt on tegemist majanduslanguse perioodiga. Esiteks on enamik palkasid kaasajal jäigad, kuna peaaegu kõigil töölistel on otsesed t d või õi k kaudsed d d palgalepingud. l l i d L Lepingutes i t k kasutatakse t t k nominaalpalka i l lk mitte itt reaalpalka. Teiseks p palkade jjäikuse tekitajaks
D IT Kolledz Inflatsiooni mõjutavad tegurid 1. Inerts Inerts tuleneb pikaajalistest lepingutest ning kujunenud ootustest. Töölepingud p g võivad olla inflatsiooni allikaks kui seal on p palgatõus g sees. Adaptiivsete ootuste mudeli keskne eeldus on: ootused genereerivad inflatsiooni. Inerts väheneb, kui ootused on ratsionaalsed ning kui palgalepingud sõlmitakse lüh lühemateks t k perioodideks. i did k 2. Nõudluspoolsed tegurid. Majanduskasvu tingimustes nõudlus kasvab. kasvab 3. Pakkumispoolsed tegurid Pakkumissokid kiirendavad või pidurdavad inflatsiooni: ·Negatiivsed pakkumissokid (OPEC'i naftahinna tõus 1970 a.), streigid ja valitsuse poolt kehtestatud piirangud suurendavad inflatsiooni ·Naftahinna ja palga alanemised olid soodsateks pakkumissokkideks.
Alternatiivid Probleem, kas TIP võiks olla edukas ja vastu panna vajalikuks osutuvale institutsionaalsele muutusele? Parem lahendus oleks Saksamaal ja Jaapanis kasutatud lähenemine lähenemine, kuna nende tulemused inflatsiooni-töötuse regulatsiooni alal on paremad kui mujal. Esiteks toimuvad mõlemas riigis läbirääkimised tööliskonnaga üldrahvalikul tasemel. Jaapanis lõpevad kõik palgalepingud üheaegselt kevadel ja toimub üldrah alik disk üldrahvalik diskussioon ssioon ekspordi ekspordi, impordi impordi, töökohtade ja inflatsiooni küsimustes. Vältimatult mõjutavad sotsiaalsed huvid sõlmitavaid lepinguid. Üldrahvalik kollektiivne tingimine elimineerib suure osa palk-palga inflatsioonist (USA-le probleem).
tuleb nõustuda madalama palgaga. 2. Madalama palgaga nõustumine viib hinnad alla ning hoiab ära reaalpalga languse, vaata et isegi paremini kui jäik nominaalpalk. 3. Eeldati,, et töölised on ratsionaalsed,, kuid neil p pole alati võimalik talitada oma huvide kohaselt. Põhjus: ametiühingud. Kõik loomulikult nii ei arva. arva 1. Kaasajal on enamik palkasid jäigad, kuna kõigil töölistel on palgalepingud, kus kasutatakse nominaalpalka. p See leevendab jäikuse toimet. Kuni hindade tase tõuseb nominaalpalga omast kiiremini, langeb reaalpalk ja aitab tööturul end reguleerida. 22. Ka K miinimumpalgad ii i l d on palkade lk d jäik jäikuse tekitajaks. ki j k Seega S tuleks
tööpuuduse tingimustes d) Tööpuuduse (ja teiste ressursside alahõive) põhjuseks on ebapiisav kogunõudlus e) Tööpuudust on võimalik leevendada, kui valitsus sekkub majandusse. Valitsus saab majandust mõjutada eelarvepoliitika abil f) Hindade jäikuse põhjused: a. Tarbijate piiratud ostujõud b. Pikaajalised palgalepingud, c. AÜ-de tegevus d. Vabad tootmisvõimsused e. Hindade muutmise kulukus Kogupakkumise kõvera nihe Põhjused (mõjurid): · Palgatase · Tootmissisendite (tooraine, energia, kütuse) hindade muutus · Tehnoloogia ja tootlikkus · Tootmistegurite pakkumine · Valuutakursi muutus Kogunõudluse ja kogupakkumise tasakaal (1)
Ld3 LbLd La L Situatsioonis, kus töölised nõustuvad madalama palgaga, madalam palk omakorda vähendab nende ostujõudu, see omakorda sunnib firmat tootmist vähendama. Praktiliselt on tegemist majanduslanguse perioodiga. 3. Miks palgad on jäigad? Esiteks on enamik palkasid kaasajal jäigad, kuna peaaegu kõigil töölistel on otsesed või kaudsed palgalepingud. Lepingutes kasutatakse nominaalpalka mitte reaalpalka. Teiseks palkade jäikuse tekitajaks on miinimumpalgad. Seega tuleks kaotada valitsuse poolne mõju tööturule. 4. Miks tööjõu pakkumise ja nõudluse kõverate vastastikune sõltuvus võib viia kas kiiremale või aeglasemale täieliku tööhõive korraldamisele? Kas kõver Ls nihkub rohkem või vähem kui kõver Ld ? Vastastikkune sõltuvus võib viia tööhõive olukorra paranemisele, kuid ei pruugi.
annaabi.ee 
